← Eesti

1-16-10765/64

Obsah (6)§ 2962§ 180§ 126§ 66§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-16-10765 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 11. detsember 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10765 (16249000302) Kohtu

§ 2962

lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi varalise kahju 2693,54 euro ja mittevaralise kahju 50 000 euro nõudes läbi vaatamata.

§ 2962

lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 180

lg 1 alusel Vladimirs Bogdanovsilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 2162 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend kaks) eurot 04 senti, ekspertiisikulu 250 (kakssada viiskümmend) eurot, kutsete saatmise kulu 3 (kolm) eurot 48 senti ja tunnistajatele hüvitatud sõidukulu 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 36 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 3658 (kolm tuhat kuussada viiskümmend kaheksa) eurot 88 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700081245. Selgitusse tuleb märkida „1-16-10765, menetluskulud, Vladimirs Bogdanovs“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendiks olev metallist päraosaga nuga, üldpikkusega 23 cm.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat 30.09.2016.

a Häirekeskuse kõnesalvestisega ja CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotofailidega.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Vladimirs Bogdanovsile viivitamatult temale kuuluv Läti Vabariigi pass nr LV4868577, lisades dokumendi tema isiklike asjade juurde kinnipidamiskohas. 2

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asuvad DNA-proovid. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

  1. detsembril
  2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Vladimirs Bogdanovsile on esitatud süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema 30.09.2016.a kella 19.00 kuni 20.00 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvates xxxxxxxxxxxxxxkontorihoone elamiseks kohandatud ruumides tülist tekkinud vihahoos tapmise eesmärgil lõi noaga ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe pea piirkonda, tekitades koljuõõnde tungiva, vasakut oimuluud ning suuraju vasakut oimusagarat vigastav torkelõikehaava vasakul pool peapiirkonnas oimuaugu eesosas kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool suuraju pinnal ning ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasaku oimusagara pinnal, massiivse verevalumiga vasakus oimulihases ning nahaaluse verevalumiga näol nahahaava piirkonnas; ning vähemalt 2 korral lõi noaga vasakule kehapiirkonda, tekitades lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal, vasakul õlavarrel verevalumitega haavade ümbruses ning ühe noalöögi suutis kannatanu tõrjuda oma käega, mille tagajärjel tekitas lõikehaava tema paremal kämblal I-II sõrme vahel verevalumitega haavade ümbruses, milliste kehavigastuste tõttu saabus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxurm 01.10.
  3. a kell 16.00 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivraviosakonnas. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Vladimirs Bogdanovsi süü KarS § 113 lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
  5. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxtuli Eesti Vabariiki tööd tegema augustis
  6. a. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tegi ehitustöid ja seda esmalt Tallinnas (koolimaja ehitus). Augustikuu lõpus kutsus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx koos temaga Eestisse ehitustöid tegema ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi. Viimase ütluste kohaselt olid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxja tema kohtunud Läti Vabariigis karistust kandes (Vladimirs Bogdanovs kandis enda sõnul karistust lubadeta sõitmise eest, 2 kuud 8 päeva). Seega olid süüdistatav ja kannatanu juba varasemalt omavahel tuttavad. Septembris 3
  7. a alustasid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ehitustööde (angaari katusetööde) tegemist xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alevikus. Lisaks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile tegi ehitustöid xxxxxxxxxxxxxxxx ka tunnistajaxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kõik eelnimetatud isikud on Läti Vabariigi kodanikud (I kd, tl 30-31,54,169). Töö ajal elasid kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ühiselt xxxxxxxxxxxxxxxxxx territooriumil, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaakond. Tegemist oli xxxxxxxxxxxx kontorihoonega, milles asusid elamiseks kohandatud ruumid (sündmuskoha vaatlusprotokoll I kd, tl 42-52, fototabel I kd, tl 55-57). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt kasutasid elamiseks keskmist ruumi tema ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 1-3) ning keskmise ruumi ukselt paremale poole jäävat ruumi kasutas elamiseks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 5-6). Keskmise ruumi ukselt vasakule poole jäi sauna- ja dušširuum (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 7-15).
  8. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuse sisuks oleva sündmuse toimumise päeval, s.o 30.09.
  9. a kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx, süüdistatav Valdimirs Bogdanovs ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tegid xxxxxxx alevikus tööd, st tegemist oli tavalise tööpäevaga. 30.09.
  10. a käis Adavere alevikus asuval ehitusobjektil tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxki. Tunnistaja viis objektile ehitusmaterjali ja maksis töötajatele 300 eurot avanssi. Raha anti allkirja vastu kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx kätte ja seda kinnitab kassa väljamineku order (I kd, tl 201). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx lahkus ehitusobjektilt. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt läksid nad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa 30.09.
  11. a tööpäeva lõppedes ühiselt poodi. Kõik ostsid endale õlut. Lisaks ostsid süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx kahe peale ka likööri Vana Tallinn. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx, süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ja xxxxxxxxxxxxxxxxx tarvitasid enda eluruumides ühiselt alkoholi ja käisid saunas. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt tarvitati alkoholi ruumis, mida kasutasid elamiseks süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 1-4). Sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub, et eluruumideks kohandatud keskmises ruumis olid õllepudelid (sündmuskoha vaatlusprotokoll fotod 3-4, fototabel fotod 2 ja 5). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli 30.09.
  12. a õhtul alkoholijoobes. Lisaks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi enda ütlustele kinnitavad seda ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxx ütlused. Nimetatud asjaolu tõendab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Nimetatud protokolli kohaselt esinesid 30.09.
  13. a kell 21.00 süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil silmnähtavad alkoholijoobe tunnused, kuid isik ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma. Protokolli kohaselt esines süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil silmade punetus, suurenenud silmade pupillid, reaktsioonikiirus oli häiritud. Lisaks oli arusaamatu Vladimirs Bogdanovsi kõne – kohati karjus põhjendamatult ja valjuhäälselt. Aja-, isiku- ja kohataju oli selge – küsimisel sai aru, kus asub. Vladimirs Bogdanovsi käitumine oli väga muutlik – rahutu, ärritunud ja ründav, ta värises ja nuttis (I kd, tl 94). Pärast süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kinni pidamist sündmuskohalt toimetati ta kainenema (joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll I kd, tl 95). Alkoholijoobes oli ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxvs ja seda kinnitab lisaks isikulistele tõenditele (tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxütlused) ka patrullitoimkonna xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx patrullileht. Nimetatud patrulllehe kohaselt 4 tuvastati tunnistajal alkoholijoobe suuruseks 0,87 xxxxxxxxxxxxxxxxx toimetati kainenema (I kd, tl 32-33). mg/l kohta. Ka tunnistaja Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt armastas tema poeg xxxxxxxxxxxxxxxx õlut juua, kuid probleeme alkoholiga tal ei olnud. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt tarvitas ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx 30.09.
  14. a õhtul õlut. Surnu ekspertiisiakti nr 16E-LÕS0031/311 kohaselt ei leitud xxxxxxxxxxxxxxxxxx verest ja uriinist etanooli (I kd, tl 61-72).
  15. Kohtu hinnangul kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid, et 30.09.
  16. a õhtul lõi süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt noaga, s.o vähemalt kolmel korral pea- ja kehapiirkonda. Lisaks, vähemalt ühe korra üritas Vladimirs Bogdanovs veel noaga lüüa, kuid kannatanu tõrjus löögi oma käega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt sai Häirekeskus 30.09.
