TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-17-2467 27. veebruar 2018, Tartu Janar Jäätma Meeli

) § 44 lg 2). Halduskohtu hinnangul võimaldab PlanS § 141 esitada kaebuse avaliku huvi ja isiku enda õiguste kaitseks, mitte teise isiku kaitseks. Teise isiku (s.o Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanike) huvid ei tähenda avalikke huve. Sellest tulenevalt jätab halduskohus tähelepanuta kaebajate väited, mis on esitatud Tasuja 4 ja L. Puusepa 11-4 omanike kaitseks.

1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada ka insolatsiooni puudutavad küsimused (PlanS § 126 lg 1 p 12). Halduskohtu hinnangul kaitseb nimetatud norm mh isikut ja tema omandit, keda planeeritav ehitis võib negatiivselt mõjutada. Kuna kaebajad asuvad planeeritava ehitise vahetus läheduses, ei saa kohus välistada riivet nende omandiõigusele. II
2. Halduskohtu hinnangul ei ole standard õigusakt. Sellest ei tule kaebajatele subjektiivseid õigusi. Standard on soovitus, mille alusel koostatakse arvestuslik INS. Analüüsiga saadud tulemuste alusel on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata, kui palju ja mil määral mõjutab kavandatav ehitis olemasoleva insolatsiooni kestust ja muutust ning riivab seeläbi isiku subjektiivset õigust. Saadud teabe alusel on kohalikul omavalitsusel võimalik planeerimismenetluses teostada kaalutlusõigust (haldusmenetluse seadus § 4 lg 2).
3. Kas kohalik omavalitsus on kaalumise aluseks võtnud tõese ja usaldusväärse teave, see sõltub mh, kas analüüs koostati vastavalt standardile. Kui analüüsi koostamisel järgiti standardit, ei ole alust kahelda teabe tõesuses ja usaldusväärsuses. Kaalutlusotsus on sellisel juhul langetatud eelduslikult õigete andmete alusel.
4. Halduskohtu hinnangul on praegusel juhul õiguslik vaidlus eeskätt selle üle, kas vastustaja langetas kaalutlusotsuse usaldusväärsete andmete alusel või mitte. Halduskohus analüüsib kaebajate väiteid nende subjektiivseid õigusi puudutavas osas.
5. Kaebajad väidavad, et vastustaja ei põhjendanud, miks ei koostatud analüüsi mõne muu kuupäevaga kui
6. aprill. Halduskohtu hinnangul on
7. aprilli kuupäeva aluseks võtmist põhjendatud. Vaidlustatud otsuses on märgitud järgmist: „Standardi kohaselt on ajavahemikuks määratud
8. aprill kuni
9. august. Vahemiku mõiste ja mõte on järgmine: päikese asimuuti ja tõusunurka arvestades muutuvad insolatsioonitingimused alates
10. aprillist kuni
11. juunini aina paremaks ja
12. juunist kuni
13. augustini insolatsiooni tingimused halvenevad ja on
14. aprilli tasemel. Seega hinnates ajavahemiku nn kõige halvemat olukorda võib kinnitada, et muul ajahetkel antud vahemikus on insolatsioonitingimused igal juhul paremad.“(tl 12 pöördel). Eelpool märgitut kajastab ka INS3: “Insolatsiooni on hinnatud [---]
15. aprillil, mis tähendab, et insolatsiooni kestus 4-kuulisel ajavahemikul
16. aprillist kuni
17. augustini on pikem, kui tabelis esitatud näitajad.“ (tl 87).
18. Halduskohus ei nõustu kaebajate väitega, et INS on puudulik põhjusel, et aluseks võeti
19. aprill ning et insolatsiooni oleks tulnud mõõta mitmel kuupäeval. Standardi p 4.3.3 kohaselt tuleb planeeringute koostamisel hoonete asukoht ja orientatsioon valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon päevas ajavahemikul
20. aprillist kuni 6 3-17-2467
21. augustini. Standard ei nõua kogu perioodi kõikidel päevadel insolatsiooni mõõtmist. INS1 ja INS3 on koostatud standardis märgitud vahemikus.
22. aprilli kuupäevaga mõõdeti insolatsioon, kus päikese asimuut ja tõusunurk olid kõige väiksemad. See tähendab, et kogu perioodi osas oli
23. aprilli insolatsiooni näitajad kõige madalamad. Kuni juunikuu keskpaigani näitajad suurenevad ning pärast seda langevad
24. aprilli tasemele (vt käesolev otsus, p 13).
25. Kaebajad väidavad, et INS-i koostamisel ei tohtinud arvestada TÜK Maarjamõisa I ja II ehitusetapi käigus valminud ehitisi. Halduskohus kaebajate seisukohta ei jaga. 15.
26. Vastustaja lasi koostada kolm insolatsioonianalüüsi (INS1, INS2 ja INS3). INS1-ga analüüsiti tänasel hetkel olevat insolatsiooni kestust ja muutust. INS2-ga analüüsiti, kui palju muudab vaidlusalune detailplaneering
27. a detailplaneeringu järgset insolatsiooni. Kuigi INS3 tehti päras Maavanema menetlus, ei muuda see vastustaja kaalutlusotsust õigusvastaseks. INS3 täiendati INS2 Maavanema juures esitatud kaebajate väidetega (vt käesolev otsus, p 4 alap 6). Vastustaja võttis planeeringu mõjude hindamisel aluseks kõik kolm analüüsi. 15.
