← Eesti

1-18-2345/62

Obsah (16)§ 121§ 136§ 200§ 263§ 266§ 64§ 74§ 63§ 65§ 68§ 75§ 288§ 309§ 21§ 56§ 185

1-18-2345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2345 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 121

lg 2 p 1,

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi, Kaur Koiduste süüdistuses

§ 136

lg 1,

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 121

lg 1 järgi, Rando Jaansoni süüdistuses

§ 136

lg 1 ja

§ 200lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 31.

juuli 2018. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Glen Reieri kaitsja Toomas Alp, Kaur Koiduste kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova ja Rando Jaansoni kaitsja Indrek Naur ning Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Prokurör Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aarne Pruus Süüdistatav Glen Reier isikukood 39607254925, varem karistatud 05.02.2016 Pärnu Maakohtu poolt

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 8 kuud, kinni peetud 16.12.2017 Kaitsja Valitud kaitsja Toomas Alp Süüdistatav Kaur Koiduste isikukood 39402204914, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova riigi õigusabi korras Süüdistatav Rando Jaanson isikukood 39407204917, ei tööta, karistatus puudub Kaitsja Valitud kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31. juuli 2018. a kohtuotsus osas, millega 1) Glen Reier mõisteti õigeks süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi; 2) Glen Reier tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 266

lg 2 p 1,2 järgi; 3) Glen Reierile mõisteti

§ 136

lg 1 alusel karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust; 4) Glen Reierile mõisteti

§ 64

lg 2 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristus; 5) Kaur Koiduste mõisteti õigeks süüdistuses § 200 lg 2 p 7 järgi; 6) Kaur Koidustele mõisteti

§ 136

lg 1 alusel karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseajaga; 7) Rando Jaanson mõisteti õigeks süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi; 8) Rando Jaansonile mõisteti

§ 136

lg 1 alusel karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseajaga; 9) Kannatanu U.V tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata; 10) Glen Reierilt, Kaur Koidustelt ja Rando Jaansonilt mõisteti välja riigituludesse sundraha 750 eurot; 11) Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu summas 61 eurot jäeti riigi kanda seoses Glen Reieri õigeksmõistmisega; 12) Määratud kaitsjale määratud tasu summas 660 eurot jäeti riigi kanda seoses Kaur Koiduste õigeksmõistmisega; 13) Eesti riigilt mõisteti Rando Jaansoni kasuks välja valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2376 eurot seoses tema õigeksmõistmisega. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega 2.1 Süüdi tunnistada Glen Reier

§ 121

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust; 2.2 Süüdi tunnistada Glen Reier

§ 200lg 2 p 7 järgi; 2

(29)2.3 Mõista Glen Reierile

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust; 2.4

§ 64

lg 1 alusel suurendada Glen Reierile mõistetud raskemat karistust kergemate karistuste osalise liitmise teel ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust; 2.5

§ 65

lg 2 alusel suurendada Glen Reierile

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristust Pärnu Maakohtu 5.

veebruari 2016. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 9 (üheksa) kuud 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 (viis) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Glen Reieri vanglasse saabumise aeg; 2.6 Süüdi tunnistada Kaur Koiduste

§ 200

lg 2 p 7 järgi; 2.7 Mõista Kaur Koidustele

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

lg 1,2 alusel ei pöörata Kaur Koidustele mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Kaur Koidustel tuleb kohe ära kanda 3 (kolm) kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Kaur Koiduste vanglasse saabumise aeg. Ülejäänud 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaur Koiduste ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2.8 Süüdi tunnistada Rando Jaanson

§ 200

lg 2 p 7 järgi; 2.9 Mõista Rando Jaansonile

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 74

lg 1,2 alusel ei pöörata Rando Jaansonile mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Rando Jaansonil tuleb kohe ära kanda 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Rando Jaansoni vanglasse saabumise aeg. Ülejäänud 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rando Jaanson ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid; 2.10 Kannatanu U.V tsiviilhagi rahuldada ja mõista Glen Reierilt, Kaur Koidustelt ja Rando Jaansonilt solidaarselt U.V kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) eurot; 2.11 Mõista Glen Reierilt välja sundraha 1250 eurot ja kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu summas 61 eurot; 2.12 Mõista Kaur Koidustelt välja sundraha 1250 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 660 eurot; 3

(29)2.13 Mõista Rando Jaansonilt välja sundraha 1250 eurot; 2.14 Rando Jaansoni valitud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Naurile makstud mõistliku suurusega tasu summas 2376 eurot jätta süüdistatava Rando Jaansoni kanda.
  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  3. Määrata Advokaadibüroole Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kaur Koidustele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot, sh käibemaks 25 (kakskümmend viis) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  4. Välja mõista Eesti Vabariigilt Rando Jaansoni kasuks 864 eurot valitud kaitsjale vandeadvokaat Indrek Naurile apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Pärnu Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrusega anti kohtu alla Glen Reier süüdistuses karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 1,

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi, Kaur Koiduste süüdistuses

§ 136

lg 1,

§ 200

lg 2 p 7 ja

§ 121

lg 1 järgi ning Rando Jaanson süüdistuses

§ 136

lg 1 ja

§ 200lg 2 p 7 järgi (1 kd tl 14-16).

1.1 Glen Reierit süüdistati selles, et 11. septembril 2017 kella 00:07 paiku tungis ta koos A.J ga ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse Türi linnas xxx elamiseks kasutatavasse ruumi ja küsis: „kus on Andrus või Andres“ ning lõi S.I korduvalt rusikatega näkku ning kui kannatanu kukkus, jätkas koos A.J ga kannatanu peksmist, lüües maas lamavat kannatanut keha piirkonda, põhjustades S.I füüsilist valu ja tervisekahjustused: silmakoopapõhja murru, ülalõualuu murru, ninaluude murru, nahaalused verevalumid näo piirkonnas ja paremal ülajäsemel, pehmete kudede turse näo piirkonnas ning parempoolse esimese ülahamba killu murru. Ekspertarvamuse kohaselt on peksmisega põhjustatud tervisekahjustuse paranemise kestvuseks rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Seega, tungides füüsilist vägivalda kasutades valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi ning põhjustades selle käigus S.I tervisekahjustuse kestvusega rohkem kui 4 nädalat, pani Glen Reier toime

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistati Glen Reierit selles, et 25. novembril 2017 kella 03:10- 03:21 vahelisel ajal, Rapla linnas Kauba 2 asuva ööklubi Madhouse ees olevas parklas, võttis ta isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Kaur Koidustega seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, mis seisnes selles, et nad surusid füüsilist jõudu kasutades kannatanu vastu tema tahtmist sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagumisele istmele ning takistasid kannatanul sõiduautost lahkumast, misjärel isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Kaur Koidustega viisid kannatanu parklast ca 5 km kaugusele Rapla-Juuru tee äärde, kus U.V lükati autost välja tee äärde maha. 4

(29)Seega, võttes seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, pani Glen Reier toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava vabaduse võtmise.

Samuti süüdistati Glen Reierit selles, et 25. novembril 2017 kella 03:10-03:21 vahelisel ajal, pärast seda, kui U.V oli füüsilist jõudu kasutades Kooli tn 2 parklas sõiduautosse surutud ning sõiduauto Volvo lahkus parklast, peksis ta isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Kaur Koidustega sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagaistmel U.Vi korduvalt rusikatega pea ja näo piirkonda ning võtsid kannatanu vasakult käelt ära käekella Casio väärtusega 100 eurot ning kannatanu rahakotist 150 eurot sularaha. Rapla-Juuru teel lükati U.V sõiduautost välja tee äärde maha. Röövimisega tekitas Glen Reier kannatanule U.Vile tervisekahjustusi ning varalist kahju kokku 250 eurot. Seega, võttes isikute grupis, vägivalda kasutades, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani Glen Reier toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava röövimise.

1.2 Kaur Koidustet süüdistati selles, et 25.novembril 2017 kella 03:10- 03:21 vahelisel ajal, Rapla linnas Kauba 2 asuva ööklubi Madhouse ees olevas parklas, võttis ta isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Glen Reieriga seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, mis seisnes selles, et nad surusid füüsilist jõudu kasutades kannatanu vastu tema tahtmist sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagumisele istmele ning takistasid kannatanul sõiduautost lahkumast, misjärel isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Glen Reieriga viisid kannatanu parklast ca 5 km kaugusele Rapla-Juuru tee äärde, kus U.V lükati autost välja tee äärde maha. Seega, võttes seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, pani Kaur Koiduste toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava vabaduse võtmise.

Samuti süüdistati Kaur Koidustet selles, et 25. novembril 2017 kella 03:10-03:21 vahelisel ajal, pärast seda, kui U.V oli füüsilist jõudu kasutades Kooli tn 2 parklas sõiduautosse surutud ning sõiduauto Volvo lahkus parklast, peksis ta isikute grupis koos Rando Jaansoni ja Glen Reieriga sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagaistmel U.Vi korduvalt rusikatega pea ja näo piirkonda ning võtsid kannatanu vasakult käelt ära käekella Casio väärtusega 100 eurot ning kannatanu rahakotist 150 eurot sularaha. Rapla-Juuru teel lükati U.V sõiduautost välja tee äärde maha. Röövimisega tekitas Kaur Koiduste kannatanule U.Vile tervisekahjustusi ning varalist kahju kokku 250 eurot. Seega, võttes isikute grupis, vägivalda kasutades, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani Kaur Koiduste toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava röövimise.

1.3 Rando Jaansonit süüdistati selles, et 25. novembril 2017 kella 03:10- 03:21 vahelisel ajal, Rapla linnas Kauba 2 asuva ööklubi Madhouse ees olevas parklas, võttis ta isikute grupis koos Kaur Koiduste ja Glen Reieriga seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, mis seisnes selles, et nad surusid füüsilist jõudu kasutades kannatanu vastu tema tahtmist sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagumisele istmele ning takistasid kannatanul sõiduautost lahkumast, misjärel isikute grupis koos Kaur Koiduste ja Glen Reieriga viisid kannatanu parklast ca 5 km kaugusele Rapla-Juuru tee äärde, kus U.V lükati autost välja tee äärde maha. Seega, võttes seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse, pani Rando Jaanson toime

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritava vabaduse võtmise.

