← Eesti

1-17-4942/16

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-17-4942

  1. detsember 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Peeter Roosma Välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks tunnistamine ja Kohtuasi kohtuotsuses ette nähtud järelevalve tegemine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend Alari Piperali kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, Kaebuse esitaja ja kaebuse liik määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Riigiprokuratuur, riigiprokurör Piret Paukštys pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. november 2018, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis RESOLUTSIOON
  5. Taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmises küsimuses: Kas Euroopa Liidu Nõukogu
  6. novembri
  7. a raamotsusega nr 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet, on kooskõlas liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamine ning selle täitmise üle valvamine ka juhul, kui süüdimõistetu on selle otsusega vangistusest tingimisi vabastatud ilma mingeid lisakohustusi panemata nii, et isiku ainuke kohustus on hoiduda katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisest (tegemist on karistusest tingimisi vabastamisega Eesti karistusseadustiku § 73 tähenduses)?
  8. Peatada asja menetlus Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni eelmises punktis märgitud küsimuses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Välisriigi kohtuotsus
  9. Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu
  10. jaanuari
  11. a otsusega tunnistati Alari Piperal süüdi Läti karistusseadustiku § 20 lg 4 ja § 195 lg 3 järgi, s.o kuritegelikul 1-17-4942 teel saadud rahaliste vahendite legaliseerimise toetamises suures ulatuses. A. Piperali karistati 3-aastase vangistusega, mis jäeti 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsus jõustus
  12. veebruaril
  13. Taotlus välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja järelevalve tegemiseks
  15. mail 2017 edastas Justiitsministeerium Harju Maakohtule Läti Vabariigist saabunud materjali, milles taotletakse A. Piperali suhtes tehtud
  16. jaanuari
  17. a kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Maakohtu määrus
  18. Harju Maakohtu
  19. veebruari
  20. a määrusega tunnistati Läti Vabariigi Riia linna Latgale eeslinna kohtu
  21. jaanuari
  22. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. A. Piperalile määrati karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Määruse kohaselt hakkas katseaeg kulgema
  23. veebruarist
  24. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  25. Prokuröriga ei saa nõustuda selles, nagu puuduks Läti kohtu otsuse tunnustamiseks alus. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud tingimuslikku karistust ettenägeva kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine pole välistatud isegi siis, kui isiku suhtes ei kohaldatud ühtegi tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50857 mõttes. Euroopa Liidu Nõukogu
  26. novembri
  27. a raamotsuse nr 2008/947/JSK artikli 14 kohaselt on täidesaatva riigi pädev asutus õigustatud vastu võtma kõigi täitmisele mittepööratud karistustega seotud edasisi otsuseid muu hulgas juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo. Ka KrMS §-st 50854 tuleneb, et Euroopa Liidu liikmesriigi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja tingimuslike meetmete ning alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve tegemise tunnistus on liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist või ka tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamist käsitlevat kohtuotsust ning teha tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi üle järelevalvet.
  28. Kuigi A. Piperalile ei pandud seoses tingimisi mõistetud karistusega kohustusi, ei ole talle määratud katseaeg lõppenud. Seetõttu menetlust lõpetada ei saa. Tuvastatud ei ole ka KrMS §-s 50858 sätestatud välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid ning välistavaid asjaolusid. Määruskaebus
  29. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Piperali kaitsja vandeadvokaat Margus Lentsius, kes taotles määruse tühistamist, välisriigi kohtuotsuse tunnustamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Ringkonnakohtu määrus
  30. Tallinna Ringkonnakohtu
  31. märtsi
  32. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid sellesse tehti täpsustus, mille kohaselt on A. Piperalile Läti Vabariigi Riia 2

(10)1-17-4942 linna Latgale eeslinna kohtu otsusega mõistetud ning Eestis täidetavaks karistuseks 3 aastat vangistust, mis jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja määruskaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis järgmist.