  17. a kell 19.55 teate selle kohta, et Adavere lihakombinaadi juurde on vaja kiirabi. Telefonikõnes selgitatakse, et inimest löödi noaga pea lähedale. Nuga võeti välja, aga verd on hästi palju. Teataja ise toimunu ajal juures ei olnud (I kd, tl 34-41). Kuigi Häirekeskusele tehtud kõnes ei nimetata helistaja nime, on kogutud tõenditega tuvastatud, et helistajaks oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda on kinnitanud tunnistajad xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxja xxxxxxxx, aga ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovs. Lisaks on politseiametnikud fikseerinud selle, kes oli teataja patrullilehel (I kd, tl 32-33). Kogutud tõendite kohaselt jõudis sündmuskohale esimesena kiirabibrigaad. Seda kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxe, xxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxx ütlused. Esimene politsei patrulliekipaaž saabus sündmuskohale patrullilehe kohaselt 20.20 (koosseisusxxxxxxxxxxxus ja xxxxxxxx) (I kd, tl 32-33). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt saabus teine patrulliekipaaž (koosseisus xxxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxx) sündmuskohale 3-4 minutit hiljem. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx tegi sündmuskohale jõudes fotosid, mille kohta koostas ta fototabeli (I kd, tl 55-57). Fototabeli fotodelt 3-4 nähtub, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx lamab vigastatuna põrandal ja tema ümber tegutsevad kiirabitöötajad. Ruum, kus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx vigastatuna lamab on tema kasutuses olev eluruum. Seda, et tegemist oli ruumiga, mis jäi keskmisest ruumist paremale poole, kinnitavad tunnistajate xxxxxxxxxxxxx,xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxx ütlused, aga ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused. Samuti nähtub kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxpaiknemine sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist (I kd, tl 44-52, 55-57). Kiirabi lahkus sündmuskohalt koos kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Surnu ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt toimetati xxxxxxxxxxxxxxxxs 30.09.2016.a kell 21.27 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. xxxxxxxxxxxxxxxxxxoli erakorralise meditsiini osakonda saabudes narkoosis, hingas vahele ning oli juhitaval hingamisel.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx fikseeriti vasaku kõrva peal oimupiirkonnas ca 2,5 cm lõikehaav, kust arteriaalne verejooks. Haav õmmeldi. Lisaks fikseeriti kannatanul ca 15 cm lai irvakil lõikehaav vasakul rindkerel ca
  18. roide kõrgusel medioklavikulaarjoone (e rangluujoonel). Lisaks lõikehaav vasaku õlavarre keskmises kolmandikus ca 10 cm. Parema käe I-II sõrme vahel ca 1 cm lõikehaav. Kirjeldatud lõikehaavad on kohtuarsti poolt fotografeeritud. Konsulteeriti valveneurokirurgiga: „KT-s difuusne peaajuturse, aju struktuursuse kaudu, ajutüve pitsumine, subduraalne hematoom vasakul - pilt iseloomulik traumaatilisele hüpoksilisele kahjustusele. Väga halva prognoosiga elule“. xxxxxxxxxxxxxxxxx viidi edasiseks raviks üle II intensiivravi osakonda. Osakonda saabudes patsient propofool sedatatsioonis. SA TÜ Kliinikumi II Intensiivraviosakonna valvearsti selgituste kohaselt on kannatanu saadud vigastused on seotud pea piirkonna elutähtsate 5 organitega, mille talitus on lõppenud. Kliiniliselt oli xxxxxxxxxxxxxxxxx ajusurma seisundis. 01.10.
  19. a kell 12.00 alustas arstide konsiilium ajusurma diagnoosimist jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxx surm tuvastati 01.10.
  20. a kell 16.00 (I kd, tl 61-72). Eksperdiarvamuse kohaselt esines xxxxxxxxxxxxxxxxxx surnukehal koljuõõnde tungiv, vasakut oimuluud ning suuraju vasakut oimusagarat vigastav torke-lõikehaav vasakul pool peapiirkonnas oimuaugu eesosas kõvakelmealuse verevalumiga vasakul pool suuraju pinnal (ca 50 ml) ning ämblikvõrkkestaaluse verevalumiga vasaku oimusagara pinnal, massiivse verevalumiga vasakus oimulihases ning nahaaluse verevalumiga näol nahaava piirkonnas; lõikehaavad vasakul pool rindkere külgpinnal, vasakul õlavarrel ning paremal kämblal I-II sõrme vahel verevalumitega haavade ümbruses. Lisaks esinesid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxsurnukehal veel nahaalused verevalumid parema käe II sõrmel ning vasaku küünarliigesepiirkonnas ning nahamarrastus alahuulel. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sedastatud haavad (peapiirkonnas, kehal) on tekitatud kokku kolmest löögist/lõikamisest vastavatesse piirkondadesse. Lõikehaav paremal kämblal, võib olla saadud enesekaitse käigus noaterast haaramisel. Nahaalused verevalumid võivad olla saadud mitte rohkem kui 3 ööpäeva enne surma saabumist tömbi vägivallaga, löömisest vastu või löökidest kõrvade tömpide esemetega. Nahamarrastus alahuulel võib olla saadud huulepuna vigastusest kannatanu intubeerimisel. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx sedastatud vigastused põhjustasid, lähtudes raskeimast e koljuõõnde tungivast torke-lõikehaavast, eluohtliku tervisekahjustuse ning konkreetsel juhul kannatanu surma (I kd, tl 61-72). Asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx surm saabus 01.10.
  21. a kell 16.00 ja surnu on suunatud kohtuarstlikule lahangule, kinnitab ka uurimisasutuse teavitamine surmajuhtumist (I kd, tl 53). Eeltoodust tulenevalt on surnu kohtuarstlikku ekspertiisiga tuvastatud kannatanu peapiirkonnas 1 ja kehapiirkonnas 2 torke- ja lõikevahendiga tekitatud vigastust. Samuti on tuvastatud kannatanu paremal kämblal I ja II sõrme vahel lõikehaav. Kohtu hinnangul on eksperdi järeldus põhjendatud, et kämblal oleva vigastuse puhul võib tegemist olla enesekaitse käigus saadud vigastusega. Seega kokku on sooritatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx suunas 4 lööki. Lisaks lõike- ja torkevahendiga tekitatud vigastustele on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxl tuvastatud nahaalused verevalumid ja nahamarrastus alahuulel. Nimetatud vigastuste tekitamist süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile ette heita ei saa. Seda ei ole süüdistuses ka tehtud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe torke- ja lõikevahendiga tekitatud vigastused on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi tegevuse tagajärg, st selles, et vigastused on tekitanud just süüdistatav Vladimirs Bogdanovs. Seda on kinnitanud ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ise. Lisaks viitavad sellele ka muud tõendid kogumis (nii isikulised kui ka kirjalikud).
  22. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tekitati vigastused metallist päraosaga lauanoaga, pikkusega 23 cm, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 59-60) ja mis on esitatud asitõendina kohtule. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on nimetatud nuga leitud pärast sündmust keskmises eluruumis (milline ruum oli süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi kasutuses) asuva külmkapi pealt (I kd, tl 42-52). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on asitõendiks oleva noa tugevate teritustunnustega teraosalt leitud Tetrabase reaktiivi kasutades verekahtlane määrdumine (I kd, tl 59-60). Nimetatud nuga on esitatud ka surnu kohtuarstlikku ekspertiisi teinud kohtuarst-eksperdile. Surnu ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxxx kohaselt võivad xxxxxxxxxxxxxxxxxx surnukehal sedastatud haavad olla tekitatud 30.09.
  23. a löökidest/lõikamisest ekspertiisiks esitatud noa või mõne muu sarnase vahendiga (I kd, tl 6172). Ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on pidanud võimalikuks, et selle kööginoaga lõi ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 6
  24. Kriminaalasjas on vaidlus selles, mis toimus 30.09.
  25. a õhtul kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi vahel enne kui viimane kannatanut noaga lõi. 6.1 Koos kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovsiga viibis sündmuskohal ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja on üle kuulatud kohtueelse menetluse käigus (ütlused deponeerimata), kuid kohtumenetluse käigus teda üle kuulata ei ole olnud võimalik. Kohtumenetluse käigus esitas prokurör taotluse kuulutada tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tagaotsitavaks. Tartu Maakohtu 26.07.
  26. a määrusega rahuldas kohus prokuröri taotluse ja kuulutas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi tagaotsitavaks (I kd, tl 172-173). Kriminaalasja arutamise käigus asus kohus seisukohale, et Eesti riik on teinud kõik mõistlikud pingutused tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx asukoha kindlakstegemiseks. Kohus on jätkuvalt sellel seisukohal ja ei nõustu kaitsja vastupidise arvamusega. Läti Vabariik on pärast tunnistaja tagaotsitavaks kuulutamist SIRENE büroo vahendusel vastanud, et neil puuduvad andmed xxxxxxxxxxxxxxxxxi tegeliku asukoha kohta. Aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu piirkond tuleneb Rahvastikuregistrist (I kd, tl 189-190). Samuti on teatanud Suurbritannia SIRENE büroo vahendusel, et neil puuduvad andmed tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi kohta (I kd, tl 192-193). Tagaotsimise käigus on kindlaks tehtud, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ema xxxxxxxxxxxxxxxxxx ei surnud Venemaal, vaid Lätis 26.02.
  27. a. Kindlaks on tehtud, et tunnistaja ei ole ületanud perioodil 01.01.
  28. a kuni 24.11.
  29. a Läti-Vene ega Eesti-Vene piiri (II kd, tl 5). Kohtu arvates on äärmiselt oluline rõhutada, et Eesti Vabariigi õiguskaitseasutustel oli õigus pöörduda välisriikide poole tunnistaja kohta andmete saamiseks, kuid Eesti riigil puudub igasugune õigus ja põhjus esitada nõudmisi, kuidas Läti Vabariik või Suurbritannia peaksid enda territooriumilt inimesi taga otsima. Seetõttu jäävad kohtule täiesti arusaamatuks kaitsja etteheited tagaotsimisele selles, et Läti Vabariik ja Suurbritannia on tunnistajat otsinud registrite järgi. Samuti on kohus jätkuvalt seisukohal, et tunnistajat on põhjendatud otsida riikidest, kus tunnistaja viibida võib. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx võimalikeks viibimiskohtadeks on olnud Läti Vabariik ja Suurbritannia. Nimetatud riikidele on Eesti Vabariik järelpärimised edastanud ja vastused saanud. Ka enne tunnistaja tagaotsitavaks kuulutamist on prokuratuur, aga ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx teinud pingutusi selleks, et tunnistaja asukohta kindlaks teha. Vaatamata tehtud mõistlikele pingutustele ei ole tunnistaja asukoha kindlakstegemine olnud võimalik. Seega ei ole olnud võimalik tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx üle anda kohtukutset kohtuistungile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx kui vahetu tõendiallika ülekuulamine ei ole kohtus võimalik, kuna tema asukohta ei ole mõistlikest pingutustest hoolimata suudetud kindlaks teha.