Samuti süüdistati Rando Jaansoni selles, et 25.11.2017 kella 03:10-03:21 vahelisel ajal, pärast seda, kui U.V oli füüsilist jõudu kasutades Kooli tn 2 parklas sõiduautosse surutud ning sõiduauto Volvo lahkus parklast, peksis ta isikute grupis koos Kaur Koiduste ja Glen Reieriga sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx tagaistmel U.Vi korduvalt rusikatega pea ja näo 5

(29)piirkonda ning võtsid kannatanu vasakult käelt ära käekella Casio väärtusega 100 eurot ning kannatanu rahakotist 150 eurot sularaha. Rapla-Juuru teel lükati U.V sõiduautost välja tee äärde maha. Röövimisega tekitas Rando Jaanson kannatanule U.Vile tervisekahjustusi ning varalist kahju kokku 250 eurot. Seega, võttes isikute grupis, vägivalda kasutades, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, pani Rando Jaanson toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava röövimise.

  1. Pärnu Maakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega üldmenetluses: 2.1 Tunnistati Glen Reier süüdi

§ 266lg 2 p 1,2 järgi ja karistati rahalise karistusega 160 päevamäära.

Karistusest loeti kantuks 6 päevamäära ja kandmisele kuulub rahaline karistus 154 päevamäära summas 1540 eurot.

§ 65lg 2 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 5.

veebruari 2016. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu vangistusega, jättes eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning määrati, et rahaline karistus 154 päevamäära summas 1540 eurot viiakse täide iseseisvalt. Glen Reier tunnistati veel süüdi

§ 136lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuuks algusega 29.

novembrist 2017. Süüdistuses

§ 121lg 2 p 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõisteti Glen Reier õigeks.

2.2 Tunnistati Kaur Koiduste süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuuks, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata kui Kaur Koiduste ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistuses

§ 121lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi mõisteti Kaur Koiduste õigeks.

2.3 Tunnistati Rando Jaanson süüdi

§ 136

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 kuuks, mis jäeti

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele pööramata kui Rando Jaanson ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Karistusest loeti kantuks 3 päeva. Süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi mõisteti Rando Jaanson õigeks.

2.4 Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et Glen Reieri, Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni süü on tõendatud vaid

§ 136lg 1 järgi seadusliku aluseta U.Vlt vabaduse võtmises.

Kuna prokurör loobus kohtuistungil Kaur Koiduste süüdistusest

§ 121lg 1 järgi, siis mõistis maakohus ta selles õigeks.

Ülejäänud osas on kohtu hinnangul süüdistus tõendamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. Kohus jättis äratundmiseks esitamise protokollid tõendikogumist välja, sest kannatanu ja tunnistaja poolt kirjeldatu näol on tegemist nende kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida võib avaldada vaid ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Glen Reier tarvitas koos A.Jga kannatanu S.I suhtes vägivalda, kuid puuduvad tõendid selle kohta et tema põhjustas kannatanule neli nädalat kestva tervisekahjustuse. Ei ole välistatud, et 6

(29)neli nädalat kestva tervisekahjustuse põhjustas A.J üksinda. Kohus kvalifitseeris Glen Reieri tegevuse

§ 288

lg 2 p 1,2 järgi vägivallaga eluruumi sissetungis.

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud röövimine isikute grupis ei ole tõendamist leidnud, sest süüdistatavad Glen Reier, Kaur Koiduste ja Rando Jaanson eitavad kuriteo toimepanemist. Kannatanu U.Vi ütlusi ei pidanud kohus usaldusväärseks, sest väsimuse ja alkoholijoobe tõttu ta sündmusi täpselt ei mäletanud. Kuna kohus luges kannatanu U.Vi ütlused ebausaldusväärseks, siis luges ta ebausaldusväärseks ka tunnistaja M.V ütlused, kellele kannatanu oli tema suhtes toime pandud kuriteost vahetult pärast selle toimepanemist rääkinud. Välistatud ei ole, et kannatanu U.V halbade ilmastikuolude ja alkoholijoobe tõttu ise kukkus ja sai seetõttu vigastada. Kannatanu võis kella kaotada kukkumise, rüselemise käigus, samuti hiljem Juuru teel kõndides. Sularahaga tanklas tasumine ei tõenda sularaha röövimist, sest kannatanu ütluste kohaselt olid ta kupüürid 50 eurosed. See, et turvakaamera salvestiselt ei ole näha, kas Rando Jaansonil oli kell käel, ei tähenda, et tal seda ei olnud. Käekell võis jääda varruka varju. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Lääne ringkonnaprokurör Aarne Pruus, Glen Reieri kaitsja Toomas Alp, Kaur Koiduste kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova ja Rando Jaansoni kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur. 3.1 Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist Glen Reieri süüditunnistamises ja karistamises

§ 266

lg 2 p 1,2 järgi, Glen Reieri õigeksmõistmises süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 järgi, Glen Reieri, Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi ning uue otsusega kõikide süüdistatavate süüditunnistamist ja karistamist nendele esitatud süüdistuses. Seoses sellega taotleb prokurör kannatanu U.Vi tsiviilhagi rahuldamist ja korrektiivide tegemist menetluskulude osas. U.V alkoholijoobest tingituna tõepoolest ei osanud kohtuistungil detailselt ja üksikasjalikult kirjeldada ööklubist väljumise ja sõiduautosse Volvo sattumise asjaolusid. U.V on kindel, et ööklubisse Madhouse minnes oli tal kaasas vähemalt 150 eurot sularaha. Pärast sündmust oli rahakotis alles ainult 10 eurot (kohtuistungi protokoll lk 25). U.V mäletab, et oli sõiduautos (protokoll lk 26). Autos teda löödi ja rebiti käelt käekell (protokoll lk 27). Keegi autos olnutest ütles: „vaata kas raha on“ (protokoll lk 27). Autos löödi igale poole, ka pähe (protokoll lk 28). Tema ütlustest selgub, et füüsilist vägivalda kasutades võeti talt sõiduautos ja sõidu ajal ära vasakult käelt käekell Casio ja rahakotist 150 eurot. Erinevalt maakohtust on prokurör seisukohal, et U.Vi ütlused on kasutatavad tõendiallikana, sest need riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Arvestada tuleks ka tema poolt avaldatud ütluste elulist usutavust. Tema ütlustega on tõendatud, et ööklubist lahkudes oli tal rahakotis vähemalt 150 eurot ja vasakul käel käekell Casio väärtusega 150 euro. Käekell rebiti talt ära sõiduautos, seetõttu on välistatud võimalus, et ta võis käekella ära kaotada pärast seda, kui ta oli autost välja lükatud. Käekella olemasolu on tõendatud ööklubi turvasalvestisega, millest nähtub, et ööklubist lahkudes oli U.Vi paremas käes mobiiltelefon ja vasakul randmel käekell. Riigikohtu 28.05.2014 otsuses nr 3-1-1-131-13 asuti seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Enne nimetatud lahendit ei saanud isiku ütlusi lugeda mingis osas usaldusväärseks, vaid nad tuli tervikuna kõrvale jätta. Kirjeldatud arusaam põhines sellel, et isik, kes annab vähemalt mingis osas valeütlusi, muutub tõendi allikana tervikuna ebausaldusväärseks, sest olukorras, kus ta on juba valetanud, ei ole piisavat alust uskuda, et tema ülejäänud ütlused vastavad tõele. Seda ka olenemata vastuolude puudumisest tema poolt kohtueelsel uurimisel ja ristküsitlusel räägitu vahel. Riigikohtu otsusega nr 3-1-1- 131-13 7