28. Standardi p 3.1.5 on märgitud järgmist: „Insolatsiooni kestuse arvutamisel võetakse arvesse ümbritsevad ehitised ja maapinna reljeef.“ Seega järeldub standardi p-st 3.1.5, et võrrelda tuleb hetkel olemasolevat olukorda olukorraga, mis kaasneks võimaliku uue ehitisega. Standard ei nõua, et aluseks tuleks võtta lähteandmed, mida enam ei esine. INS1 vastab standardi p-le 3.1.5, kuna selle aluseks võeti ehitised ja maapinna reljeef, mis on täna piirkonnas olemas. 15.
29. INS3 eesmärgiks oli saada teavet selle kohta, kui palju mõjutab vaidlusalune detailplaneering
30. a detailplaneeringu insolatsiooni kestvust ja muutumist puudutavas osas. Kuni vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamiseni kehtis vaidlusalusel alal
31. a detailplaneering (PlanS § 140 lg 8). Kolmandal isikul oli
32. a detailplaneeringu alusel õigus selle planeeringuga määratud ehitusõigus realiseerida, sh ehitada ehitis abs.k 90 m. Võrdlusteabe alusel oli kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata, kas ja kui palju mõjutab vaidlusalune detailplaneering
33. a detailplaneeringut. Saadud teabe alusel sai vastustaja otsustada, kas
34. a detailplaneering realiseerimata osas asendada vaidlustatud detailplaneeringuga või mitte.
35. Kaebajad väidavad, et kuna kavandatav hoone varjutab L. Puusepa 15 kinnistu, oleks tulnud standardi p 5.2.2.1 kohaselt analüüsida ka varjutuse mõju. Kohus ei loe standardi p-st 5.2.2.1 välja nõuet, et analüüsida oleks tulnud L. Puusepa 15 elamule väidetava varjutamisega kaasnevat mõju. Viidatud p 5.2.2.1 kohaselt on varjutamise korral soovitatav projekteerimise staadiumis hinnata varjutamise kestust ja mõju selleks, et tagada välisruumide kasutamine, kiirendada jää ja lume sulamist ja luua sobivad tingimused taimede kasvuks. Osalise varjutamise korral standardi p-s 5.2.2.2 nõutu kohaldamisele ei tule. INS3 kajastatud kinnistuplaani kohaselt võib eeldada, et väidetav varjutus on eeskätt tänavapoolses osas ning varjutus ei saa eelduslikult ulatuda maja teisele poole, s.o tagahoovi. Vastasel korral ei saaks vaatluspunktides 2 ja 4 säilida insolatsiooni kestus 100% ulatuses.
36. Kaebajad väidavad, et analüüs on puudulikult tehtud Tasuja 6 elamule. Analüüsiti kahte tuba (elutuba ja söögituba), kuid elamul on ka kolmas tuba (s.o magamistuba). Kaebaja väidab, et magamistoa aken jääb Tasuja tn poolsele küljele ja seetõttu jääb õhtupäikest magamistuppa vähemaks rohkem kui 50%. 7 3-17-2467 17.
37. INS1-st ja INS3-st nähtub, et Tasuja 6 üksikelamut on analüüsitud kolmest vaatluspunktist. INS1 kohaselt asus vaatluspunkt 1 söögitoa poolses osas ning vaatluspunkt 2 elutoas (tl 26). INS3 kohaselt asus vaatluspunkt 1 köögipoolses osas (tl 26). 17.
38. INS1 kohaselt on Tasuja 6 vaatluspunktis: 1) 1 insolatsiooni kestus 6 tundi ja 52 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 46 minutit. Vaatluspunktis 1 väheneb insolatsiooni kestus seega 45%; 2) 2 insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist jääb see samaks. Seega olemasoleva insolatsiooni kestus säilib 100%. INS1 mõlemate vaatluspunktide tulemused vastavad standardi p-le 4.3.3, s.t, insolatsiooni kestus on rohkem kui 2,5 tundi ning ei ole toimunud vähenemist üle 50%. 17.
39. INS3 nähtub, et Tasuja 6 vaatluspunktis: 1) 1 on insolatsiooni kestus 3 tundi ja 58 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 42 minutit. Vaatluspunktis 1 insolatsioon seega väheneb 7 %; 2) 2 on praeguse insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 9 tundi ja 46 minutit. Vaatluspunktis 2 insolatsioon seega ei vähene. 17.
40. Halduskohus ei jaga kaebaja seisukohta, et INS1 ja INS3 on puudulik põhjusel, et selles ei analüüsitud Tasuja 6 magamistuba. Standardi p 4.3.3 mõttes on vähemalt kahes toas (s.o elutoas, söögitoapoolses ja köögipoolses osas) nõutav insolatsioon tagatud (s.o vähemalt 2,5 tundi ning muutus ei ole üle 50%). Magamistoa analüüsimine ei mõjuta vaatluspunktide 1 ja 2 tulemusi. Kui vähemalt kahes toas on nõutav insolatsioon olemas, ei ole standardi p 4.3.3 kohaselt vaja mõõta teiste ruumide (praegusel juhul magamistoa) insolatsiooni.
41. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust kahelda INS tulemuste tõesuses ega usaldusväärsuses. Sellest tulenevalt pole halduskohtu hinnangul vajalik nt halduskohtu enda initsiatiivil ka uue INS-i alase uuringu koostamine (