§ 66

lg 21 sätestatud üldreegli kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel tõend. Sama paragrahv sätestab nimetatud üldreeglist erandid.

§ 66

lg 21 p 1 ja § 291 lg 1 p 4 koostoimes sätestavad erandiks olukorra, kus vahetut tõendiallikat ei ole võimalik kohtus üle kuulata seetõttu, et mõistlikest pingutustest hoolimata ei ole õnnestunud tunnistaja asukohta välja selgitada. Kohtu hinnangul on seega käesoleval juhul vahendlike tunnistajate ütlused lubatavad. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et

§ 66

lg 21 p 1 ja § 291 lg 1 p 4 mõttes ei mõjuta ütluste lubatavust asjaolu, millal on vahendlik tunnistaja tõendamiseseme asjaoludest teadlikuks saanud, st kas vahetult sündmuskohal või sellele järgnevalt. Seega ei nõustu kohus kaitsja väitega, justkui tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi ütlused ei ole lubatavad seetõttu, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx rääkis temaga alles 01.10.

  1. a, s.o päev pärast sündmust. 7 6.2 Kogutud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et pärast 30.09.
  2. a õhtul toimunut oli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx endast väga väljas. Seda kinnitab kohtu arvates tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt tehtud kõne Häirekeskusele. Selles kirjeldab xxxxxxxxxxxxxxxxx, et sündmuskohal on „Palju verd, ma ei saa seal olla“, „Seal on palju verd!“, „Ma olen šokis, ma näen seda esimest korda, seal on nii palju verd!“ ja „Ma ei saa sinna ligi minna, seal on palju verd“. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx on selgitanud Häirekeskuse töötajale, et kannatanut oli noaga löödud pea piirkonda ja sündmuskohal on kaks inimest. Häirekeskuse töötaja küsimusele, kas löödi juhuslikult või sihilikult, vastas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et ta ei tea, kuna ta ei olnud seal (I kd, tl 34-40). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxi hirmu ja ärevust kinnitab Häirekeskuse kõnesalvestiselt kuuldav (I kd, tl 41). Seda, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx oli pärast toimunut endast väljas kinnitavad ka sündmuskohal käinud politseiametnike ütlused. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxe ütluste kohaselt tuli neile sündmuskohal esmalt vastu kiirabiauto juht ja seejärel väljakutse teinud vene keelt kõnelenud noormees xxxxxx, kes oli endast väljas (värinad kätes). Ka tunnistajaxxxxxxxx kinnitas, et sündmuskohal tuli neile esimesena vastu xxxxxxxxxxxxxxxxx, kes rääkis ainult vene keeles ja oli šokis. Sündmuskohale teise patrullekipaažina saabunud politseiametnik tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt viibis sündmuskohal nooremapoolne läti mees, kes oli väga ärritunud (värises ja tahtis koguaeg minna suitsu tegema). Ka tunnistaja xxxxxxxxxxx kinnitas, et sündmuskohal oli nooremapoolne lätlane, kes oli väga närvis - istus üksinda nurgas ja hoidis pead käte vahel. Lisaks nähtub sündmuskohal viibinud politseiametnike ütlustest, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist (I kd, tl 42-51, 55-57), et sündmuskohal oli väga palju verd. Inimene, kelle seisundi kohta on tunnistajad eelkirjeldatud ütlusi andnud, sai olla üksnes tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Seda seetõttu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxoli vigastatud ja süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli ennast lukustanud sauna- ja dušširuumi. Sündmuskohal vestles tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx Tunnistajad xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxx vene keelt ei valda ning tunnistaja xxxxxxxxxxx tegeles süüdistatav Vladimirs Bogdanovsiga. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt rääkis talle tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et kolmekesti käidi saunas, tarbisid alkoholi. Tema läks välja suitsetama ja kui tagasi tuli, oli kõik verd täis. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx küsis kindlasti ka tüli kohta, aga tunnistaja vastas, et ei olnud tüli. Peale süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kinnipidamist sündmuskohal vestles tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxveel tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja sai temalt teada, et kõik mehed (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxVladimirs Bogdanovs, xxxxxxxxxxxxxxxxx) olid omavahel tuttavad ja Eestisse saabunud ehitustöid tegema. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxselgituste kohaselt olid nad Adavere objektil viibinud lühikest aega - nädala või kaks. xxxxxxxxxxxxxxxxx andis xxxxxxxxxxxxxxxxx töödejuhataja telefoninumbri, kellele viimane helistas. Lisaks sai xxxxxxxxxxxxxx teada, et Vladimirs Bogdanovs küsis peale aset leidnud sündmust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sularaha, kuna soovis põgeneda. Ka sündmuskohal viibinud politseiametnik tunnisaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt kuulis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxx käest, et viimane oli läinud välja suitsetama ja tuppa tagasi jõudes oli sündmus aset leidnud - üks isik vedeles maas, sündmuskoht oli verine. Üks sündmuskohal viibinud isikutest tuli xxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde ja ütles, et anna kõik raha siia, mis sul on. Kõik kolm isikut olid koos alkoholi tarvitanud. Tööde juhataja, kellele tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx helistas on tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi. Täpseid asjaolusid sündmusest teadasaamise kohta ei ole tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx mäletanud, kuna sündmusest on möödunud pikk aeg. Tunnistaja mäletab, et talle helistas politseinik ja selgitas, mis Adaveres toimus ja palus Jõgevale tulla ning võimalusel 8 xxxxxxxxxxxxxxxxx kaasa võtta. Tunnistaja tuli Jõgevale, xxxxxxxxxxxxxxxxx tuli autosse ning oli tunnistaja sõnul kaine ja šokis. Esimene tund ei rääkinud xxxxxxxxxxxxxxxxx üldse. Tunnistaja sõitis Adavere kaudu Tallinna. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx rääkis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx, et tapmise momenti tema pealt ei näinud. Vastust sellele, kus tunnistaja vahepeal ära käis ja miks, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ei mäleta. Alkoholi tarvitasid nad eluruumides kolmekesti, kannatanu õlut, Vladimirs ja xxxxxxxxõlut ning kanget alkoholi. Kui tunnistaja küsis, mis toimus, selgitas tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx, et ta kuulis mingeid hääli, läks tuppa ja pärast jooksis sealt minema. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx maksis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 50 eurot (kassa väljamineku order I kd, tl 202) ja viis ta Tallinna bussijaama, et viimane saaks Riiga sõita. Kohtu hinnangul on kassa väljamineku orderiga tuvastatud, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx tuli tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Jõgevale järele 01.10.