(29)muudeti kohtupraktikat ja sellest lahendist lähtuvalt on võimalik lugeda isiku kohtuistungil antud ütlused teatud osas ebausaldusväärseks, samas ütlused osas, mis riimuvad teiste tõenditega võib kohus lugeda usaldusväärseks ning kasutada kohtuotsuse põhistamisel. Prokurör on seisukohal, et U.V ei ole kohtuistungil teadlikult valetanud. Eluliselt on usutav tema selgitus, et samal päeval oli talle ära makstud võlg sularahas 200 eurot. Sellest tulenevalt on tõendatud, et ööklubist lahkudes oli tal rahakotis vähemalt 150 eurot. Eluliselt ei ole usutav, et U.V on SA Raplamaa Haiglas 25.11.2017. a kell 19:19 diagnoositud ja tema 25.11.2017 kell 21:15 toimunud läbivaatusel fikseeritud kehavigastused endale ise tekitanud (patsiendikaart nr xxx, I kd tl 100-101 ja isiku läbivaatusprotokoll). Kannatanu U.Vi 25.11.2017 kell 21.15 toimunud läbivaatuse protokolliga ja fototabelitega on tõendatud, et tema parema silma ümbruses on hematoom ja selle ümbruses punakas paistetus, vasakul käelabal marrastused, parempoolsete roiete piirkonnas esines valulikkus. Parema silma ümbruses fikseeritud hematoom ei saanud tekkida kannatanule ööklubi parklas kukkumise tulemusena. Kehavigastuse paiknemine ja iseloom tõendab seda, et nimetatud vigastus oli kannatanule tekitatud rusikalöökidega. Kohtuistungi protokolli salvestisest nähtuvalt K.R avaldas kohtuistungil, et rohelise jopega mees üritas autost välja saada, ajas end püsti ning siis autos väljas olnud mees tegi löögiliigutuse tema suunas. Kas löök ka kannatanut tabas, seda tunnistaja ei näinud (kohtuistungi salvestis 12.07.2018, positsioon 1:49 kuni 1:56:25). KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõendiks on ka kohtuistungi videosalvestis või muu teabetalletus. Seega on tõendina, lisaks kohtuistungi protokollile, kasutatav ka kohtuistungi salvestis. Tunnistaja M.V võttis Rapla Ülejõe jäätmejaama tee otsast ca 40 meetrit Juuru poole, vasakult poolt tee äärest U.Vi oma sõiduautosse, sõitis autoga natuke Ingliste poole, pööras sõiduauto ringi ning toimetas U.Vi tema elukohta xxx tänavale. U.V avaldas tunnistajale, et talle anti peksa ning ära võeti rahakotist raha ja käekell. U.V hoidis käega vasakust küljest kinni ja kurtis, et kõik kohad valutavad, tema riided oli porised, nägu oli verine. U.V avaldas, et ta tõmmati Karmani parklas autosse ja toimetati Ülejõe jäätmejaama lähistele, kus anti peksa. Tunnistaja J.O ütlustega on tõendatud, et tunnistaja lahkus ööklubist 25.11.2017 kella ühe paiku, U.V jäi temast ööklubisse. Tunnistaja kinnitab, et U.Vil ei esinenud siis kehavigastusi, kui tema ööklubist lahkus. U.Vil oli seljas roheline jope, pluus ja sinist värvi teksapüksid. Tunnistaja nägi U.Vi 25.11.2017 kell 18 ajal. U.Vil oli silm sinine ja ta kurtis valusid rinnas. U.V avaldas tunnistajale, et ta tiriti ööklubi parklas autosse, anti peksa ning võeti ära käelt käekell ja sularaha. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on tõendina kasutatav tunnistaja ütlus, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Sama paragrahvi p 3 kohaselt on tõendina kasutatav tunnistaja ütlus, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. U.V on kahele tunnistajale vahetult peale kuriteo sündmust avaldanud, et raha ja käekella röövimise ajal teda peksti. Tunnistaja M. V kinnitas, et U.Vi avaldatu oli usutav, sest tema riided olid määrdunud, nägu oli verine. U.Vi vasakul käelabal marrastuste olemasolu on tõenäoliselt põhjustatud temalt käekella käelt rebimise käigus. Seetõttu jääb arusaamtuks kohtu poolt avaldatu, et U.V võis käekella kaotada pärast seda, kui ta oli süüdistavate poolt sõiduautost välja visatud. U.Vi ütlused haakuvad tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, mistõttu saab tema tunnistustele tuginevalt tõendatuks lugeda, et sõiduautos sõitmise ajal rebiti tema vasakult käelt käekell ja rahakotist võeti ära sularaha 150 eurot. 8
(29)Maakohtu otsuses leiti, et kannatanu ütlused tema autost väljumise asukoha osas on kohtukoosseisule usutavad. Kohtuotsuses märgitakse, et Rapla raudteeülesõidu turvakaamerate salvestis kinnitab pigem kannatanu versiooni tema autost välja lükkamise osas, s.o sõideti Volvoga Hepa tanklast mööda ja suunduti üle raudteeülesõidukoha Juuru suunas. Samas ei sisalda kohtuotsus tõendite analüüsi, millega on kummutatud süüdistatavate ja samasse seltskonda kuulunud tunnistajate poolt avaldatu, et Hepa tanklast sõideti kogemata mööda ja kannatanu nõudmisel M.M peatas sõiduauto tanklast natuke maad eemal, Rapla-Türi maanteel ja kannatanu väljus sõiduautost. Prokurör nõustub maakohtuga, et süüdimõistev otsus ei tohi rajaneda oletustele. Erinevalt maakohtust on aga prokurör arvamusel, et hinnates tõendeid kogumis, on süüdistatavate süü tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et M. M poolt juhitav K. Koidustele kuuluv sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx viibis 25.11.2017 ajavahemikul kell 03:21 kuni 03:24 Hepa tanklas ning nimetatud sõiduautosse tankis Rando Jaanson 10 euro eest diislikütust. Vaidlusaluseks teemaks on see, kas M. M poolt juhitav sõiduauto saabus Hepa tanklasse raudteeülesõitu ületades Juuru teelt või Kehtna suunalt mööda Türi-Viljandi maanteed. Selle, et Rando Jaanson tankis 10 euro eest Hepa tanklas sõidukisse diislikütust ja tasus selle eest tanklas, on Rando Jaanson omaks võtnud. R. Jaansoni poolt avaldatu riimub tunnistaja K.P ütlustega, kes avaldas, et tema väljastas Hepa OÜ arve 25.11.2017 kell 3:23:
  1. Selle arve alusel tasus tanklasse sisenenud noormees sularahas. Samuti selgub, et noormehel oli arve tasumise momendil käes mitmed rahatähed, lõpuks tasuti kütuse eest 20-eurose rahatähega. R. Jaanson võttis kohtuistungil omaks, et tema tasus sularahas kütuse eest. Sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx läbiotsimisel leiti ja võeti ära 28.11.2017 Rapla Hepa tankla kassa 1 arve nr
  2. Sellest arvest nähtub, et 25.11.2017 kell 03:23:26 on sõiduautosse tangitud diislikütuse eest tasutud 10 eurot. Nimetatud tõendiga on tõendatud, et 10 euro eest ostetud kütuse eest tasuti sularahas kell 03:23:
  3. Hepa tankla turvasalvestisest nähtub, et sedaankerega Volvo sõidab 25.11.2017 kell 03:21 tanklasse tankuri nr 1 juurde. Sõiduauto vasakpoolsest tagumisest uksest väljub Rando Jaanson ja tangib sõiduautosse Volvo diislikütust, tema vasakul käerandmel on metallvärvi käekell. Rando Jaanson siseneb Hepa tanklasse ja tasub 03:23 (reaalajas) kütuse eest sularahas, misjärel ostab pudeli vett ja tasub selle eest sularahas. Kell 03:24 R. Jaanson väljub tanklahoonest ja istub vasakpoolsest tagumisest uksest sõiduautosse Volvo. Turvasalvestise analüüsi tulemusena saab teha loogilise järelduse, et M.M poolt juhitav sõiduauto ületas Juuru teelt raudteeülesõidu ja sõitis seejärel Hepa tanklasse. Välistatud on M.M esitatud versioon, et ta sõitis sõiduautoga Volvo algselt Hepa tanklast mööda, umbes 5 kilomeetrit, misjärel pööras auto ringi ja seejärel sõitis Türi-Viljandi maanteelt otse Hepa tanklasse. Prokuröri järeldus ei põhine oletustel, vaid tõendite analüüsi tulemusel tehtud loogilisel järeldusel. Edelaraudtee Rapla ülesõidu turvakaamera salvestisest on võimalik saada ülevaade Türi-Viljandi maanteel liikunud sõiduautode liikumises osas. Oleks M.M poolt juhitav sõiduauto liikunud Hepa tanklasse Kehtna suunalt, siis oleks see olnud nähtav ka Edelaraudtee Rapla ülesõidu turvakaamera salvestisel. Edelaraudtee turvakaamera salvestisega on tõendatud, et Viljandi maanteel puudus sõiduautode liiklus ajavahemikul kella 03:19 kuni selle ajani, kui Juuru teel kell 03:21:32 sõidab raudteeülesõidule sedaankerega sõiduauto. Edelaraudtee turvasalvestisest nähtub, et 25.11.2017 kell 03:21:32 ületab raudteeülesõidu Juuru poolt sedaankerega sõiduauto ja sõidab Viljandi maanteele, kus suundub Rapla linna ehk Hepa tankla suunas. Hepa tankla 9
(29)turvasalvestisest nähtub, et tanklasse jõuab raudteeülesõidu ületanud sedaankerega sõiduauto kell 03:21. Hepa tankla turvasalvestisest nähtub, et R. Jaanson siseneb pärast kütuse eest tasumist tagumisest vasakpoolsest uksest sõiduautosse ja 25.11.2017 kell 03:24 lahkub sõiduauto Volvo tanklast, suundub Viljandi maanteele ja keerab paremale, Türi suunas. Konsumi turvakaamera salvestisest nähtub, et Hepa tanklast lahkunud sedaankerega Volvo sõidab 25.11.2017 kell 03:24:22 Viljandi maanteel Türi suunas. Edelaraudtee Rapla ülesõidu turvakaamera on suunaga Rapla-Türi maantee suunas ja salvestisest nähtub, et 15 sekundit hiljem, kell 03:24:37, sõidab Hepa tanklast lahkunud M.M poolt juhitav sõiduauto Volvo Viljandi maanteed pidi Türi suunas. Kuna tõendamist leidis fakt, et M.M poolt juhitav Volvo sõitis Juuru suunalt üle raudteeülesõidu ja sealt edasi Hepa tanklasse, siis on loogiline järeldus, et eelnevalt pidi ta raudteeülesõitu ületades sõitma Juuru suunas. Alles sellele järgnevalt oli tal võimalik sõiduautoga ületada raudteeülesõit Juuru poolt. Eelnevast tulenevalt on loogiline järeldus, et M.M sõitis ööklubi parklast lahkudes Hepa tanklast tahtlikult mööda ja keeras pärast tanklat vasakule, sõites üle raudtee ülesõidu Juuru tee suunas. U.Vi mobiiltelefoni GPS logist selgub, et U.V on liikunud sõiduautoga Rapla ööklubist ilma vahepeatusteta Rapla jäätmejaama lähistele Juuru teele. Seda, et U.V oli kuriteo järgselt Rapla jäätmejaama lähistel Juuru teel, kinnitab ka tunnistaja M. V Kannatanu ja tunnistaja M.V ütlustega ning U.Vi mobiiltelefoni GPS-logidega on tõendatud, et U.V ei väljunud sõiduautost Rapla-Türi maanteel. Nendest tõenditest lähtuvalt M.M ei sõitnud Kehtna suunas, vaid peale Hepa tanklat keeras sõiduautoga vasakule ja sõitis üle raudtee Juuru teele, kus kannatanu sõiduautost välja visati. Rapla Maavalitsuse turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:11:52 süüdistatavad lahkuvad sõiduautoga Volvo ööklubi parklast. Edelaraudtee turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:15:06 süüdistatavad sõidavad üle raudtee Juuru tee suunas. Edelaraudtee turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:21:32 süüdistatavad ületavad raudtee ülesõidu ja suunduvad Hepa tanklasse. Hepa tankla turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 3:23:26 tasub R. Jaanson Hepa tanklas kütuse eest. Hepa tankla turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:24 süüdistatavad lahkuvad sõiduautoga Volvo Hepa tanklast. Edelaraudtee turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:24:37 sõidavad süüdistatavad sõiduautoga Volvo Viljandi maanteed pidi Türi suunas. G. Reieri ja K.R kohtuistungil antud ütluste kohaselt nad U.Vi sõiduautost väljumist ei näinud, sest ööklubi parklast lahkumise järgselt jäid nad kohe magama. Prokurör leiab, et R. Jaanson, M.M ja K. Koiduste on U.Vi sõiduautost väljumise tehiolude osas andnud teadvalt valeütlusi. Sellest tulenevalt on nende ütlused tõendiallikana arvestatavad osaliselt. Tõendiallikana on nende ütlused kasutatavad koosmõjus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, hinnates neid ühtlasi elulise usutavuse kriteeriumist lähtuvalt. Prokurör nõustub maakohtuga, et klubi Madhouse ja Rapla Maavalitsuse turvakaamerate salvestistest on piisava selgusega nähtav, et kannatanut mõjutati kolme süüdistatava poolt füüsiliselt sellisel viisil, et kannatanu liikumisvabadus oli piiratud juba enne sõidukisse sisenemist ning kannatanu püüdis osutada kolmele süüdistatavale vastupanu. 10