  1. Kuigi A. Piperali suhtes ei kohaldatud ühtegi KrMS §-s 50857 ette nähtud tingimuslikku meedet ega alternatiivset mõjutusvahendit, ei välista see tema suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamist. KrMS §-s 50857 sätestatud loetelu eesmärk on kindlaks määrata kohustused, millest koormavamaid tunnustada ei või. Läti karistusseadustiku § 55 lubab sama moodi nagu Eesti karistusseadustiku (KarS) § 73 lg 1 mõista isikule tingimisi karistuse kontrollnõuete kohaldamiseta. Seega vastab mõistetud karistus Eesti karistusseadusele ja otsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid pole. Prokurör väitis, et A. Piperalile ei ole kohtuotsusega pandud kohustust hoiduda uue kuriteo toimepanemisest ja seetõttu ei kuulu käesolev juhtum raamotsuse reguleerimisalasse, kuid seaduses sätestatud kohustust polegi vaja kohtuotsuses eraldi välja tuua. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  2. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Piperali kaitsja vandeadvokaat M. Lentsius, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist, Läti kohtu otsuse tunnustamata jätmist, menetluskulude jätmist riigi kanda ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.
  3. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist ning tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalvet käsitleva otsuse vastastikust tunnustamist ning täitmist puudutav raamotsus on üle võetud Eesti õigusesse. Raamotsuse eesmärk on hõlbustada süüdimõistetud isiku sotsiaalset taasintegreerumist, parandada kannatanute ja avalikkuse kaitset ning kergendada sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis.
  4. Järelevalve tegemise tunnistusega KrMS § 50854 mõttes saab taotleda otsuse tunnustamist ja järelevalve tegemist kohaldatud tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite üle. Ainult otsuse tunnustamist või ainult järelevalve tegemist KrMS § 50854 jj alusel taotleda ei saa. Vastupidine seisukoht poleks kooskõlas raamotsuse eesmärgiga. Kui teise liikmesriigi süüdimõistva otsusega pole isiku suhtes ühtegi KrMS §-s 50857 nimetatud tingimuslikku meedet või alternatiivset mõjutusvahendit (ammendav loetelu) kohaldatud, pole otsuse tunnustamine ega järelevalve tegemine võimalik. Kuna Läti kohtu otsusega ei kohaldatud A. Piperali suhtes ühtegi KrMS §-s 50857 nimetatud meedet või mõjutusvahendit, puuduvad otsuse tunnustamise eeldused ja seda ei saa Eestis täita. Määruskaebuse vastus
  5. Riigiprokurör Piret Paukštys nõustub kaitsja määruskaebusega, jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja leiab, et välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks pole alust. 3
(10)1-17-4942 Asja läbivaatamiseks andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule
  1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a määrusega anti kriminaalasi KrMS § 354 lg 1 alusel läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, kuna kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kohtukoosseisu liikmetel seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused. ASJASSE PUUTUVAD SÄTTED
  4. Euroopa Liidu Nõukogu
  5. novembri
  6. a raamotsus nr 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (ELT, L 337/102) „Artikkel 1 Eesmärgid ja reguleerimisala
  7. Raamotsusega püütakse hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset taasintegreerumist, parandada kannatanute ja avalikkuse kaitset ning hõlbustada sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis. Nende eesmärkide saavutamiseks sätestatakse käesolevas raamotsuses eeskirjad, mille kohaselt liikmesriik, mis ei ole isiku süüdi mõistnud liikmesriik, tunnustab kohtuotsuseid ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevaid otsuseid ning teostab kohtuotsuse alusel määratud tingimuslike meetmete või sellises kohtuotsuses sisalduvate alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ning võtab vastu kõik muud selle kohtuotsusega seotud otsused, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
  8. Käesolevat raamotsust kohaldatakse üksnes: a) kohtuotsuste ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste tunnustamise suhtes; b) c) tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalve eest vastutuse ülevõtmise suhtes; c) kõigi muude punktidega a ja b seotud otsuste suhtes, nagu on ette nähtud ja sätestatud käesolevas raamotsuses. [---] 4