  3. a (I kd, tl 202). Seega kohtus tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pärast seda kui viimane oli vabastatud kainenemiselt (tunnistaja paigutati kainenema). Eeltoodust tulenevalt on vahendlike tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlused kooskõlas sellega, mida tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx on avaldanud Häirekeskuse töötajale – tema sündmust vahetult pealt näinud ei ole. Seda on tunnistaja kinnitanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx kui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja sõnul tüli ei olnud. Tema läks suitsetama ja kui tagasi tuli, oli verine. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt tunnistajatele avaldatu on kohtu arvates omavahel kooskõlas – tunnistaja on kirjeldanud sündmusi samalaadselt, nii sündmuskohal olnud politseiametnikule kui ka järgmisel päeval pärast sündmust tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lisaks kattub teiste kogutud tõenditega tunnistaja avaldatud asjaolud selle kohta, mis toimus enne ja pärast kannatanu noaga löömist. Nii on näiteks süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ise kinnitanud, et ta küsis tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxt raha ja kiirabi kutsus tunnistaja. Kohtu hinnangul saab tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt edastatud teavet pidada usaldusväärseks ja eluliselt usutavaks. Seda ka põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole usaldusväärsed süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused selle kohta, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxlõi teda esimesena (vt otsuse p 6.3). 6.3 Küsimusele, mis toimus süüdistatav Vladmirs Bogdanovsi ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi vahel on süüdistatav kohtus ütlusi andes esmalt vastanud, et „nähtavasti me läksime temaga tülli selle raha pärast“. Täpsustavale küsimusele on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vastanud, et „ei oska öelda, mis seal toimus, sõnaselgelt ei mäleta“. Seejärel on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxs lõi teda esimesena - kaks korda – kui nad tülitsesid. Kohtu arvates ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi sellesisulised ütlused usaldusväärsed, st ennekõike eluliselt usutavad. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused võimaliku tüli kohta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ole olnud järjepidevad. Nii on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kaitsja küsimustele vastates öelnud, et kuni 30.09.
  4. a ei olnud ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tülitsenud. Hiljem prokuröri küsimustele vastates on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et enamasti tülitses ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx raha pärast, jättes mulje nagu neil kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oleks ikka tülisid ette tulnud. Seega on süüdistatav Vldamirs Bogdanovsi ütlused vastuolulised selles, kas ta on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa tülitsenud enne 30.09.
  5. a või oli nimetatud kuupäeval nende vahel esimene tüli. Kohtu täpsustavale küsimusele on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vastanud, et raha pärast olid neil kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx erimeelsused, aga mitte midagi tõsist. Seega on täiesti arusaamatu, mida peab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs silmas kui ta räägib tüli(de)st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 9 Kui algselt on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kohtus ütlusi andes selgitanud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx lõi teda, siis ristküsitluse käigus (kui küsiti temalt palju täpsustavaid küsimusi) vastas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, et tegelikult ei mäleta ta, mida kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tegi enne seda, kui ta kannatanut ründas. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et ristküsitluse käigus on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et ta ei mäleta sedagi, kus ruumis ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx ründas. Oluline on arvestada sedagi, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on andnud selgitusi 30.09.
  6. a päeva kohta suhteliselt üksikasjalikult, samuti mäletab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs saunas käimist (sh seda, millises järjekorras saunas käidi), kuid kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx toimunud tüli ja sellele järgnevat (sh pärast politsei poolt kinnipidamist toimunut) süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enda ütluste kohaselt ei mäleta. Seega on kohtu hinnangul täielikult ebausutav, et olukorras, kus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enda sõnul tegelikult toimunut ei mäleta, on tal meeles tüli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (mäletamata konkreetseid põhjuseid või tüli kulgu), kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt tema suhtes vägivalla kasutamine (mäletamata, kuhu ja millega kannatanu teda lõi) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx tuppa tulemine ning palumine tal kutsuda kiirabi ja politsei. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil on suur osa toimunust meelest läinud, kuid üksikud olulised faktid (mis ka tema käitumist õigustaksid või vastutust kergendaksid) on meeles. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et tegelikkuses süüdistatav Vladimirs Bogdanovs toimunut ei mäletagi. Nii on ta ka kohtus ütlusi andes selgitanud, et „nähtavasti“ läks ta kannatanuga tülli, „ta meenutas“, et kannatanu teda lõi jne. Kokkuvõtlikult on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused tema ja kannatanu vahel toimunu osas selgelt ebakindlad, st ta ise ei ole ka veendunud, kas ta ikka mäletab sündmust või on ta kasutanud meenutamiseks kriminaaltoimiku materjale (nt kannatanu poolt löömise kohta on Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et on olemas fotod, kus vigastused on). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ei mäleta, millega ja kuhu teda löödi. Kohtus ütlusi andes on ta järeldanud, et kannatanu lõi teda pähe, sest muu koht tal ei valutanud. Kriminaalasja materjalide hulgas on 01.10.
  7. a tehtud fotod Vladimirs Bogdanovsist (I kd, tl 100). Fotodelt nähtub, et mõningased vigastused võivad olla Vladimirs Bogdanovsi vasakul kõrval. Seda, et Vladimirs Bogdanovsil sedastati vigastusi, on märgitud ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 94) ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli (I kd, tl 95). Viimatinimetatud dokumendist nähtuvalt olid Vladimirs Bogdanovsil marrastused kehal, kõrval ning nina piirkonnas marrastused. Märgitud on ka, et Vladimirs Bogdanovs tervise üle ei kurda ning kiirabi ei soovi. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil tuvastatud vigastuste iseloomu (marrastused) arvesse võttes eluliselt usutav, et need on saadud löömise tagajärjel. Küll peab kohus usutavaks, et nimetatud vigastused võis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs saada tema kinnipidamise käigus politseiametnike poolt. Nimelt nähtub isikusamasuse tuvastamise protokollist, indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kinnipidamisel on politseiametnikud kasutanud tema suhtes jõudu. Seda on kinnitanud ka politseiametnikud kohtus ütlusi andes. Politseiametnik xxxxxxxxxxx on andnud ütlusi, et xxxxxxxxxxxxxn haaras süüdistatava vasakust käest ning xxxxxxxxxxx paremast käest. Vladimirs Bogdanovsi pea suruti allapoole, mis fikseeriti jalgadega ära. Käed paigutati seljale ning paigaldati käerauad. Seejärel pandi süüdistatav kõhuli tualettruumi ukse juurde maha. Seega on kohtu arvates igati eluliselt usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sai marrastused just kinnipidamise käigus. Samas ei ole välistatud, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sai osa vigastustest ka kannatanuga rüselemise käigus. Kohtu hinnangul on kannatanul esinenud vigastusi arvestades ilmselge, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx vahel toimus teatav rüselus. Seda kinnitab asjaolu, et 10 kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx esineb enesekaitsele viitav vigastus, st kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx tõrjus oma käega vähemalt ühe löögi, mis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs tema suunas tegi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx kasutas süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes 30.09.