(29)Rapla Maavalitsuse turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et 25.11.2017 kell 03:07:12 suunduvad Rando Jaanson, Kaur Koiduste ja Glen Reier trepile, mis viib ööklubisse Madhouse. G. Reier hoiab parempoolse kõrva vastas mobiiltelefoni. G. Reieri mobiiltelefoninumbri xxx kõneeristusest nähtub, et G. Reier on suhelnud T.V le kuuluva abonentnumbriga alates kella 03:06-st, kõne pikkuseks on 3 minutit ja 6 sekundit. Turvasalvestise ja G. Reieri kõneeristuse andmete kõrvutamisel saab tõendatuks lugeda, et meesterahvaks, kes telefon kõrva ääres suundub ööklubi suunas, on Glen Reier. G. Reier, K. Koiduste ja R. Jaanson võtsid kohtuistungil omaks, et ööklubi ja Rapla Maavalitsuse turvasalvestistel on nemad. Nendel turvasalvestistel on numbriga 1 tähistatud Kaur Koiduste, numbriga 2 Glen Reier ja numbriga 3 Rando Jaanson. Tunnistaja A.S ütlustest nähtub, et 25.11.2017 kella kolme paiku sisenesid ööklubisse 3 meest, pikemat kasvu noormees andis pileti, millega oleks saanud tasuta ööklubisse. Sel ajal oli ööklubis veel piisavalt rahvast. Need noormehed ööklubisse ei sisenenud, kuigi nende poolt esitatud pilet võimaldas neile tasuta sissepääsu. Rohelist jopet kandev meesterahvas oli purjus. See mees rääkis leti ees seisvate meestega, jutuajamine oli sõbralik. Rohelist jopet kandev mees lahkus esimesena, talle järgnesid kolmesest seltskonnast esmalt 2 meest ja kõige viimasena lahkus pileti esitanud mees. Madhouse turvakaamerate salvestise ja nimetatud kaamerate vaatlusprotokolliga leidis tõendamist, et 25.11.2017 kell 03:08:16 siseneb ööklubisse meesterahvas, kes on vaatlusprotokollis tähistatud nr 3 (tumedas kapuutsiga jopes, jalas tumedad püksid ja tumedad jalatsid). Tema järel sisenevad ööklubisse meesterahvas, tähistatud nr 1 (seljas jope, millel kapuuts heleda karvase kraega) ja heledate, lühikeste juustega meesterahvas tähisega nr 2 (seljas tume jope, mille hõlmade ääred ja taskute ääred tumedamad ja küünarnuki joonel käistel ja jope seljaosal õlajoonest allpool horisontaalne tumedam triip). Tuvastamist leidis, et meesterahvas tähisega nr 1 asetab ööklubi letile paberi, mille võtab enda kätte turvamees. Rando Jaanson, Glen Reier ja Kaur Koiduste tunnistasid kohtuistungil, et käisid ööl vastu 25.11.2017 koos Rapla ööklubis Madhouse. K. Koiduste tunnistusest nähtuvalt suhtles ta ööklubi turvamehega ja andis talle pileti, millega oleks saanud tasuta ööklubisse. Ööklubisse nad siiski ei sisenenud. Tunnistaja A.S ja süüdistatavate ütlused riimuvad omavahel, mistõttu pole põhjust kahelda ka süüdistatavate poolt avaldatus, et 25.11.2017 kella 03 paiku sisenesid nad ööklubisse. Rapla Maavalitsuse turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et 25.11.2017 kell 03:05:21 väljub sõiduauto Volvo parempoolsest esiuksest meesterahvas tähistusega nr 1 Kaur Koiduste. Isikud tähistusega 2 (Glen Reier) ja 3 (Rando Jaanson) väljuvad sõiduauto parempoolsest tagumisest uksest. Kell 03:05:53 väljuvad sõiduauto vasakpoolsetest ustest meesterahvad, kes protokollis on tähistatud nr 4 (M.M) ja 5 (K.R), kes on lühikest aega sõiduauto juures, misjärel sisenevad vasakpoolsetest ustest sõiduautosse. Kell 03:07:12 suunduvad Rando Jaanson, Kaur Koiduste ja Glen Reier trepile, mis viib ööklubisse Madhouse. G. Reier hoiab parempoolse kõrva vastas mobiiltelefoni. Kohtuistungi 12.07.2018 protokollist nähtuvalt K.R avaldas kohtuistungil, et 25.11.2017 kella 03 paiku tulid ööklubist 4 meesterahvast. Rohelist jopet kandev meesterahvas kukkus Volvo juures. Rohelist värvi jopet kandev meesterahvas ei tahtnud autosse minna, ta lükati jõuga autosse. Tunnistaja nägi, et autosse surutud mees ajas end püstisesse asendise ja üritas autost väljuda. Seda meest takistati ja suruti tagasi autosse ning autost väljas seisnud meesterahva poolt tehti löögiliigutus selle mehe suunas. Kas löök tabas, seda tunnistaja ei näinud (kohtuistungi 12.07.2018 salvestis, positsioon 1:49 kuni 1:56:2). 11
(29)KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõendiks on lisaks kohtuistungi protokollile ka kohtuistungi videosalvestis või muu teabetalletus. Rapla Maavalitsuse turvakaamerate salvestiste vaatlusprotokollist nähtub, et 25.11.2017 kell 03:09:40 on ööklubi ees oleval kõnniteel U.V. Kannatanu vahetus läheduses on Rando Jaanson (nr.3). R. Jaansoni selja taga on G. Reier ja tema taga omakorda K. Koiduste. Kannatanu suundub mõned meetrid parkla suunas ja jääb seisma ning tema juurde lähevad R. Jaanson (nr.3) ja G. Reier. (nr.2) U.V süütab tulemasina ja R. Jaanson kummardub tule suunas. Kell 03:10 suundub U.V parkla suunas, temale järgnevad R. Jaanson (nr3), G. Reier(nr.2) ja K. Koiduste(nr1). Kell 03:10:28 hakkab U.V liikuma vasakule, selle peale asetab R. Jaanson vasaku käe kannatanu õlgadele ja suunab teda sisse lülitatud tuledega sõiduauto Volvo suunas. Sõiduautode vahel vabastab U.V end R. Jaansoni haardest ja hakkab liikuma Karmani kaubamaja suunas. Sellele reageerib K. Koiduste selliselt, et asetab oma parema käe kannatanu seljale. Kannatanu liigub selg ees autodest eemale, K. Koiduste haarab kannatanu vasakust käest ja lükkab Volvo suunas, mistõttu kannatanu põrkab vastu G. Reierit. Rüseluse käigus kannatanu kukub selili sõiduauto Volvo esimese parempoolse nurga ette maha. Kell 03:10:52 sõidab Madhouse sissepääsu juurde halli värvi sõiduauto Opel, samal ajal tõuseb U.V aeglaselt püsti. Kell 03:11:02 haarab R. Jaanson kannatanust kinni ja tõmbab ta sõidukite vahele, suunaga sõiduauto tagumise parempoolse ukse suunas ning selle ukse juures toimub rüselus. Salvestisest nähtuvalt sisenes sõiduautosse Volvo viimasena peakatteta isik nr 2 ehk Glen Reier. Kell 03:11:52 sõiduauto Volvo liigub parklast välja ja kell 03:12:07 liigub kaamerate vaateväljast välja Tallinn mnt poole. Prokurör on seisukohal, et süüdistatavate ja nendega samasse seltskonda kuuluvate tuttavate ütlused on usaldusväärsed tõendiallikana selles osas, et Kaur Koiduste sõiduautoga Volvo registreerimismärgiga xxx sõideti Raplasse. M:M oli autojuhiks ja kaassõitjateks olid K.R, Glen Reier, Rando Jaanson ja Kaur Koiduste. Auto pargiti Rapla ööklubi Madhouse parklasse. Ööklubisse Madhouse sisenesid Glen Reier, Rando Jaanson ja Kaur Koiduste. Sõiduauto Volvo registreerimismärgiga xxx juurde naasid Glen Reier, Rando Jaanson ja Kaur Koiduste koos kannatanu U.Viga. Ööklubi parklast lahkudes oli M.Mi poolt juhitavas sõiduautos juhi kõrval Glen Reier, tagumisel istmel juhi taga oli K.R ning tema kõrval Rando Jaanson, tema kõrval U.V ja kõige parempoolsel osal istus Kaur Koiduste ehk siis kannatanu oli Rando Jaansoni ja Kaur Koiduste vahel. Prokurör on seisukohal, et K. Roosaare ja Rapla Maavalitsuse turvasalvesti pinnalt saab tõendatuks lugeda, et G. Reier tegi löögiliigutuse autos sees oleva U.Vi suunas, misjärel sisenes ta viimasena sõiduautosse. Nõustun maakohtuga, et süüdistatavate ja teiste autos olnud süüdistatavatega samasse seltskonda kuulunud tunnistajate omavahel riimuvad ütlused ei ole usaldusväärsed tõendiallikad. Kohus leidis, et eluliselt ei ole usutav asjaolu, et kannatanu sooviks oli ööklubist sõita Hepa tanklasse. Kannatanu soovis minna koju ja kutsus endale järele M.V. Kannatanul puudus ka hilist kellaaega arvestades mistahes motiiv ja vajadus sõita elukohast eemal asuvasse Hepa tanklasse. Pärast U.Vilt raha ja käekella röövimist viskasid Rando Jaanson ja Kaur Koiduste Rapla jäätmejaama lähistel Juuru teel U.Vi autost välja. Kannatanu ütluste kohaselt sõidutati teda ööklubi parklast ilma vahepeatust tegemata Juuru teele, kuhugi Rapla jäätmejaama lähistele, kus visati autost välja. U.Vi ütluste kohaselt kukkus ta tee äärde pikali. Seda kannatanu väidet kinnitab tema mobiiltelefoni GPS logi, millest nähtub, et U.V on liikunud sõiduautoga Rapla ööklubist ilma vahepeatusteta Rapla jäätmejaama lähistele Juuru teele. Ööklubi parklast lahkudes oli M:Mi poolt juhitavas sõiduautos juhi kõrval Glen Reier, tagumisel istmel juhi taga oli K.R ning tema kõrval Rando Jaanson, tema kõrval U.V ja kõige parempoolsel osal istus Kaur Koiduste ehk siis kannatanu oli Rando Jaansoni ja Kaur Koiduste vahel. 12
(29)Hepa tankla turvasalvestisest nähtub, et 25.11.2017 kell 03:21 tanklasse tankuri nr 1 juurde sõitnud sõiduauto vasakpoolsest tagumisest uksest väljub Rando Jaanson ja tangib sõiduautosse Volvo diislikütust, tema vasakul käerandmel on metallvärvi käekell. Rando Jaanson siseneb Hepa tanklasse ja tasub 03:23 (reaalajas) kütuse eest sularahas, misjärel ostab pudeli vett ja tasub selle eest sularahas. Hepa tankla salvestisega on tõendatud, et Rando Jaanson väljus sõiduauto tagumisest vasakpoolsest uksest. Enne teda sellest uksest keegi ei välju, millest saab teha tõsikindla järelduse, et sõiduauto Volvo tanklasse sisenemise ajal istus R. Jaanson sõiduauto tagumisel istmel juhi taga. Kaur Koiduste on kohtuistungil omaks võtnud, et tema koos kannatanuga väljus sõiduautost. Hepa tankla salvestisega on tõendatud, et Rando Jaanson oli ööklubi parklast lahkumise järgselt muutnud oma sõidukis paiknemise asukohta. Selleks, et R. Jaanson saaks juhi taha istuda, pidid nii K.R kui ka R. Jaanson sõiduautost väljuma. Kannatanu oli ööklubi parklast lahkumise ajal R. Jaansoni ja K. Koiduste vahel. Rando Jaansoni sõiduautost väljumine on selgitatav sellega, et pärast kannatanu röövimist viskas R. Jaanson koos K. Koidustega U.Vi Juuru teel sõiduautost välja. M.M, K.R ning süüdistatavate ütlused on ebausaldusväärsed selles osas, milles nad väidavad, et kannatanu soovis sõita Hepa tanklasse ja tuli vabatahtlikult sõiduautosse, samuti osas, et sõiduautos ei kasutatud tema suhtes füüsilist vägivalda ja ei võetud temalt ära käekella ega raha ning ka selles osas, et ööklubi parklast sõideti mööda Rapla-Türi maanteed otse 8 kilomeetrit Kehtna suunas. Süüdistatavate ning M.M ja K.R ütlused eelnimetatu osas tuleb tõendiallikana kõrvale jätta, sest selles osas on tegemist valeütlustega. Kannatanu U.Vi ütlused temalt raha ja käekella Casio röövimise osas on usaldusväärsed, sest riimuvad turvasalvestitel kajastatuga. Ööklubi Madhouse turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:09:08 oli U.Vi paremas käes mobiiltelefon ja vasakul randmel käekell. Samast salvestusest nähtub, et Rando Jaansoni vasaku käe randmel ei ole käekella. Hepa tankla turvasalvestisega on tõendatud, et 25.11.2017 kell 03:21 on Rando Jaansoni vasakul käerandmel metallivärvi käekell. Kuriteo järgselt on R. Jaansoni käele tekkinud käekell, mida tal ei olnud ööklubis. Antud juhul ei ole meelevaldne järeldada ja tõendatuks lugeda, et see käekell on ära võetud U.Vilt. Süüdistatavate ütlused ööklubist Madhouse lahkumise põhjuse osas ei ole eluliselt usutavad. Süüdistatavad avaldasid, et vahetult enne ööklubisse sisenemist said nad teada, et nende tuttavad olid ööklubist lahkunud. Otsustati siiski ööklubisse minna, sest K. Koidustel oli pilet, millega sai ööklubisse tasuta. Ööklubi Madhouse turvasalvestisest selgub, et R. Jaanson, G. Reier ja K. Koiduste seisid ööklubi koridoris, kus ei ole võimalik näha ööklubi saali. Usutav ei ole nende selgitus, et ööklubist lahkusid nad seetõttu, et klubis oli vähe rahvast. Kohast, kus nad seisid, ei ole võimalik saali sisemusse näha, mistõttu nende väide, et neid ajendas klubist lahkuma klubikülastajate vähesus, ei ole tõene. K. Koiduste omas piletit, millega oli võimalik tasuta siseneda ööklubisse. Seda siiski ei tehtud, sest R. Jaanson, nähes ööklubist lahkumas tugevas alkoholijoobes olevat U.Vi, otsustas kannatanut röövida. Turvasalvestisest on näha, et U.V suhtles enne ööklubist väljumist lühidalt K. Koidustega. R. Jaanson võttis kätega kinni G. Reieri ja K. Koiduste varrukast ning rääkis nendega. Kannatanu väljus ööklubist ning koheselt järgnesid talle R. Jaanson ja G. Reier ning viimasena lahkub ööklubist K. Koiduste. Ööklubi Madhouse turvasalvestisega on 13
(29)tõendatud, et initsiatiiv ööklubist lahkumiseks tuli Rando Jaansonilt. Rapla Maavalitsuse turvasalvestisega on tõendatud, et ööklubist lahkumise järgselt R. Jaanson suhtles aktiivselt kannatanuga. Ööklubi Madhouse ja Rapla Maavalitsuse turvasalvestistega on tõendatud, et kuriteo initsiaator ja aktiivne läbiviija, kes kaasas U.Vi suhtes toime pandud kuritegudele G. Reieri ja K. Koiduste, oli R. Jaanson. Enne kuriteo toimepanemist ei olnud R. Jaansoni vasakul käerandmel käekella. Hepa tankla turvasalvestisega on tõendatud, et pärast U.Vlt raha ja käekella röövimist oli R. Jaansoni vasaku käe randmel käekell ja tal oli ka raha, et osta tanklast kütust. Prokurör on seisukohal, et kohtu poolt tuvastatud U.Vi vabaduse võtmise eesmärgiks oli kannatanu röövimine. Süüdistatavate tahtlust U.Vlt raha ja käekella röövida tõendab asjaolu, et U.V toimetati ööklubi parklast Rapla linnast välja Juuru teele. U.V oli süüdistatavatele täiesti võõras, mistõttu on välistatud võimalus, et tema autosse surumine ja temalt vabaduse võtmise motiiv oli isiklikku laadi. Loogiline on järeldada, et U.V suruti süüdistatavate poolt jõuga autosse eesmärgiga võtta talt ära raha ja väärtuslikud esemed. Röövimise puhul ei pea kuriteo täideviija toime panema kõiki kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele vastavaid tegusid. Kuigi ei ole üheselt tuvastamist leidnud iga süüdistatava konkreetne teopanus U.Vi suhtes sõiduautos toimunud röövimise osas, on süüdistatavate tegevus kvalifitseeritav isikute grupi poolt toime pandud röövimisena. Seda seetõttu, et nende igaühe teopanus kuriteo toimepanemisel oli oluline. Juba ainuüksi kannatanu autosse surumisega anti oluline teopanus selleks, et röövimine toime panna. Juhul, kui ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistatavate tegevuses ei ole võimalik tuvastada kuriteo täideviijate tegevust, taotleb prokurör alternatiivselt nende süüdi mõistmist röövimisele kaasaaitamises. Prokurör on seisukohal, et G. Reieri süü

