← Eesti

2-17-14974/14

2-17-14974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14974 Tsiviilasi M Ke hagi R M (M) vastu võlgnevuse 900 euro, viivise 198 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 1170 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja Agu Rillo (Korteriühistute nõustamiskeskuse UÜ, e-post agurillo@gmail.com) Kostja R M (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista R Mlt (M) M Ke kasuks võlgnevus (põhinõue) 900 eurot ja seisuga
  4. oktoober 2017 sissenõutavaks muutunud viivis 198 eurot.
  5. Välja mõista R Mlt (M) M Ke kasuks viivis protsendina põhinõudelt (900 eurolt) alates
  6. oktoobrist 2017 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
  8. Toimetada otsus R Mle (M) avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1 2-17-14974
  9. Jätta menetluskulud R M (M) kanda.
  10. Välja mõista R Mlt (M) M Ke kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE
  11. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus R M (kostja), kes oma firma kaudu tegi koostööd M Ke (hageja) ettevõttega, soovis
  12. a kevadel saada hagejalt laenu summas 520 eurot. Hageja nõustus kostja palvega ning kuna summa ei olnud väga suur, ei hakatud eraldi lepingut välja töötama. Kostja väljastas hagejale 01.03.2014 võlatunnistuse, mille järgi laenas hagejalt 520 eurot ja kostja kohustus võlgnevuse hagejale tasuma 15.03.
  13. Kostja tähtaegselt laenu tasuda ei suutnud. Kostja palus hagejalt täiendavaid summasid kokku 350 euro ulatuses, mille kättesaamist kostja tõendas esialgsel, s.o 01.03.2014, võlatunnistusel oma allkirjaga. Kostja tagastas võlatunnistusel kirjeldatud laenust 520 eurot, kuid 350 eurot jäi ta jätkuvalt võlgu, mille lubas tagastada hiljem. Sügisel oli kostja jätkuvalt raskustes ja palus hagejalt täiendavat laenu, seekord summas 550 eurot. Kostja andis 13.10.2014 võlatunnistuse, millega kinnitas täiendava 550 euro kättesaamist koos kohustusega tagastada antud summa hiljemalt 15.11.
  14. Suuliselt lubas kostja, et samaks ajaks tagastab ka esimese võlatunnistuse järgi võlgnetava jäägi 350 eurot. Laenulepingu tähtaja saabudes kostja võlgnevust ei tasunud ja kadus silmapiirilt, jätmata hagejale andmeid enda kohta. Telefonitsi lubas kostja, et ta kohe maksta ei suuda, kuid ajapikku tasub võlgnevuse. Praktilisi samme kostja võlgnevuse tasumiseks ei astunud. Hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 06.10.2017) võlgneb kostja hagejale 900 eurot. Kohtu selgitused 2 2-17-14974 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. Kohus peab põhjendatuks nimetatud summade kostjalt hageja kasuks väljamõistmist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.