§ 62lg 2).

III

1. Vaidlustatud detailplaneeringu kohaselt on L. Puusepa tänava äärne hoonestusala osaliselt suurem arvestusega, et oleks võimalik rajada varikatuseid.
2. Kaebajad väidavad, et kuna varikatuste maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on määratlemata, võib hoone omanik selle paigutada kõrgusele, mis mõjutab insolatsiooni. 20.
3. Vastustaja märgib, et eluliselt pole usutav varikatuste rajamine 90 m [tõenäoliselt on mõeldud 33 m] kõrgusele, kuna sellisel juhul ei täidaks ta enda funktsiooni. Kolmas isik väidab, et varikatuse eesmärk on kaitsta ilmastikumõjude eest esimesel korrusel asuvaid sissepääse, mistõttu ei rajata neid kõrgemale kui esimese ja teise korruse vahele. 20.
4. Kohtul pole alust kahelda vastustaja ja kolmanda isiku väidetes, et varikatuse eesmärgiks on kaitsta ehitise sissepääse sademete eest. Selleks, et ehitise sissepääsu ette rajatud varikatus hakkaks varjama insolatsiooni kestust kaebajate omandile, peaks varikatus asuma nt C korpusel umbes 33 m kõrgusel. Halduskohus nõustub vastustajaga, et see pole eluliselt usutav. 8 3-17-2467 20.
5. Kui võimalik rajatav varikatus peaks siiski rajatama kõrgusele, mis hakkab insolatsiooni varjama, tuleks hinnata, kas ehitusluba vastab detailplaneeringus määratud insolatsioonitingimustele. Ehitusloaga ei saa insolatsiooni vähendada suuremas ulatuses, kui seda võimaldas detailplaneering. Sellises olukorras võib isikutel olla võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse ja vaidlustada ehitusluba.
6. Kaebajad väidavad, et
7. a detailplaneeringu kehtestamisel lubati, et L. Puusepa tänava äärset hoonet ei ehitata kõrgemaks kui tänane D korpus (s.o kuni 20 m) (
8. a detailplaneeringu seletuskiri p 5.9, keskkonnamõjude hindamise aruande p 3.8). Seetõttu ei vaidlustatud
9. a detailplaneeringut, mille kohaselt oli samuti lubatud ehitada hoone abs.k 90 m. 21.
10. Vastustaja märgib, et ka
11. a detailplaneering nägi ette ehitusõiguse abs.k 90 m, 20 m kõrguse hoone rajamine oli üksnes prognoos ning tänaseks on kolmanda isiku vajadus muutunud. 21.
12. Halduskohtu hinnangul ei mõjuta
13. a detailplaneeringu alusel ehitusõiguse osaline realiseerimine praeguse detailplaneeringu õiguspärasust. Kolmanda isiku võimalik kavatsus omal ajal mitte realiseerida kogu ehitusõigust ei tekitanud kaebajatele õiguspärast ootust. Nii
14. a detailplaneering kui ka vaidlustatud detailplaneering näevad ette ehitusõiguse, mille kohaselt on ehitise abs.k kuni 90 m.
15. Kaebajad väidavad, et
16. a koostatud eksperthinnangu kohaselt oleks 32 m kõrguse ehitise valmimine toonud kaasa selle, et L. Puusepa tn 7 ja 9 valgustus on allapoole normi. Kaebajad väidavad, et
17. a eksperthinnangut oleks tulnud ka vaidlustatud detailplaneeringu koostamisel arvestada. Halduskohtu hinnangul ei lasunud vastustajal kohustust arvestada
18. a eksperthinnanguga. Eksperthinnang koostati
19. a detailplaneeringu tarvis, mille loomuliku valgustatuse koefitsient määrati vastavalt omaaegsele SNiP II-4–79-le (tl 28). Vaidlusaluse detailplaneeringu jaoks koostati INS standardi alusel ja selles märgitud nõudeid järgides. SNiP II-4-79 meetodid ja nõuded erinevad standardi meetoditest ja nõuetest. Vastustajal ei lasunud kohustust arvestada tänases ajas ja ruumis minevikus kehtinud nõudeid.