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud.

S.I avaldas kohtuistungil, et tema meelest peksid teda 2 meest. Üks nendest elas temaga ühes majas (A.J) ja teine oli talle võõras (Glen Reier). Kannatanu tunnistusest nähtuvalt tegi ta ukse lahti ja tema meelest lõi teda rusikaga näkku G. Reier. Ta kukkus koridori põrandale, kus teda peksid mõlemad korterisse tulnud mehed (kohtuistungi protokoll lk 14). Ta avaldas, et talle äratundmisel esitatud fotodel tundis ta ära mehed, kes teda peksid (protokoll lk 14). R.V avaldas kohtuistungil, et koridori põrandal olevat S.I peksid kaks talle tundmatut meest. Pärast peksmist oli S.Ii näo piirkonnas vigastused, näos ja põrandal oli verd (kohtuistungi protokoll lk 15-16). Tunnistaja K.Ö avaldas kohtuistungil, et kui tema sündmuskohale saabus, olid seal G. Reier ja A. J ning S.I ja R.V. S.I ja R.V osutasid Glen Reierile ja A.Jle ning avaldasid, et need kaks meest peksid S.I. S.I il olid vigastused näos, suu puruks, üks silm suht kinni, maas oli verd (protokoll lk 5). A.J ja Glen Reier avaldasid kohtuistungil, et mäletavad seda, et olid S.Ii korteris ja seal toimus ka konfliktsituatsioon. Samas alkoholijoobest tingituna nad korteris toimunud sündmusi detailselt ei mäleta (kohtuistungi protokoll lk 9 ja lk 18, 19). Isiku ekspertiisiaktis nr 17E-LäI0060 antud arvamuse kohaselt tuvastati kannatanul vähemalt neli nädalat kestvad tervisekahjustused näo piirkonnas ning need on süüdistuse kohaselt tekitatud korduvate rusikalöökidega näkku. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et A.Jl ja süüdistatav Glen Reieril esinesid alkoholijoobest tingituna mälulüngad. Seetõttu nende tunnistuste alusel ei ole välistatud, et nad mõlemad, isikute grupis, põhjustasid kannatanule ekspertiisiaktiga tuvastatud raske tervisekahjustuse. Seega on tunnistajate K.Ö, R.Vi ja kannatanu S.Ii ütlustega tõendatud, et A.J ja Glen Reier panid S.Ii peksmise toime isikute grupis. 14