(10)1-17-4942 Artikkel 2 Mõisted Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmisi mõisteid: [---] 3. „tingimisi karistus” – kohtuotsus, millega tingimisi lükatakse edasi karistuse kohaldamine ning millega määratakse üks või mitu tingimuslikku meedet või millega määratakse vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme asemel üks või mitu tingimuslikku meedet. Sellised tingimuslikud meetmed võivad olla lisatud kohtuotsusele või olla kindlaks määratud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevas eraldi otsuses, mille on teinud pädev asutus; [---] 7. „tingimuslikud meetmed“ – pädeva asutuse poolt määratud kohustused ja juhised, mis otsuse teinud riigi siseriiklike õigusaktide kohaselt kehtestatakse füüsilise isiku suhtes seoses täitmisele mittepööratud karistusega, tingimisi karistuse või tingimisi vabastamisega; [---] Artikkel 4 Tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite liigid 1. Käesolevat raamotsust kohaldatakse järgmiste tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite suhtes:
  1. a)süüdimõistetud isiku kohustus teavitada konkreetset asutust mis tahes elukoha või töökoha muutusest;
  2. b)kohustus mitte siseneda otsuse teinud riigi või täidesaatva riigi teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse;
  3. c)kohustus, mis sisaldab piiranguid täidesaatva riigi territooriumilt lahkumise suhtes;
  4. d)juhised, mis on seotud käitumise, elukoha, hariduse ja koolituse, vaba aja veetmisega või mis sisaldavad kutsealal tegutsemise piiranguid või viise;
  5. e)kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse;
  6. f)kohustus vältida kontakte konkreetsete isikutega;
  7. g)kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks; 5
(10)1-17-4942
  1. h)kohustus hüvitada rahaliselt kuriteoga tekitatud kahju ja/või kohustus esitada tõendid selle kohustuse täitmise kohta;
  2. i)kohustus teha ühiskondlikku tööd;
  3. j)kohustus teha koostööd kriminaalhooldusametniku või sotsiaalhoolekande asutuse esindajaga, kelle tööülesanded on seotud süüdimõistetud isikutega;
  4. k)kohustus läbida ravi või võõrutusravi. 2. Iga liikmesriik teavitab käesoleva raamotsuse rakendamisel nõukogu peasekretariaati sellest, milliste tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ta on lisaks lõikes 1 osutatutele valmis teostama. Nõukogu peasekretariaat teeb saadud teabe kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.“ 15. Kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2003, 27, 166; RT I, 31.05.2018, 22) „§ 50854. Järelevalve teostamise tunnistus Euroopa Liidu liikmesriigi vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ning tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalve teostamise tunnistus (edaspidi järelevalve teostamise tunnistus) on liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlus teisele Euroopa Liidu liikmesriigile tunnustada vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist või tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi kohaldamist käsitlevat kohtuotsust ning teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi järelevalvet. § 50855. Üldtingimused
(1)Kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete kohaselt on lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata teo koosseisu tunnustest. [---]
(3)Kohtuotsuse tunnustamine ja otsuses ettenähtud järelevalve käesoleva jaotise sätete alusel on lubatud üksnes selliste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi puhul, mis on nimetatud käesoleva seadustiku §-s
  1. [---] §
  2. Tingimuslike meetmete ja alternatiivse mõjutusvahendi liigid Kohtuotsuse tunnustamine ja määratud järelevalve teostamine käesoleva jaotise kohaselt on lubatud üksnes järgmiste tingimuslike meetmete või alternatiivse mõjutusvahendi suhtes: 1) süüdimõistetud isiku kohustus teavitada konkreetset asutust elukoha või töökoha muutusest; 6
(10)1-17-4942 2) kohustus mitte siseneda otsuse teinud riigis või Eestis teatavatesse paikadesse või kindlaksmääratud piirkondadesse; 3) kohustus, mis sisaldab piiranguid Eesti territooriumilt lahkumise kohta; 4) juhised, mis on seotud käitumise, elukoha, hariduse ja koolituse ning vaba aja veetmisega või mis sisaldavad kutsealal tegutsemise piiranguid või viise; 5) kohustus ilmuda kindlaksmääratud aegadel konkreetsesse asutusse; 6) kohustus vältida kontakte konkreetsete isikutega; 7) kohustus vältida kontakte konkreetsete esemetega, mida on kasutatud või mida süüdimõistetud isik võib tõenäoliselt kasutada kuriteo toimepanemiseks; 8) kohustus hüvitada rahaliselt kuriteoga tekitatud kahju ja kohustus esitada tõendid selle kohustuse täitmise kohta; 9) kohustus teha ühiskondlikku tööd; 