20. Kaebaja väitele, et Väike-Kaare tn äärde võidakse ehitada 8-korruselised büroohooned, ei saa praeguse vaidluse kontekstis omistada määravat tähendust. Kuigi üldplaneering näeb sellise võimaluse ette, on see praegusel juhul üksnes teoreetiline võimalus. Konkreetse ehitusõiguse tarvis on eelduslikult vaja koostada detailplaneering, mille raames hinnatakse mh mõju piirkonnas olemasoleva insolatsiooni kestusele. Sellest võrsunud vaidlused tuleb lahendada teises menetluses. IV
21. Kaebajad väidavad, et L. Puusepa 15 teise korruse põhjapoolse korteri insolatsioon ei vasta juba täna nõudele, kuna nõuetele mittevastav olemasolev insolatsioon läheks veelgi halvemaks (standard p 4.3.3). Ühtlasi väidavad kaebajad, et L. Puusepa 15 esimese korruse L. Puusepa tänava äärsetes tubades muutub insolatsioon üle 50%. Halduskohus mõistab kaebaja väiteid selliselt, et vastustaja on kaalumisel teinud vea. 9 3-17-2467 24.
22. Standardi p 4.3.
23. on märgitud järgmist: „Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5-tunnine katkematu insolatsioon või 3-tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3-toalise korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka siis, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3-toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Uusehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates korterites tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50 % esialgsest kogusest vaadeldavas toas. Kui insolatsiooni kestus ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole kohustuslik.“ 24.
24. INS1 nähtub (tl 85), et L. Puusepa 15 esimese korruse vaatluspunktis: 1) 1 on praeguse insolatsiooni kestus 7 tundi ja 7 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 7 minutit. Vaatluspunktis 1 väheneb insolatsioon seega 56 %; 2) 2 on praeguse insolatsiooni kestus 5 tundi ja 2 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 5 tundi ja 2 minutit. Vaatluspunktis 2 insolatsioon seega ei vähene; 3) 3 on praeguse insolatsiooni kestus 7 tundi ja 7 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 7 minutit. Vaatluspunktis 3 väheneb insolatsioon seega 56 %; 4) 4 on praeguse insolatsiooni kestus 3 tundi ja 48 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 3 tundi ja 48 minutit. Vaatluspunktis 4 insolatsioon seega ei vähene. 24.
25. INS3 nähtub (tl 87), et L. Puusepa 15 teise korruse vaatluspunktis: 1) 5 on praeguse insolatsiooni kestus 18 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 11 minutit. Vaatluspunktis 5 väheneb insolatsioon seega 39 %. 2) 6 on praeguse insolatsiooni kestus 9 tundi ja 36 minutit ning pärast kavandatava hoone valmimist oleks insolatsiooni kestus 9 tundi ja 36 minutit. Vaatluspunktis 6 insolatsioon seega ei vähene. 24.
26. L. Puusepa 15 on üksikelamu (tl 110), millel on üks omanik (tl 71). Vaidlustatud otsuse kohaselt on L. Puusepa elamul esimesel korrusel neli tuba ning teisel korrusel kaks tuba. Insolatsiooni mõõdeti kõigis 6 toas, kuigi standardi p 4.3.3 seda ei nõudnud. 24.