(29)3.2 Glen Reieri kaitsja Toomas Alp taotleb kohtuotsuse tühistamist Glen Reieri süüditunnistamises ja karistamises

§ 136lg 1 järgi ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Kohtuotsusest ei selgu, milline on see teo objektiivsesse külge kuuluv tegu, milline Glen Reieri puhul täidab

prg 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu. Kohtuotsuses viidatakse turvakaamerate salvestistele, millest nähtub, et Kaur Koiduste haarab kannatanu vasakust käest ja lükkab Volvo suunas, mistõttu kannatanu põrkub vastu Glen Reierit, kes teda tõukab. Kannatanu oli tugevas joobeseisundis. Kui Glen Reier ka tõukas temale otsa komistanud joobnud kannatanut, on tegemist reflektoorse käitumisega ja mitte mõtestatud ning sihipärase tegevusega. Kohus on viidanud tunnistaja K.Re ütlustele, kelle ütlustes ei ole kohtu arvates põhjust kahelda. Kaitsja sellega ei nõustu. K.R nägi kannatanu autosse istumist pealt olukorras, kus tema ise asus teisel pool sõiduautot Volvo teises autos ja nähtavus oli auto tõttu piiratud. Seega ei suuda K.R tuvastada isikut, kes tema sõnade kohaselt kannatanu väidetavalt autosse surus ja tema ütlused ei võimalda tuvastada, kas üldse oli tegemist kannatanu autosse surumisega. Juhul kui süüdistus püüab ühe isiku tegevuse tulemit inkrimineerida korraga kolmele isikule, tuleb tuvastada nende isikute vaheline kooskõlastatud tegutsemine kasvõi verbaalsel teel. Ei viidata ühelegi ütlusele selles, et süüdistatavad leppisid omavahel kokku, et nüüd paneme kannatanu Vi tema tahte vastaselt sõiduautosse ja viime temale mittesoovitud suunas. Kui teiste süüdistatavate teo kirjelduses viitab kohus oma otsuses sellele, et süüdistatavad „suunavad teda sõiduauto suunas” ning „lükkavad Volvo suunas”, siis Glen Reieri puhul piirdub kohus üksnes viitega sellele, et Glen Reier kannatanut tõukab. Kui Glen Reier ka tõukas alkohoolse joobe tõttu tasakaalu kaotanud isikut enesest eemale, tegi ta seda, mida igaüks samas olukorras tema asemel oleks teinud ja alusetu on nimetatud tegevusest otsida kuritegelikku tagamõtet. Ainuüksi väidetav autosse surumine, kui isik sinna tavalisel viisil ei mahu, ei moodusta enesest veel

prg 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu. Kohus on viidanud asjaolule, et kannatanul puudus hilist kellaaega arvestades mistahes motiiv ja vajadus sõita elukohast eemal asuvasse Hepa tanklasse ning süüdistatavate poolt välja pakutud versioon selle kohta, et kannatanu ise avaldas soovi sõita Hepa tanklasse, ei ole millegagi tõendatud, on vastuolus salvestistelt nähtuva isikute liikumisega enne Volvosse istumist ega ole ka eluliselt usutav. Süüdistatav Kaur Koiduste on kohtuistungil andnud ütlusi, mille kohaselt tema mingil hetkel kuulis V häält, et sõitsime mööda ja peatusime, astusin välja, et V saaks välja minna. „Ta läks välja, istusin tagasi, jätkasime sõitu Türi suunas”. Versioonist, mille kohaselt Kaur Koiduste väidetavalt Vi autost lahkumise järgselt tarvitas Vi kallalt füüsilist vägivalda, loobus prokurör ise, taotledes selles osas Koiduste õigeksmõistmist. Järelikult – olukorras, kus kannatanu soovib suletud ruumist, antud juhul sõiduautost väljuda, ja seda temale ka võimaldatakse, puudub võimalus väita, et tegemist on ebaseadusliku vabaduse võtmisega

prg 136 lg 1 tähenduses. Reier on kohtulikul uurimisel andnud ütlusi selles, et kui süüdistatavad kannatanult õues suitsule tuld küsisid, avaldas kannatanu ise soovi Hepa tanklasse minna. Kui Reier autos üles ärgates küsis, kus V on , öeldi temale, et M oli kuskilt Hepa tanklast mööda sõitnud ja selle peale oli ta (kannatanu) midagi öelnud ja siis viskasid ta autost välja või läks autost välja, panid ta maha. Riigikohtu lahendi 3 – 1 – 1 – 57 – 10 p 9 tulenevalt „kolleegiumi hinnangul ei pannud A. R korteri ust lukustades toime koosseisupärast tegu

prg 136 lg 1 mõttes, kuna üksnes inimese kinnipidamine piiratud territooriumil ei täida veel ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivset koosseisu. Vabaduse võtmise kui koosseisupärase teo sisuks on isiku liikumisvabaduse piiramine tema tahte vastaselt. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused pole täidetud, kui 15

(29)isik, kellelt see võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud. Käesoleval juhul on kohtud tuvastanud, et hetkel, mil A. R korteri ukse lukustas, ei soovinud E.M. korterist välja pääseda – selline soov tekkis kannatanul alles hiljem. Eeltoodust tulenevalt soostub kolleegium A. R kaitsjaga, et süüdistatavale ei saa ette heita korteriukse lukku keeramist, kuivõrd selle teoga E.Milt vabaduse võtmine toimus kannatanu nõusolekul, mistõttu ei moodusta ukse lukustamine koosseisupärast tegu

prg 136 lg 1 tähenduses”. Käesoleval juhul saab kohus küll asuda seisukohale, et süüdistatavate poolt väljapakutud versioon selle kohta, et kannatanu ise avaldas soovi sõita Hepa tanklasse, ei ole millegagi tõendatud, on vastuolus salvestistelt lähtuva isikute liikumisega enne Volvose istumist ega ole ka eluliselt usutav, kuid kuna vastupidised tõendid autos räägitu kohta puuduvad, tuleb süüdistatavate ütlustega arvestada lähtuvalt süütuse presumptsiooni põhimõttest. Tunnistaja M.M on samuti kohtuistungil andnud ütlusi selles, et kannatanu ütles, et pange mind siin maha ja me panime maha. Eeltoodust tulenevalt ei ole vabaduse seadusliku aluseta võtmise koosseis süüdistatavate poolt täidetud, kuna kannatanu Vi esmase nõudmise peale pandi V autost maha ja teda ei soovitud sunniviisilisel Rapla linnast eemale toimetada. Sisuliselt heidetakse süüdistatavatele ette seda, et nemad ei teadnud, kus V tegelikult elab ja ei toimetanud Vi kodumaja ukse ette. Isiku soovi tuleb austada ka juhul, kui isik mingil põhjusel ei soovi koju minna ning sellisel juhul tuleb toimetada isik sinna kuhu tema tegelikult minna soovib. Puudub ka alus järeldada, et isegi juhul, kui V tegelikkuses soovis koju minna, tema seda ka sõnaselgelt autos viibinud teistele isikutele avaldas. Kui aga V avaldas tõepoolest autos viibinud isikutele, et tema soovib autost väljuda ja seda temale tema tahte vastaselt ei võimaldatud, kuuluks esmajoones kriminaalvastutusele võtmisele autot juhtinud isik – M.M ning seejärel tuleb välja selgitada, mis põhjusel autojuht kannatanu nõudmisel autot ei peatanud ja ei võimaldanud kannatanul väljuda, kas ta tegutses kellegi poolse ähvarduse, surve vms mõjul jne. Midagi sellist kriminaalasja tehioludest ei tulene. Autojuht oli oma tegevuses täiesti vaba: kui seltskond avaldas soovi sõita ööklubi „Madhouse” juurest Hepa tanklasse, tegutses tema sellele soovile vastavalt, kui autos viibinud üks isikutest, kannatanu U.V avaldas soovi autost lahkumiseks peatas ta koheselt auto ning kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et keegi autos viibinud isikutest, sealhulgas Glen Reier, oleks keelanud autojuhil kannatanu tahte kohaselt toimida. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 136

lg 1 tähenduses objektiivsed teo tunnused süüteokooseisu olemasoluks täidetud ja Glen Reier kuulub selles süüdistuses õigeksmõistmisele tema käitumises süüteokoosseisu puudumise motiivil. 3.3 Kaur Koiduste kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova taotleb kohtuotsuse tühistamist Kaur Koiduste süüditunnistamises ja karistamises