  8. a õhtul vägivalda. Siinjuures peab kohus usutavaks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi enda selgitusi selle kohta, et sel õhtul alkoholijoobe mõjul „hakkas tal vedama“ ja probleemiks oli kõik, mis oli temasse seoses raha ja tööga oli kogunenud. Samuti peab kohus usutavaks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi selgitusi raha ja tööasjade kohta. Kuigi nii tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kui ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järeldub, et töötasu maksmise osas tegi otsuseid Läti Vabariigis asuv partner Sanders, kellega suhtles kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxx (mitte süüdistatav Vladimirs Bogdanovs või tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx) ja kelle korraldusel viis ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 30.09.
  9. a raha 300 eurot (I kd, tl 201) (on ka varasemalt raha viinud – 21.09.
  10. a – I kd, tl 199,200). Nimetatud rahast sai süüdistatav Vladimirs Bogdanovs 100 eurot ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx 100 eurot. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järelduvalt ei olnud ta oma töötasu tervikuna (Tallinnas tehtud töö eest) kätte saanud ja nad (kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxa) leppisid kokku, et töö tegemisega ei jätka enne, kui varasemad rahad on makstud. 30.09.
  11. a kui tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxi oli ära läinud, teatas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx, et nad jätkavad homme töö tegemist. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järeldub, justkui nimetatud asjaolu pahandas teda. Samas kirjeldab süüdistatav Vladimirs Bogdanovs järgnevaid sündmusi kui tavapäraseid (lõpetasid tööpäeva, käisid poes, saunas jne). Viiteid koheselt tekkinud tülile kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või pahameele tekkimisele süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest ei nähtu. Seega on usutav ja ilmne, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi arvates oli tema ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx vahel konflikt (süüdistatav oli pahane saamata jäänud töötasu pärast ja töö tegemise jätkamise tõttu), aga kogutud tõendeid hinnates on ilmselge, et vägivalda kasutas ainult üks osapooltest, s.o süüdistatav Vladimirs Bogdanovs. Samas on kogutud tõendeid hinnates ilmne, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ei otsustanud töötasu maksmise üle (töötasu maksmist otsustas keegi Läti partner Sandris). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi pahameel kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi vastu oli tingitud sellest, et viimane oli see, kes kutsus ta Eestisse tööle ja tegeles suhtlemisega. Lisaks tuleb kohtu hinnangul süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused ei ole järjepidevalt olnud samalaadsed. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused kohtus erinevad olulistes asjaoludes tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtueelses menetluses on Vladimirs Bogdanovs ütlusi andes kinnitanud, et ta mäletab noaga löömist küll. Vladimirs Bogdanovs küll täpselt ei mäletanud, mitu korda ta kannatanut noaga lõi, kuid arvas, et lõi teda kaks korda. Vladimirs Bogdanovs arvas, et lõi kannatanut kaela piirkonda. Kohtus ütlusi andes on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selgitanud, et ta ei mäleta noaga löömist ja ei ole seda üldse mäletanud. Tema käest küsiti, mitu lööki ta tegi ja ta ütles, et võib-olla üks kord lõi. Kui avaldati kohtueelses menetluses antud ütlused seoses vastuoludega, ei osanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs tekkinud vastuolusid selgitada. Vladimirs Bogdanovs kordas, et ta tõesti ei mäleta, kuidas see kõik juhtus ja kuidas ta üldse ütles, et ta lõi kaks korda. Kuna Vladimirs Bogdanovsi selgitused vastuolude kohta ei ole adekvaatsed, tuleb süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused eelkirjeldatud osas jätta kõrvale samuti kui ebausaldusväärsed. 11 Kohtu arvates ei ole eluliselt usutavad ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused selle kohta, et pärast toimunut hakkas ta riidesse panema, et valmistuda politseisse minekuks, kuna ta teadis, et teda võetakse kinni. Siinkohal peab kohus oluliseks, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ei ole osanud vastata täpsustavatele küsimustele, nagu mis tal oli seljas enne kui ta riidesse panema hakkas. Samuti ei teadnud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, miks ta läks pärast riietumist vannituppa. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlused eluliselt usutavad ka selle objektiivse pildi tõttu, mis politseinikele avanes kui nad olid sündmuskohale jõudnud. Nimelt oli süüdistatav Vladimirs Bogdanovs lukustanud ennast sauna- ja dušširuumi. Nimetatud ruumi ukse avasid sündmuskohal viibinud politseiametnike ütluste kohaselt teine patrullekipaaž, s.o tunnistajad xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx Välijuht xxxxxxxxxxxxxx andis ruumis viibinud isikule korduvad venekeelsed korraldused avada uks. Kuna korraldust ei täidetud ja ust ei avatud, avasid politseiametnikud ise ukse. Politseiametnik xxxxxxxxxxxxxx andis ruumis viibinud isikule koheselt korralduse tõsta käed üles. Nii xxxxxxxxxxxxxxi, kui ka xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ruumis viibinud isik istus tualettpotil ja millelegi ei reageerinud. Kõrval oli seljakott, mis nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (I kd, tl 4252, fotod 7-9). Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt olid seljakotis pesu- ja hügieenivahendid, tubakatooted, riietusesemed, s.o kampsun, aluspesu ja T-särgid, klahvidega mobiiltelefon Samsung, peakomplekt ja laadija. Nimetatud esemed kuulusid süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile (I kd, tl 114-115). Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs peeti politseiametnike xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx poolt kinni ning talle paigaldati käerauad. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi seljas olnud riided verised ei olnud. Seda kinnitavad lisaks politseiametnike ütlustele ka fotod Vladimirs Bogdanovsist tema kinnipidamise hetkel (I kd, tl 100). Sellest järelduvalt pidi süüdistatav Vladimirs Bogdanovs enne riietumist ennast verest puhastama. Kohtu arvates ei ole mingil juhul usutav, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kannatanu verega kokku ei puutunud. Seda ainuüksi seetõttu, et ruum, milles kannatanu noaga löömine on toimunud, on suuresti verega määrdunud. Samuti on sündmuskoha vaatluse käigus fotografeeritud verekahtlase määrdumise jälgi sauna- ja dušširuumis oleval pesumasinal (mis asub kraanikausi kõrval) (foto 10,11) ja ruumi ukse välisküljel (foto 13) (I kd, tl 42-52). Kohtu hinnangul järeldub süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi põgenemistahtlus ka sellest, et ta oli pakkinud kokku seljakoti isiklike asjadega (riietusesemed, mobiiltelefon koos laadijaga, hügieenitarbed), pannud ennast soojalt riidesse (jalas mitu paari pükse, seljas pikkade varrukatega pullover ja vest – tunnistajaxxxxxxxxxxxxx ütlused) ning kahe püksipaari vahele oli peidetud sularaha ja dokument. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et operatiivsõiduki sireene kuuldes lukustas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ennast sauna- ja dušširuumi. Sealjuures ei olnud süüdistatav Vladimirs Bogdanovs teadlik, et esimesena saabus sündmuskohale kiirabi, mitte politsei. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsil tõenäoliselt puudusid teadmised sellest, milline näeb välja Eesti Vabariigis kiirabi ja milline politsei sõiduk ning vorm. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt jõudis kiirabi sündmuskohale 6 minuti pärast. Esimene politsei patrulliekipaaž saabus sündmuskohale tõepoolest hiljem, s.o 20 minutit pärast väljakutse saamist (I kd, tl 32-33). Selleks ajaks oli kiirabi juba sündmuskohal. Seda, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs soovis tegelikult põgeneda on avaldanud ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt ei pea kohus usutavaks ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlusi selle kohta, et raha küsis ta tunnistaja käest seetõttu, et tal oleks hiljem vanglas raha olemas. Kohtu hinnangul ei saa järeldada süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi soovi enda kinnipidamiseks ka käitumisest, mis järgnes sellele kui süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli politseinike poolt kinni peetud. 