10) kohustus teha koostööd kriminaalhooldusametniku või sotsiaalhoolekande asutuse esindajaga, kelle tööülesanded on seotud süüdimõistetud isikutega; 11) kohustus läbida ravi või võõrutusravi. § 50858. Kohtuotsuse tunnustamist ja määratud järelevalve teostamist välistavad ja piiravad asjaolud Kohtuotsuse tunnustamisest või määratud järelevalve teostamise täitmisest võib keelduda, kui: 1) süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olev tegu ei ole kuritegu Eesti karistusseadustiku kohaselt, välja arvatud käesoleva seadustiku § 4896 lõikes 1 sätestatud juhul; 2) taotlus ei ole esitatud järelevalve teostamise tunnistuse vormi kasutades, see on puudulik, ei vasta selle aluseks oleva taotleva riigi kohtuotsusele või ei ole sellele lisatud taotleva riigi kohtuotsust või selle koopiat ning esinevaid puudusi ei ole kõrvaldatud mõistliku aja jooksul; 3) süüdimõistetud isik ei ole käesoleva seadustiku § 50856 lõikes 1 või 2 nimetatud isik; 4) karistuse täitmisele pööramine on Eesti karistusseadustiku järgi aegunud ja seotud teoga, mis kuulub Eesti pädevusse tema riigisiseste õigusaktide alusel; 5) süüdimõistetud isikul on Eesti Vabariigis puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, mis ei võimalda §-s 50854 määratud järelevalvet teostada; 6) süüdimõistetud isik on alla neljateistaastane; 7
(10)1-17-4942 7) kohtuotsus on tehtud tagaselja, välja arvatud käesoleva seadustiku §-s 4897 sätestatud juhtudel; 8) määratud karistus hõlmab ravi, mida ei saa vaatamata käesoleva seadustiku §-le 50862 teostada Eestis kooskõlas kehtiva õigusega või lähtuvalt Eesti tervishoiusüsteemi korraldusest; 9) kohtuotsus on seotud kuriteoga, mis Eesti karistusseadustiku kohaselt on käsitatav kuriteona, mis on täielikult või suures või olulises osas toime pandud Eesti territooriumil või Eesti territooriumiga samaväärses kohas, või 10) tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi kestus on vähem kui kuus kuud; 11) isiku suhtes on süüdimõistmise aluseks oleva süüteoga seoses jõustunud teine kohtulahend või süüteomenetluse lõpetamise määrus.“ 16. Karistusseadustik (RT I 2001, 61, 364; RT I, 29.06.2018, 66) „§ 73. Karistusest tingimisi vabastamine
(1)Kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse karistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Karistuse võib täielikult jätta tingimisi kohaldamata, kui käesoleva seadustiku eriosast ei tulene teisiti. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti. [---]
(3)Katseajaks määratakse üks kuni viis aastat.
(4)Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
(5)Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.“ 8
(10)1-17-4942 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Euroopa Liidu Nõukogu
  2. novembri
  3. a raamotsus nr 2008/947/JSK reguleerib vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teha tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite üle järelevalvet. Raamotsus on Eesti õigusesse üle võetud. Asjasse puutuvad riigisisesed sätted sisalduvad KrMS
  4. peatüki
  5. jao
  6. jaotises, s.o KrMS §-des 50854–
  8. Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud vaidlus selle üle, kas A. Piperali suhtes tehtud Läti Vabariigi kohtu otsust saab KrMS §-de 50854–50864 kohaselt ja kooskõlas raamotsuse eesmärgiga tunnustada ning kohtuotsuse täitmise üle järelevalvet teha. Nii maa- kui ka ringkonnakohus vastasid sellele küsimusele jaatavalt, kuna puuduvad KrMS §-s 50858 ette nähtud kohtuotsuse tunnustamist välistavad ja piiravad asjaolud, süüdimõistetu elukohajärgne riik (mille üle A. Piperali puhul vaidlust ei ole) on pädev katseaja kestel toimepandud uuele kuriteole reageerima ning KrMS §-s 50857 sätestatud loetelu ei välista järelevalve ülevõtmist ka siis, kui tegemist on käitumiskontrollita katseajaga. Määruskaebemenetluse poolte hinnangul seda aga teha ei saa, sest Läti kohus pole otsusega kindlaks määranud ühtegi KrMS §-le 50857 vastavat tingimuslikku meedet ega alternatiivset mõjutusvahendit. Nimelt on A. Piperalile mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmise ainuke eeldus Läti karistusseadustiku §-s 55 sätestatud nõue, mille kohaselt ei tohi süüdimõistetu 3-aastase katseaja jooksul toime panna uut tahtlikku kuritegu. Eesti õiguses võimaldab samal moel süüdistatava karistusest tingimisi vabastada KarS § 73 lg
  9. Sellisel juhul ei allutata isikut käitumiskontrollile ega rakendata tema suhtes muid meetmeid või alternatiivseid mõjutusvahendeid, mis on toodud KrMS § 50857 p-des 1–11 sätestatud loetelus.