§ 136lg 1 järgi ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Lähtuvalt K.Koidustele

§ 136

lg 1 järgi esitatud süüdistuse kontekstis tähendab see vältimatult selle tuvastamist, et süüdistatav pidas vähemalt võimalikuks U.Vi tahet vältida autosse istumist. Vastupidiselt sellele on kohtuistungil tõendamist leidnud kõigi süüdistatavate ütlustega, et kannatanu soovis enda viimist Hepa tanklasse Koidustele kuuluva autoga. Seega avaldas tahet istuda Koiduste autosse. Kohtus ei ole tuvastatud kannatanu Vi tahet vältimaks autosse minekuks s.o. liikumisvabaduse piiramist tahte vastaselt. 16

(29)Vabaduse võtmise kui koosseisupärase teo sisuks on isiku liikumisvabaduse piiramine isiku tahte vastaselt. Ebaseadusliku vabaduse võtmise objektiivsed tunnused pole täidetud, kui isik, kellelt see võeti, on liikumisvabaduse piiramisega nõustunud (RKKK lahend 3-1-1-57-10 p 9). Kannatanu tahet või tahte puudumist saab väljendada ainult kannatanu, mida kohtuistungitel ei ole õnnestunud tuvastada. Kohus on asunud seisukohale, et ”U.Vi ütlusi ei pea kohtukoosseis kohtuistungil vahetult tajutud kannatanu olemust ja käitumist arvestades kahtlusteta usaldusväärseks tõendiks.” (kohtuotsus lk 17). Kohtuistungil 12.07.2018 (lk 27) on kannatanu V vastanud prokuröri küsimustele klubist äramineku osas: “Äraminekut ei mäleta lihtsalt, aga kui seal olin, seda mäletan. Seda tean, et võtsin jope, läksin välja, värske õhk võib-olla ja oligi kõik. Enne tellisin takso ja rohkem ei mäleta. Kust takso tellisite? Ülevalt riietehoiust. Kuidas autosse sattusite? Ei oska öelda.” Kannatanu ei ole kunagi öelnud, et ta sattus autosse tema tahte vastaselt ning ta oleks osutanud vastupanu autosse minekuks. Kohtus kogutud tõendid ei anna alust järeldada kannatanu poolset vastupanu osutamist autosse minekul. Ei saa nõustuda kohtu põhjendamatu seisukohaga, selles, et kuna kannatanu oli tellinud koju sõiduks takso, siis puudus tal motiiv Hepasse sõiduks. Takso tellis kannatanu enne süüdistatavatega kohtumist ja jutuajamist ning ühist suitsetamist. Jutuajamise käigus avaldas kannatanu soovi sõita Hepasse ja palus end kohale viia. Selline käitumine on eluliselt usutav purjus inimese poolt, kes on ise tunnistanud, et ta ei mäleta midagi peale klubist väljumist sh võis see olla takso tellimine. Pealegi on videolt näha, et kannatanu läheb esimesena, ilma igasuguse mõjutuseta parklas seisva auto suunas. Kohtu järeldus kannatanu vastupanu osutamises autosse minekule ei ole põhjendatud. Kohtuistungil ja eelnevalt ka kohtueelses menetluses uuritud Rapla Maavalitsuse turvakaamerate salvestustest ei olnud võimalik näha kannatanu vastupanu osutamist tema autosse paigutamisel ja seda videosalvestuse äärmiselt halva kvaliteedi tõttu. Ei süüdistatavad ega kaitsjad ei näinud ja ei saanudki näha kohtu poolt üllatusliku täpsusega kirjeldatavat tegevust süüdistatavate ja kannatanu liikumisest parklasse. Kohtus uuritud videofailidelt oli näha, et U.V suundub parklas asuva sõiduauto suunas ja temale järgnevad piisava kaugusega Rando Jaanson, Glen Reier ja Kaur Koiduste. Edaspidist kohtu poolt kirjeldatud tegevust sõiduautode vahel ei olnud võimalik videosalvetuse halva kvaliteedi tõttu tuvastada. Tuleb arvestada asjaoluga, et ilmastikutingimused olid halvad (pimedus, vihmasadu ja libedus) ning kannatanu joobes olek põhjustasid tema kukkumise, mida tõendavad kohtualused. Kaur Koiduste aitas kannatanu maast ülesse, kui viimane kukkus. Kannatanu kukkumist tõendab ka tunnistaja K.R (kohtuistungi protokoll lk 40) . “Nad suundusid parklast edasi, rohelise jopega mees kukkus, nad tõstsid ta püsti, viisid auto juurde.” Seega on põhjendamatu ja ebaõige kohtu seisukoht selles, et kannatanu kukub rüseluse käigus selili sõiduauto Volvo esimese parempoolse nurga ette maha. Kannatanu kukkumist ilma n.ö kõrvalabita tõendas kohtus taksojuht M.V. Kuna kannatanu oli kukkunud ja teda abistati tõusmisel, samuti tema alkoholijoovet ning arvestades tema soovi sõita süüdistatavate autoga Hepasse oli tegemist kannatanu abistamisega autosse istumisel. Turvakaamerate salvestiste põhjal ei saa järeldada U.Vlt vabaduse võtmist tema tahtevastaselt. Kaitsja leiab, et tunnistaja K.R ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Eluliselt ei ole usutav, et eelkirjeldatud ilmastikutingimustes ja halvasti valgustatud parklas saaks madalamas autos istuv inimene üle mitme parkimiskoha näha kõrgema sõiduauto taha. Tunnistaja ainult nägi liikumist auto juures. Tunnistaja ei kuulnud kannatanu ja kohtualuste vahelist vestlust või väidetavat vastupanu osutamist. 17
(29)Tutvunud kohtuotsusega ja kohtu poolt kirjeldatavat tegevust süüdistatavate ja kannatanu liikumisest parklasse, vastavalt videosalvestusele, tekib küsimus , milliseid videosalvestusi näidati kohtuistungil tõendite uurimise ajal ja millised videosalvestused olid kohtule üle antud riikliku süüdistaja poolt . Prokurör näitas kohtulikul uurimisel halvakvaliteediline videosalvestust oma arvutist ja hiljem andis kohtule andmekandja, mis ilmselt oli parema kvaliteediga. Kaitsjad ei ole kohtule esitatud andmekandjaga saanud tutvuda, tegemist on olulise kriminaalmenetluse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 12, § 339 lg 2 mõttes. 3.4 3 Rando Jaansoni kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur taotleb kohtuotsuse tühistamist Rando Jaansoni süüditunnistamises ja karistamises

§ 136

lg 1 järgi ja selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

§ 136

lg 1 sätestab, et seadusliku aluseta vabaduse võtmise oluline tunnus on liikumisvabaduse piiramine tahte vastaselt (RKKK lahend 3-1-1-57-10 p 9). Tahet või tahte puudumist saab väljendada ainult kannatanu. Kohus on lugenud kannatanu U.Vi ütlused ebausaldusväärseks. Seega ei ole võimalik välja selgitada kannatanu tahet. Kolmandate isikute ütlused, foto- ega videosalvestused ei saa väljendada kannatanu U.Vi tahet. Süüdistatavad on kõik kinnitanud, et kannatanu soovis enda viimist Hepa tanklasse ja sellest tahtest kohtualused lähtusid. Asitõendist, Rapla Maavalitsuse turvakaamera salvestiselt, ei selgu kannatanu tahe või selle puudumine. Kannatanu ei ole kohtus tunnistanud, et temalt võeti seadusevastaselt vabadus. Ainus, mida kannatanu U.V ütles ööklubist lahkumise kohta on ära märgitud kohtuotsuse lk-l 12 „ …äraminekust meenub, et võttis jope, läks välja, värske õhk võib olla ja oligi kõik. Enne tellis ülevalt riietehoiust takso (M.V) ja rohkem ei mäleta. Autos olles tuli mingi pilt ette, kuidas autosse sattus ei oska öelda..“ Kannatanu on sõna selgelt öelnud, et ta ei mäleta, kuidas ta autosse sattus. Kannatanu ei ole öelnud, et temalt võeti ebaseaduslikult vabadus või tehti seda tema tahte vastaselt või teda sundides. Kannatanu pole ka öelnud, et tema tahe ei olnud autosse minek ja teda veeti autosse tema tahte vastaselt. Jääb arusaamatuks, millisele tõendile tuginedes tuvastas kohus otsuse lk 16, et kannatanu püüdis osutada kolmele süüdistatavale vastupanu. Samuti jääb arusaamatuks, millist vastupanu väidetav kannatanu osutas. Kohus ei ole otsuses oma järeldust põhjendanud ega selgitanud, millele tuginedes jõuti järeldusele, et kannatanu osutas parklas vastupanu autosse minekule. Apellant möönab, et kannatanu ja süüdistatavad liikusid auto juures, kuid kannatanu ja kohtualuste erinevate kehaosade liigutamisest (kohus on otsuse lk 14 kirjeldanud, mida kohus täpselt nägi häguselt videosalvestuselt) ei saa järeldada sellist käitumist nagu on kohus kirjeldanud oma kohtuotsuses. Vähemalt apellandi kaitsja ja teiste kaitsjate käsutuses olnud koopiad turvakaamerate salvestustest (mida uuriti nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel) on sedavõrd hägused ja arusaamatud, et apellandi hinnangul pole võimalik sealt tuvastada mingisugust tahtevastast vabaduse võtmist ega kannatanu poolt vastupanu osutamist. Arvestades salvestuste halba kvaliteeti on maakohtu kirjeldused lausa uskumatult täpsed. Näiteks on kohus tuvastanud, et kannatanu ja osad kohtualused olid alkoholijoobes, mistõttu võib Rando Jaansoni käe kannatanu õlgadele panemist või kannatanu Rando Jaansoni haardest vabastamist või Kaur Koiduste parema käe kannatanu seljale panemist jms lugeda alkoholijoobes isikute juhuslikuks liikumiseks või joobes isiku aitamiseks, millest ei ole võimalik välja lugeda seadusliku aluseta vabaduse võtmist. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et tegemist oli avaliku parklaga, kus oli võimalik liikuda erinevas suunas. Kolm isikut ei saa takistada ühe isiku liikumist suures avalikus parklas. Käe kannatanu õlgadele panemine või parema käe kannatanu seljale panemine ei tähenda automaatselt vabaduse võtmist. Kohtualused on öelnud, et kannatanu kukkus auto ees, sellele järgnenud kannatanu ja süüdistatavate tegevust, mida kohus nimetas „rüseluseks“, võib 18