27. Vaatluspunktides 1–4 ja 6 oli insolatsiooni kestus standardi mõttes nõuetekohane. Standardi p-s 4.3.3 märgitud kuni 2,5 tunninine insolatsioon ei olnud tagatud üksnes vaatluspunktis
28. Standardi p 4.3.3 ei nõua, et kõigis vaatluspunktides peaks olema tagatud 2,5-tunnine insolatsioon. Nõuetekohane insolatsioon pidi olema tagatud vähemalt kahes toas. 24.
29. Vastustaja märgib, et insolatsiooni kestuse (s.o 18 minuti) säilimiseks tehakse C korpusele L. Puusepa ja N. Lunini põigu nurgal tagasiaste 27 m kõrguselt (vaidlustatud otsus tl 13 pöördel; käesoleva otsus p 4 alap 11). Tegemist on detailplaneeringusse seatud tingimusega, mille kohaldamisega säilitatakse
30. a detailplaneeringu järgne olukord. Vastustaja võtab omaks eksimuse, et vaidlustatud otsuses on tagasiaste 28 m kõrguselt ekslikult märgitud, tegelikult tehakse tagasiaste 27 m kõrguselt, mida kinnitab ka põhijoonis (põhijoonis, tl 160). 24.
31. Asjaolu, et L. Puusepa 15 esimese korruse tubades INS1 kohaselt muutus vaatluspunktides 1 ja 3 insolatsiooni kestus 56 %, ei tule insolatsiooni standardi p 4.3.3 mõttes 10 3-17-2467 lugeda ebapiisavaks. Standardi mõtte kohaselt on lubatud insolatsiooni piisavuse hindamisel arvestada elamut või korterit tervikuna. Standardiga taotletavaks eesmärgiks on tagada elamutes inimeste tervise kaalutlustel piisav päikesevalgus (standardi p-d 4.1 ja 4.3.2 teine lõik). Kui elamus on neli või enam tuba, on insolatsioon piisav, kui nõuetele vastav insolatsioon on vähemalt kahes toas. Standard ei nõua, et insolatsiooni kestus peaks olema tagatud kõigis analüüsitavates tubades. 24.
32. Kohtu hinnangul saab standardi p 4.3.3 mõttes L. Puusepa 15 elamus insolatsiooni kestuse ja muutuse lugeda piisavaks. L. Puusepa 15 on üksikelamu, mis kuulub ühele omanikule, seega saab isik kasutada elamu kõiki ruume. INS1 vaatluspunktides 2 ja 4 säilib insolatsioon 100% ulatuses, s.o 5 tundi ja 2 minutit ning 3 tundi ja 48 minutit. Samuti tuleb arvesse võtta, et vaatluspunktides 1 ja 3 on insolatsiooni kestus üle 2,5 tunni. Seega on vastustaja kaalumise aluseks võtnud õiged asjaolud.
33. Vastustaja on kaalumisel arvesse võtnud kaebajate huve ning nende huvidele kaasnevat negatiivset mõju. Vastustaja on arvestanud insolatsiooni kestuse vähenemist L. Puusepa 13 ja 15 ning Tasuja 6 (INS1, INS2 ja INS3). Halduskohtu hinnangul ei saa L. Puusepa 13, 15 ja Tasuja 6 omanike õigustele kaasnevat riivet pidada ülemääraselt raskeks. 25.
34. INS1 kohaselt väheneb L. Puusepa 13 insolatsiooni kestus vaatluspunkti 1 kohaselt 6 tunnilt ja 48 minutilt 4 tunni ja 14 minutini (s.o 38%). INS 3 kohaselt väheneb L. Puusepa 13 insolatsiooni kestus vaatluspunkti 2 kohaselt 4 tunnilt ja 23 minutilt 4 tunni ja 14 minutini (s.o 3 %). Mõlemal juhul ei vähene insolatsiooni kestus üle 50 % ning see jääb lubatud 2,5 tunni sisse. 25.
35. L. Puusepa 15 insolatsioon on standardi p 4.3.3 mõttes piisav (vt käesolev otsus, p 24). 25.
36. Tasuja 6 insolatsiooni on standardi p 4.3.3 mõttes piisav (vt käesolev otsus, p 17).