12 Tunnistaja Rauno Mõttuse ütluste kohaselt karjus sauna- ja dušširuumist väljatoomisel süüdistatav Vladimirs Bogdanovs arutult, algul lihtsalt karjus, hiljem karjus sõnu, ropendas vene keeles. Pärast politseibussi panekut karjus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs samuti. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt süüdistatav Vladimirs Bogdanovs politseibussis lihtsalt röökis. Tunnistaja ei saanud aru, miks süüdistatav selliselt käitub. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei rääkinud Vladimirs Bogdanovs midagi ajal, kui talle pandi käerauad. Mingil ajahetkel hakkas ta rääkima, karjuma. Ajal kui Vladimirs Bogdanovsit toimetati politseibussi oli ta kohati üleoleva suhtumisega ja andis teada, et „kas te teate, kes ma olen“. Politseibussis teostas tunnistaja xxxxxxxxxxxxsüüdistatav Vladimirs Bogdanovsile turvakontrolli (tundis, et jalas on mitu paari pükse, jalgevahel oli peidetud rahakotilaadne asi, milles isikut tõendav dokument). Kohati isik karjus, kohati rääkis, sõimas. Käitus kummaliselt – kohati üleolev, sõbralik, kohati rääkis vabalt, kohati ropendas, karjus. Tunnistaja ütluste kohaselt küsis ta süüdistatav Vladimirs Bogdanovsilt, mis juhtus ja sellele andis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs erinevaid vastuseid – et väidetaval tunnistajal (xxxxxxxxxxxxxxxxx) oli konflikt kannatanuga ja konflikti käigus lõi teda noaga; ülemus tuli sinna ja konflikt tekkis ülemusega ning ülemus lõi noaga; tema (Vladimirs Bogdanovs) ise lõi noaga. Noa kohta andis Vladimirs Bogdanovs erinevaid selgitusi – väidetavalt viskas noa aknast välja; nuga asub keskmises ruumis vasakut kätt väiksemat sorti kapi peal. Juhtunu kohta versioonide esitamisel oli Vladimirs Bogdanovsi meeleolu pidevas muutumises – kohati karjus, kohati andis adekvaatseid vastuseid, kohati ei rääkinud tõtt. Tunnistaja xxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta politseibussi juures olles süüdistatav Vladimirs Bogdanovsit karjumas – karjus väga palju, vene keeles. Tunnistaja ei saanud aru, mida karjus. Pärast seda kui süüdistatav Vladimirs Bogdanovs politseibussi pandi, karjus ta väga kaua. Eeltoodud tunnistajate ütlustest nähtuvaid kirjeldusi arvesse võttes ei ole võimalik kuidagi järeldada, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi sooviks oli enda vastutusele võtmine politsei poolt. Vastupidi, süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on koheselt pärast kinnipidamist alustanud erinevate versioonide jutustamist, millest osa ei vastanud tõele. Selle eesmärgiks sai ainuüksi olla enda vastutuse välistamine. Lisaks käitus süüdistatav Vladimirs Bogdanovs agressiivselt, sh karjus, ropendas jne. Politseiametnikel tuli tema suhtes kasutada jõudu. Kõik eelnimetatud tunnistajad on seostanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi kummalist käitumist tema kinnipidamisel ja pärast seda alkoholijoobe seisundi ning juhtunu pärast ehmatamise tõttu. Seda, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli väga raskes alkoholijoobes kinnitab kohtu arvates see, et ta ei olnud suuteline indikaatorvahendisse puhuma (vt otsuse p 3). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi eelkirjeldatud ütlused usaldusväärsed. Kohtu hinnangul on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi käitumine 30.09.
  12. a sündmuskohal ja tema ebausaldusväärsed ütlused ilmselgelt kantud soovist enda vastutust vähendada ja oma teguviisi õigustada.
  13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs lõi 30.09.
  14. a kella 19.00 ja 20.00 vahelisel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kontorihoone elamiseks kohandatud ruumides kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe noaga ühel korral pea piirkonda ning vähemalt kahel korral vasakule kehapiirkonda ning ühe noalöögi suutis kannatanu tõrjuda oma käega. Tekitatud kehavigastuste tõttu saabus kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx surm SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum 01.10.
  15. a kell 16.
  17. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on tapmise kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxsuhtes toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Siinjuures arvestab kohus ennekõike välist teopilti – löökide arvu, vahendit, löömise piirkonda. 13 Kogutud tõenditega on tuvastatud, et 30.09.
  18. a õhtul tarvitasid Vladimirs Bogdanovs, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx koos alkoholi. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs, olles alkoholijoobes ja vihane töö ning rahaasjade pärast, võttis noa ja lõi sellega korduvalt kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe pea- ja kehapiirkonda. Oma tegevusega tekitas süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hulgaliselt vigastusi, mis põhjustasid kannatanu surma. Seega ainuüksi tehioludest järelduvalt pidi süüdistatav Vladimirs Bogdanovs vähemalt võimalikuks pidama, et lüües kannatanut noaga pea- ja kehapiirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx surra. Kuna süüdistatav Vladimirs Bogdanovs selliselt käitus, pidi ta kohtu hinnangul vähemalt möönma, et kannatanu surm võib saabuda.
  19. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates süüdistatav Valdimirs Bogdanovsi tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi.
  20. Kaitsja on leidnud, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Seda põhjusel, et ei ole välistatud, et süüdistatav Valdimirs Bogdanovsil esines hingelise erutuse seisund. Kohtu hinnangul ei ole teo ümber kvalifitseerimine mingil juhul õigustatud ja seda järgmistel põhjendustel. Esmalt peab kohus oluliseks osundada Riigikohtu praktikale (lahendid kriminaalasjades nr 31-1-1-15, 3-1-1-10-13 ja 3-1-1-86-04), kus on selgitatud, et KarS §-s 115 sätestatud süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. KarS § 115 kohaselt peab toimepanijal olema äkki tekkinud tugev hingeline erutuse seisund ja see peab olema põhjustatud kannatanupoolsest vägivallast või solvamisest tapja või tema lähedase isiku suhtes. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxs oleks kasutanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes vägivalda. Samuti ei ole tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx oleks süüdistatav Vladimirs Bogdanovsit solvanud. Seega ei saanud süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi tegevust mõjutada kannatanu Sergejs Žemčugovsi vägivaldne (füüsiline või verbaalne) käitumine. Samuti ei kinnita kohtu arvates kogutud tõendid, et Vladimirs Bogdanovsil oli 30.09.
  21. a õhtul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et iga isikuvastane kuritegu on nn vihakuritegu. See tähendab, et kuriteo toimepanemist käivitavaks faktoriks ongi reeglina viha. Äkki tekkinud tugevaks hingelise erutuse seisundiks KarS § 115 mõttes ei saa pidada igat raevuhoogu või viha, mis inimesel mõistetavalt tekib sedavõrd raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järelduvalt oli ta häiritud töötasu mittesaamisest ja sellest, et nad pidid töö tegemist järgmisel päeval jätkama. Vastutavaks või inimeseks, kelle vastu oma viha välja elada, pidas süüdistatav kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega oli tegemist ilmselgelt vihast kantud kuriteoga. Siinkohal on oluline, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs oli tugevas alkoholijoobes, kuid sellele vaatamata tegutses ta kohtu arvates adekvaatselt. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on pärast teo toimepanemist olnud suuteline väga lühikese ajaga (umbes 6 minutit) ennast puhastama, riietama, asjad kokku panema ja tunnistajaga suhtlema (raha küsima). Seega tegema selgelt ettevalmistusi sündmuskohalt põgenemiseks. Samuti on süüdistatav Vladimirs Bogdanovs olnud adekvaatse tegutsemisega ka ajal, kui teda kinni peeti. Ta on politseiametnikele andnud sündmuskohal selgitusi toimunu kohta – erinevaid versioone, millest osa on ka tõele vastanud (nt asjaolud, et tema lõi noaga ja nuga asub keskmises ruumis kapi peal). Hinnates süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi teole eelnenud ja järgnevat käitumist, ei ole kogutud tõenditega tuvastatud, et Vladimirs Bogdanovsil esines hingeline erutuse seisund. Kohtu arvates ei viita sellisele hingelise erutuse seisundile ka süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi käitumine tema kinnipidamise ajal – põhjendamatu karjumine, muutlik käitumine 14 jne (vt otsuse p 6.3). Lisaks ei ole nähtu süüdistatav Vladimir Bogdanovsi ütlustest mingisuguseid viiteid sellele, et tal oli äkki tekkinud tugev hingelise erutuse seisund.