  10. Eelmises punktis kirjeldatud asjaolude põhjal on Riigikohtu kriminaalkolleegiumil tekkinud kahtlus, kas süüdistatava karistusest tingimisi vabastamise korral KarS § 73 lg 1 tähenduses saab kõneleda tingimusliku meetme kohaldamisest raamotsuse mõttes. Nimelt ei vasta osutatud karistusseadustiku sättest tulenev süüdimõistetu kohustus – hoiduda katseaja kestel uue tahtliku kuriteo toimepanemisest – ühelegi raamotsuse artikli 4 lg 1 p-des a–k nimetatud tingimuslikule meetmele või alternatiivsele mõjutusvahendile Raamotsuse viidatud artikli tingimuslike meetmete loetelu on täielikult üle võetud Eesti õigusesse. Seejuures pole Eesti riik kooskõlas artikli 4 lg-ga 2 teatanud, et ta rakendab lisameetmeid või muid alternatiivseid mõjutusvahendeid (arvutivõrgus: http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-6664-2016-INIT/et/pdf). KarS § 73 lg-st 1 tulenev süüdimõistetu kohustus ei kajastu riigisiseses õiguses, s.o KrMS § 50857 p-des 1–11 kindlaks määratud tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite loetelus. Samal ajal tuleneb KrMS § 50855 lg-st 3 nõue, et kohtuotsuse tunnustamine ja järelevalve on lubatud üksnes KrMS §-s 50857 nimetatud meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite puhul.
  11. Pidades silmas raamotsuse art 1 lõikes 1 nimetatud eesmärke, sh sotsiaalset taasintegreerumist, nähtub raamotsuse ja kriminaalmenetluse seadustiku vastavatest sätetest, et kohtuotsuse tunnustamisega kaasneb täidesaatva riigi kohustus teha tingimuslike meetmete või alternatiivsete mõjutusvahendite üle järelevalvet (nt raamotsuse artikli 7 lg 1 ja artikli 8 lg 1; KrMS § 50855 lg 3 ja § 50857). Vajalik on märkida, et KarS § 73 lg 1 alusel süüdimõistetule pandud kohustuse täitmise üle riik aktiivset järelevalvet ei tee. Kohustuse täitmise peab tagama süüdimõistetu sellega, et ta käitub õiguskuulekalt ja hoidub 9
(10)1-17-4942 uute õigusvastaste tegude toimepanemisest. Riigi reaktsiooniks kõnealusest sättest tuleneva kohustuse rikkumisele saab olla üksnes see, et uue kuriteoga seotud kriminaalmenetluses tuleb tagada süüdistatavale seadusele vastava karistuse mõistmine. Nimelt peab kriminaalasja menetlev kohus KarS § 73 lg-s 4 või 5 sätestatut järgides süüdimõistva otsuse tegemisel mõistma isikule liitkaristuse uue kuriteo ja eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse kogumi eest.
  1. Kohtuotsuse tunnustamata jätmisega kaasneb olukord, kus katseaja kestel uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral süüdlasele Eesti õiguse järgi liitkaristust mõista ei saa, sest puudub üks liidetavatest, s.o ärakandmata karistust ettenägev tunnustatud liikmesriigi kohtuotsus. Kirjeldatu riivaks karistuse mõistmise eesmärke, kuna katseaja tingimuseks seatud kohustuse rikkumisega tagajärgi ei kaasneks. Samuti on küsitav, kas kirjeldatud olukord oleks kooskõlas raamotsuse eesmärkidega. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks selgitada, kas raamotsusega on kooskõlas liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamine ning selle täitmise üle valvamine, kui süüdimõistetu on selle otsusega vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tema suhtes ei ole kohaldatud ühtegi tingimuslikku järelevalvemeedet või alternatiivset mõjutusvahendit, vaid isiku ainuke seadusest tulenev kohustus on hoiduda katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisest. Vastusest eelotsusetaotlusele sõltub, kas A. Piperali suhtes tehtud Läti kohtu
  2. jaanuari
  3. a otsust saab tunnustada ja selle täitmise üle järelevalvet teha. Euroopa Kohtu seisukoht vaadeldavas küsimuses puudub.
  4. Eeltoodust lähtudes peab Riigikohtu kriminaalkolleegium Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lg-te 2 ja 3 alusel põhjendatuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni tuleb käesoleva asja menetlus peatada (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.