37. Teiselt poolt on vastustaja kaalumisel arvestanud avaliku huviga. Kuna valitud meede on suunatud rahvatervise kaitse tagamisele (inimeste ravimine, õppe- ja teadustöö), on halduskohtu hinnangul tegemist väga kaaluka avaliku huviga. 26.
38. TÜK Maarjamõisa meditsiinilinnakut hakati vaidlusaluses piirkonnas rajama
39. Meditsiinikeskuse kliinilise haigla hoonetekompleks ehitati välja 1970–
41. a võeti eesmärgiks rajada kõrgtehnoloogilistest erialadest koosnev nn tuumikhaigla, millega teised erialad liideti. Halduskohtu hinnangul on seega tegemist piirialaga, kus lõppeb üks asustusstruktuur ja algab teine. Linnakeskkonnas ei ole võimalik selgelt eristuvaid piirijooni erinevate asustusstruktuuride vahel alati täielikult välistada. 26.
42. Olemasolev Maarjamõisa meditsiinilinnak teenindab (Lõuna-)Eesti elanikkonda ning sinna on tehtud mahukaid kulutusi. Olemasoleva meditsiinilinnaku mujale kolimine oleks seega ülemääraselt ressursimahukas. Samuti satuks ohtu olemasoleva linnaku rahastamine (vt Tartu Halduskohtu
43. detsembri
44. a määrus asjas nr 3-17-2467, p 11.1, tl-d 74–76). 26.
45. Täiendav ehitusõigus on vajalik, et siduda kliinikumi allasutused (nt lastehaigla, kõrvakliinik) meditsiinilinnaku kompleksiga, rajada kaasaegne päevakirurgia keskus ning ühendada ambulatoorne eriarstiabi, päevakirurgia keskus ja asjakohased spetsialiseeritud protseduurid ühte meditsiinikompleksi. Kolmanda isiku kohtuistungil antud seletuste kohaselt planeeritakse vaidlusalusesse C korpusesse päevakirurgia keskust ning hoonet on vaja sellises kõrguses ja mahus, kuna see rahuldaks tänaseid vajadusi (tl 158 pöördel). Seega on tegemist 11 3-17-2467 kaasaegse lahendusega, mis vastab tänastele üldistele vajadustele. Seejuures väheneks ühest korpusest teise korpusesse patsientide elule ja tervisele transportimisega kaasnev risk. 26.
46. Tänase olukorra kestmine tähendaks eelduslikult nii laste- kui ka kõrvakliiniku erialade arengu pidurdumist, kuna erialad ei oleks seotud ühe keskusega. 26.
47. Uute korpuste asukohad on valitud rahvusvahelisi standardeid ja kliinikumi sisemist struktuuriüksuste paiknemist ja loogikat arvestades.
48. Halduskohtu hinnangul ei ole vastustaja kaalutlusõiguse piiridest väljunud ega arvesse võtnud lubamatuid asjaolusid või arvestamata jätnud olulise asjaoluga. Vastustaja on läbi viinud erinevate huvide kaalumise. Vastustaja arvestas, et insolatsiooni kestus mõningasel määral väheneb, kuid kaebajatel on piisav loomulik valgus siiski tagatud. Planeeritav hoone asub L. Puusepa tänava ääres olevatest elamutest 40 m kaugusel. Samas ei kaalunud vastustaja hinnangul huvi pikema insolatsiooni kestuse järele üles avalikku huvi. Eelduslikult ei oleks samaväärset tulemust võimalik elanikke vähem koormava meetmega saavutada.
49. Eelpool märgitu kohaselt ei ole halduskohtu hinnangul kaebaja ja avalike huvide väärtustamine toimunud ilmselgelt meelevaldselt, ebaratsionaalselt või vastuolus kaalutluse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (RKHK 3-3-1-87-13, p 19).
50. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebajate kaebuse rahuldamata. V
51. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 108lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8).