  22. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
  23. KarS § 113 lg 1 sätestab sanktsioonina 6- kuni 15-aastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus löökide arvu, piirkonda, kannatanu isikut ja kuriteo toimepanemise vahendit. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs lõi kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxxxx noaga korduvalt – vähemalt ühel korral pea piirkonda ning kahel korral noaga vasakule kehapiirkonda. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi agressiivne käitumine kannatanu suhtes oli ootamatu ja intensiivne. Seda kinnitab, et 193 cm pikk kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx üritas osutada vastupanu, võidelda oma ellujäämise eest, millele viitab kannatanu vigastus sõrmede vahel. Vaatamata sellele langes süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi tegevuse tulemusena kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx peaaegu koheselt koomasse. Seega ei õnnestunud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx enda elu päästmiseks suurt midagi ette võtta. Äärmist jõhkrust näitab kohtu arvates asjaolu, et üks löökidest on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi tabanud oimupiirkonda ja tunginud koljuõõnde. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka tagajärgi. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs põhjustas oma tegevusega kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxx surma. Vaatamata asjaolule, et kiirabibrigaad jõudis sündmuskohale väga kiiresti (ca 6 minutiga), oli xxxxxxxxxxxxxxxxx kiirabi saabumise ajaks koomas ja 01.10.
  24. a kell 10.00 oli kannatanu kliiniliselt ajusurma seisundis. Seega xxxxxxxxxxxxxxxxx langes koomasse koheselt pärast Vladimirs Bogdanovsi poolset rünnet ning asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxsurm fikseeriti alles 01.10.
  25. a kell 16.00 on seotud asjaoluga, et kannatanut käsitleti kui potentsiaalset organdoonorit. Kohtu arvates on oluline, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs ja kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx olid omavahel tuttavad (tööalastes suhetes) ja viimane oli pakkunud süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile tööd Eesti Vabariigis. Kohtu hinnangul ei saa arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel Vladimirs Bogdanovsi puhtsüdamlikku kahetsust. Vladimirs Bogdanovs ei ole selgelt kohtus oma kahetsust väljendanud. Sõna „kahetsus“ on Vladimirs Bogdanovs kasutanud pärast süüdistus- ja kaitsekõne kuulmist, kus osundati ka kahetsusele kui karistust kergendavale asjaolule. Arvestades süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi käitumist ja ütlusi kriminaalasja arutamise ajal, ei ole kohtul mingit veendumust, et Vladimirs Bogdanovs on aru saanud toime pandud teost ja selle tagajärgedest. Vladimirs Bogdanovs on varem Eesti Vabariigis karistamata (tl 116). Euroopa Karistuseregistrite Infosüsteemi (ECRIS) teatise kohaselt ei ole Vladimirs Bogdanovsil Läti Vabariigis karistusi (I kd, tl 187). Kuigi Vladimirs Bogdanovs ei ole Karistusregistrite infosüsteemi kohaselt karistatud, on ta kohtus ütlusi andes kinnitanud, et teda on Läti Vabariigis ühel korral, s.o
  26. a juunis karistatud juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Karistuseks määrati 2 kuud 8 päeva aresti. Kohus peab oluliseks arvestada süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtumist toimepandusse. Kohtu hinnangul ilmestavad süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtumist ennekõike tema ütlused kohtus. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs andis kohtus ebausaldusväärseid ja vastuolulisi ütlusi. Samuti olid tema ütlused ilmselgelt kantud soovist kergendada enda olukorda – õigustada tegevust ja seeläbi kergendada vastutust. Lisaks arvestab kohus 15 süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi teole järgnenud käitumist, mis ilmestab samuti tema suhtumist. Kogutud tõendite kohaselt soovis süüdistatav Vladimirs Bogdanovs sündmuskohalt põgeneda. Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus äärmiselt oluliseks, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on toime pannud raskeima isikuvastase kuriteo - teise inimese tapmise. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs on suhtunud äärmiselt hoolimatult ja ükskõikselt teise isiku õigusesse elada. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Vladimirs Bogdanovsile KarS § 113 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 10 aastat vangistust. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes on Tartu Maakohtu 02.10.
  27. a määrusega kohaldatud tõkendit vahistamine kaheks kuuks, s.o kuni 01.12.
  28. a kaasaarvatud (I kd, tl 105-107). Tartu Maakohtu 23.11.
  29. a määrusega pikendati Vladimirs Bogdanovsi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 01.12.
  30. a kaasaarvatult (I kd, tl 117-118). Tartu Maakohtu 16.05.
  31. a määrusega jäeti süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine muutmata (I kd, tl 153-155). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda Vladimirs Bogdanovsi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 30.09.
  32. a. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb Vladimirs Bogdanovsi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada.
  33. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi suhtes on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. KarS § 54 lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. KarS § 54 lg 3 sätestab, et Euroopa Liidu kodanikule või tema perekonnaliikmele võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Vladimirs Bogdanovs on Läti Vabariigi kodanik. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Vladimirs Bogdanovsil on senini puudunud Eestiga püsivad sidemed. Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt tuli ta augustis
  34. a Eesti Vabariiki tööd tegema. Vladimirs Bogdanovsi perekond ja lapsed elavad Läti Vabariigis. Seega ei tule KarS § 54 lg 1 alusel kohtul lisakaristuse kohaldamist põhistada. Kohus peab vajalikuks üksnes märkida, et kohtu hinnangul on ka pärast karistuse kandmist alust olla veendunud, et Vladimirs Bogdanovs ohustab Eesti Vabariigis avalikku korda (arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja Vladimirs Bogdanovsi suhtumist toimepandusse). Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuksxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxx ema), kes on esitanud tsiviilhagi varalise kahju 2693,54 euro ja mittevaralise kahju 50 000 euro nõudes. Tekitatud varaline kahju koosneb xxxxxxxxxxxxxxxxxi matusekuludest (I kd, tl 74-85). Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on talle Eesti Vabariik hüvitanud 480 eurot. Ülejäänud summa nõudmisest kannatanu loobub. Kannatanu ütluste kohaselt ei taha ta 16 süüdistatav Vladimirs Bogdanovsilt midagi. Ka xxxxxxxxxxxxxxxxx elukaaslane ei soovi sellelt inimeselt raha saada. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu Txxxxxxxxxxxxxxxx esitatud tsiviilhagi tagasi võtnud. Seega tuleb

§ 2962

lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 2962

lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 525,24 eurot (84,72+108,72+66,36+180,72+84,72) (I kd, tl 111, 112, 113, 123, 129). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 1636,80 eurot (614,16+84,72+588,96+348,96) (I kd, tl 146, 184; II kd, tl 2, 10). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 2162,04 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisitasu (surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis) 250 eurot (I kd, tl 73).

§ 175

lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 57 eurot (I kd, tl 149-150) ja tunnistaja xxxxxxxxxx hüvitatud sõidukulu summas 11,36 eurot (II kd, tl 9).

§ 175

lg 1 p 10 alusel on kriminaalmenetluse kuluks kutsete saatmise kulu 3,48 eurot (I kd, tl 58). Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

  1. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a kuni 31.12.
  2. a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt oli otsuse tegemise ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1175 eurot. Menetluskulud kokku on 3658,88 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Vladimirs Bogdanovsilt. Asitõendid

  1. Kriminaalasjas on asitõendiks 30.09.
  2. a sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja äravõetud metallist päraosaga nuga, üldpikkusega 23 cm, mis on vaadeldud (I kd, tl 59-60) ning esitatud asitõendina ka kohtule. Seega asub asitõend käesoleval ajal kohtus. Prokurör taotles noa kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kaitsja konfiskeerimise osas seisukohta ei avaldanud. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovs kasutas eelnimetatud nuga tapmise toimepanemiseks. Seega on asitõendiks olev nuga käsitletav kuriteo toimepanemise vahendina. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütlustest järeldub, et nuga kuulus tema ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxi nn majapidamisse. Süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi ütluste kohaselt kasutas ta asitõendiks olevat nuga söögi tegemisel. Seega oli nuga süüdistatava valduses. Teised noa kasutajad on käesolevaks ajaks surnud (xxxxxxxxxxxxxxxxx) või riigist 17 lahkunud (xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest tulenevalt saab kohtu arvates pidada noa omanikuks just süüdistatavat. Kohtu hinnangul on põhjendatud KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kriminaalasjas asitõendiks olev metallist päraosaga nuga ja kohtuotsuse jõustumisel see hävitada.
  3. 30.09.
  4. a sündmuskoha vaatluse käigus on võetud kokku 3 DNA-proovi pakituna kokku kahte pappkarpi (I kd, tl 42-51). Nimetatud DNA-proovid on esitatud asitõendina kohtule. Seega asuvad asitõendid käesoleval ajal kohtus. Kohus leiab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb DNA-proovid

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

  1. Kriminaalasja juures on CD-plaat 30.09.
  2. a Häirekeskuse kõnesalvestistega (I kd, tl 41) ja CD-plaat sündmuskoha vaatluse fotofailidega (I kd, tl 52). Kohus leiab, et

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaadid jätta kriminaalasja juurde.

4. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sündmuskohalt kaasa võetud seljakott koos tähtsa isikliku dokumendiga. Leitud ja äravõetud dokument on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsi Läti Vabariigi pass nr LV4868577 (I kd, tl 42-52). Nimetatud passi koopia sisaldub ka kriminaalasja materjalides (I kd, tl 92). Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtuvalt on süüdistatav Vladimirs Bogdanovsile tagastatud ajutisest hoiukohast (Suur 1, Jõgeva linn) mitmed esemed, sh seljakott (I kd, tl 114). Tagastatud ei ole Vladimirs Bogdanovsile kuuluvat passi. Nimetatud dokumendi tagastamise või hoiukoha kohta puuduvad kriminaalasjas igasugused andmed. Sellest tulenevalt peab kohus oluliseks määrata, et

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb Vladimirs Bogdanovsile tagastada viivitamatult temale kuuluv pass nr LV4868577, lisades dokumendi tema isiklike asjade juurde kinnipidamiskohas. Kohtulahend saadetakse selles osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Anu Kivisaar rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik 18 Annika Soomelt rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.