Kohus mõistab välja üksnes põhjendatud ja vajalikud kulud. Kaebajad paluvad välja mõista menetluskulud 2392 eurot ja 20 senti. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest ning riigilõivust. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (

§ 108lg 1).

Kolmas isik palub välja mõista menetluskulud 2200 eurot. Menetluskulud koosnevad õigusabikuludest (nõupidamine kliendiga 3 h-d, vastus esialgse õiguskaitse taotlusele (6 h-d), vastus kaebusele 6 h-d, istungiks ettevalmistamine 3 h ja istungil osalemine 2 h ja 20 m). Kolmas isik on õigusabi eest tasunud. Kaebajad väidavad, et kulu, mis tekkis kliendiga nõupidamisest, ei saa teiselt poolelt sisse nõuda. Põhjendatud on kulu, mis on tekkinud kirjalike dokumentide alusel. Ühtlasi ei pea kaebajat põhjendatuks kaebusele vastuse koostamist 6 h ulatuses, kuna vastuses korrati esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohti. Kolmanda isiku kantud menetluskulude vähendamiseks puudub alus.

§ 103

lg 1 p 1 kohaselt tuleb ka kliendiga nõupidamist käsitada menetlusosalise esindaja kuluna. Põhjendatud ei saa olla mitte üksnes kirjalike dokumentide koostamisest tekkinud kulud. Kohus ei jaga kaebajate seisukohta, et kolmanda isiku esialgse õiguskaitse taotluse vastus ja kaebuse vastus suures ulatuses kattuvad. Esialgse õiguskaitse taotluse vastuse tuli koostada kiiresti ning selles pole kaebajate kõiki väiteid analüüsitud sellise põhjalikkusega, mida tehti vastuses kaebusele (tl-d 64-67 ja 99-105). Arvestades ühelt poolt kohtuasjas esitatud väidete mahtu ja asja keerukust ning teiselt poolt III isiku vastuse põhjalikkust, kontsentreeritust ja selgust, ei saa õigusabikulusid pidada ülemääraseks

§ 109lg 6 mõttes.

Seitsmest kaebajast igaühel tuleb kolmandale isikule tasuda 1/7 õigusabikulust, st 314 eurot ja 29 senti. Tegemist pole äärmiselt ebaõiglase kohustusega (

§ 108 lg 11; RKHKo 3-3-1-67-14, p-d 32, 35, 37 ja 12 3-17-2467 38).

Halduskohtumenetluse seadustik ei kohusta lahendis märkida poole viivise tasumise kohustust võlaõigusseaduse § 113 tähenduses.

1. Kuna menetlusosalised soovisid kohtuistungil asja lahendada kompromissi teel, määras kohus pärast asja arutamist, et menetlusosalistel tuleb
2. veebruariks kohtule teavitada kompromissi sõlmimise võimalikkusest. Samal kohtuistungil selgitas kohus, et kui menetlusosalised
3. veebruariks kompromissi ettepanekut ei esita, teeb kohus otsuse avalikult teatavaks kantselei kaudu
4. veebruaril 2018 (helisalvestis 12.07.14). Kohus ei andnud menetlusosalistele uut tähtaega uute taotluste, sh väidete esitamiseks. Menetlusosalised teavitasid
5. veebruaril, et asja ei ole võimalik kompromissiga lahendada. Samas esitasid kaebajad halduskohtule
6. veebruaril 2018 uued väited ning taotluse tõendite kogumiseks (s.o uue INS-i alase ekspertiisi [uuringu] tellimiseks) ja otsuse tegemise aja edasilükkamiseks. 31.
7. Halduskohus jätab taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata, kuna see sisaldab uusi asjaolusid ja väiteid, see on esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega, selle menetlemine põhjustaks menetluse viibimist ning taotluse hilinenult esitamiseks pole esitatud mõjuvat põhjust (

§ 28lg 4, § 51 lg-d 3 ja 4).

Kohus arutas asja

1. veebruari kohtuistungil ning asja arutamine lõpetati (helisalvestis 11.45.50). Kaebajaid esindas vandeadvokaat. Kohus andis sh kaebajatele ja nende esindajale võimaluse esitada uusi asjaolusid, väited ja taotlusi (nt helisalvestis 11.45.57). Kaebajad, sh nende esindaja ei esitanud kohtuistungil hiljemalt asja arutamise käigus taotlusi ega uusi väiteid. Ühtlasi märkis erialaasjatundja istungil, et kui kaebajad pole INS tulemustega nõus, oli neil võimalus lasta koostada konkureeriv analüüs (nt helisalvestis 10.54). Halduskohtu hinnangul pidi hiljemalt asja arutamise käigus kaebajatele, sh nende esindajale olema arusaadav, kas neil on uut INS-i alast uuringut vaja ning kas haldusmenetluses INS-i koostanud isik vastab nõuetele või mitte. Kaebajad esitasid taotluse ja uued väited päev varem enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kaebajate, sh nende esindaja eelpool kirjeldatud käitumist ei saa pidada menetlusõiguste heauskse kasutamisena. 31.
2. Halduskohus peab muuhulgas vajalikuks märkida, et ehitusuuringuna ehitusseadustiku (EhS) § 24 lg 2 p 6 all mõeldakse ehitusgeodeetilist tööd ja uuringut, insenertehniliset geodeesiatööd ning ehitusgeoloogilist uuringut (EhS § 24 lg-d 4 ja 5; sh ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
3. novembri
4. a määrus nr 61 “Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ § 6; vt ka määruse varasem redaktsioon, majandus- taristuministri
5. augusti
6. a määrus nr 108 § 2 lg 6 lisa 6). Planeerimismenetluses koostatav INS ei ole ükski eelpool nimetatud tegevustest, mistõttu ei kohaldu selle koostajale EhS § 24 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tulenev kvalifikatsiooninõue.
7. Kuna kohus jättis kaebajate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata, ei ole alust otsuse avalikult kuulutamise aga muuta ning see tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma Kohtuotsuse resolutsiooni on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2018.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2018.a otsus 13 3-17-2467 Resolutsioon
8. Võtta asja materjalide juurde Meeli-Ingli Käbliku, Priit Käbliku, Oko Kõivu ja Taavo Kõivu apellatsioonkaebuse, Priit Käbliku
9. oktoobri
10. a menetlusdokumendi ning Tartu linna
11. aprilli
12. a menetlusdokumendi lisana esitatud 3D mudeli vaadete väljatrükid.
13. Muuta Tartu Halduskohtu
14. veebruari
15. a otsuse resolutsiooni punkti 2 MeeliIngli Käblikult, Priit Käblikult, Oko Kõivult, Taavo Kõivult ja Kätlin Laksilt SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks menetluskulude väljamõistmise osas ja määrata Meeli-Ingli Käblikult, Priit Käblikult, Oko Kõivult, Taavo Kõivult ja Kätlin Laksilt igaühelt väljamõistetud menetluskulu suuruseks kolmsada neli