(29)sama hästi pidada kannatanu abistamiseks ja kukkunud isiku püsti aitamiseks (kannatanu kukkumist on kinnitanud tunnistajad K.Re (vt protokoll lk 40 ülalt esimene lõik) ja M.V (vt protokolli lk 44)). Prokurör, kelle ülesanne on süüstavate tõendite kogumine ja esitamine, ei ole kohtualuseid piisavalt põhjalikult ristküsitluses küsitlenud selles osas, mis toimus auto juures peale kannatanu kukkumist ja kohus on ainult turvakaamera salvestiste põhjal jõudnud järeldusele, et kannatanult U.Vilt võeti vabadus ning seda vastu tema tahtmist. Arvestades kohtu poolt videosalvestustest tuvastatut, tekib kaitsjal kahtlus, et kohtu ja prokuröri käsutuses olid hoopis teised ja paremad koopiad turvakaamerate salvestustest, mida näidati kohtuistungil tõendite uurimise ajal, mis ei ole lubatav ning on oluline kriminaalmenetluse rikkumine (KrMS § 339 lg 1 p 12, § 339 lg 2). Prokurör näitas kohtulikul uurimisel videosalvestust oma arvutist (mis oli halvakvaliteediline koopia) ja hiljem andis kohtule andmekandja (DVD vms), mis ilmselt oli hea kvaliteediga, kuid kaitsjad ei ole kohtule esitatud andmekandjaga saanud tutvuda. Tunnistaja K.Re ütluseid hinnates ei tekkinud kohtukoosseisul kahtlust vabaduse võtmises, kuigi tunnistaja ei suutnud kohtus selgitada, kuidas ta nägi teisel pool autot toimunud sündmusi (Vastuseks kaitsja küsimusele, kuidas nägite sündmusi, mis toimusid teisel pool autot, vastas tunnistaja sündmusi ma nägin (vt Protokoll lk 41). Veel enam, kohus on lugenud tunnistaja K.Re hinnangud („kannatanu punnimine ja vastu puiklemine“) usaldusväärseteks, kuigi tunnistaja oli mõned parkimiskohad eemal, oli hämar, suhteliselt pime, tänavavalgustus ei ole just kõige parem (vt Protokoll lk 41). Samuti on süüdistatavad andnud ütlusi, et väljas oli pime ja märg ning sadas vihma, seda kinnitas ka K.Re (vt Protokoll lk 42). Apellandi arvates ei saa tunnistaja säärastes ilmastikuoludes kannatanu asemel paljasõnaliselt väita ja hinnanguid anda, et kannatanu punnis ja puikles vastu. Kannatanu vastu punnimist ja puiklemist võib tõlgendada ka kui alkoholijoobes isiku tavapärast käitumist, kelle kehamotoorika ei ole tavainimese sarnane. On ju üldteada, et tugevas alkoholijoobes isikute keha tuigub, nad loobivad käsi, võivad vajada abi liikumisel/ püsti püsimisel jne. Tunnistaja ainult nägi liikumist auto juures, ta ei kuulnud kannatanu ja kohtualuste vahelist suhtlemist või väidetavat vastupanu osutamist. Kohus on ebaseadusliku vabaduse võtmise teo tuvastanud turvakaamera salvestiselt nähtud kehaosade liigutustest ja tunnistaja K.R ütlustest. Ühtegi selget verbaalset tahteavaldust või selle puudumist ei ole kohtuotsuses tuvastatud. Apellandi hinnangul ei saa teha isikute kehaosade liigutamisest järeldust, et kannatanu vabadus on ebaseaduslikult võetud – selline tõlgendus ei vasta materiaalõigusele. Karistusseadustiku § 136 lg 1 eeldab, et kannatanu tahe (tahte puudumine) selgitatakse välja piisavalt põhjalikult ja kannatanu tahet (tahte puudumist) ei saa tuvastada kolmandad isikud või erinevad tehnilised vahendid (turvakaamera salvestus). Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et kahtluseta ei ole tuvastatud ja tõendatud kannatanu U.Vlt tema tahe vastaselt vabaduse võtmine. Juhul, kui ringkonnakohus leiab et õigeksmõistmine ei ole kaitsja esitatud argumentide põhjal võimalik, siis palub kaitsja karistust muuta. Apellandi arvates ei ole maakohus talle karistuse mõistmisel arvestanud sellega, et Rando Jaanson on varem kriminaalkorras karistamata. Samuti on kohus ise välja toonud, et Rando Jaansoni senine käitumine on olnud suhteliselt õiguskuulekas. Samuti puudusid Rando Jaansoni puhul karistust raskendavad asjaolud.

136 lg 1 võimaldab esmalt määrata rahalise karistuse ning alles seejärel kuni viieaastase vangistuse. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks ei olnud eelnevaid asjaolusid arvestades kohtu arvates võimalik Rando Jaansonile määrata rahalist karistust ning otsustati koheselt karistuseks määrata tingimisi vangistus. Kohus leidis, et Rando Jaansoni poolt toime pandud episood (vabaduse võtmine) ei olnud pikaajaline, kuid sellest hoolimata määras rahalise karistuse asemel süüdistatavale tingimisi vangistuse. Tingimisi vangistus ei olnud vajalik ega teo suhtes 19

(29)proportsionaalne, sest rahaline karistus on piisav, et tagada apellandi edaspidine õiguskuulekas käitumine. Seda näitab ka asjaolu, et apellanti on väärteokorras trahvitud ning mõlemad trahvid on isiku poolt kohusetundlikult tasutud. Apellandi hinnangul ei vasta talle mõistetud karistus talle etteheidetava kuriteo raskusele, tegemist ei ole proportsionaalse karistusega ning apellant palub ringkonnakohtul juba seetõttu kohtuotsuse

§ 136lg 1 alusel süüdimõistmises tühistada.

Arvestades etteheidetavat kuritegu ning kohtuotsuses kirjeldatud asjaolusid (kannatanu tahte vastasus vabaduse võtmisel ei ole usaldusväärselt tõendatud), oleks apellandi hinnangul süüdimõistva kohtuotsuse korral piisanud ka talle rahalise karistuse määramisest. Kahetsusväärselt maakohus rahalise karistuse määramist ei kaalunud ning määras apellandi teole mittevastava karistusena vangistuse, mistõttu leiab apellant, et kohtuotsus tuleb osaliselt karistuse tühistada ning määrata talle uue süüdimõistva kohtuotsuse korral

§ 136lg 1 alusel kergem karistus - rahaline karistus 1000 eurot.

  1. Tallinna Ringkonnakohus määras
  2. augustil 2018 kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  3. augustini
  5. Määratud tähtajal esitas oma seisukoha prokuröri apellatsiooni suhtes Rando Jaansoni kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur, kes taotleb jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Kohus luges põhjendatult kannatanu U.V ütlused ebausaldusväärseks. Ta istus sõiduautosse vabatahtlikult, keegi teda selleks ei sundinud. Samuti ei ole keegi temalt raha ega käekella röövinud. GPS-seadme ekraanitõmmis ei ole usaldusväärne tõend. Prokuröri apellatsioonist ei nähtu, keda peab prokurör röövimise täideviijaks, keda kaasaaitajaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  6. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsusega, prokuröri ja kaitsjate apellatsioonidega ja Rando Jaansoni kaitsja seisukohaga prokuröri apellatsiooni suhtes, leiab, et prokuröri apellatsiooni väited väärivad tähelepanu, kuid kaitsjate apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  7. oktoobri
  8. a otsuse nr 3-1-1-107-03 p-s 9 selgitanud, et kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos õigeks ja teisel juhul samade tõendite alusel süüdi, peavad kohtud eriti hoolikalt täitma kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Sellises olukorras peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Arutatavas asjas on maakohus jätnud osa tõendeid põhjendamatult kõrvale, eelistanud põhjendamatult ühtesid tõendeid teistele, ei ole hinnatud tõendeid KrMS § 61 lg 2 kohaselt nende kogumis, kohtuotsus rajaneb oletustel. Eelnimetatud rikkumised on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja toonud kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise. Lisaks sellele on 20

(29)maakohus eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu, millega on kaasnenud ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine. Kohtukolleegium tunnistab need rikkumised kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 alusel. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. 6.1 Maakohus leidis, et Glen Reierile esitatud süüdistus S.I isikute grupiga peksmises

§ 121

lg 2 p 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ja mõistis ta selles süüdistuses õigeks. Maakohus mõistis Glen Reieri selles kuriteoepisoodis süüdi

§ 266lg 2 p 2 järgi eluruumi ebaseaduslikus sissetungis.

Kohtukolleegiumi hinnangul on menetluslikult väär maakohtu seisukoht mõista Glen Reier kõigepealt

§ 121

lg 2 p 1 järgi õigeks kannatanu S.Vu suhtes toimepandud teos ja seejärel mõista ta selles samas S.Vu suhtes toimepandud teos süüdi

§ 266lg 2 p 2 järgi. Seda seetõttu, et Kr

MS § 309 lg 1 kohaselt saab kohus sama teo suhtes teha alternatiivselt kas õigeks- või süüdimõistva kohtuotsuse.

§ 309

lg 2 kohaselt õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Kohtukolleegiumi hinnangul arutatavas kuriteoepisoodis õigeksmõistmise alused puuduvad. Maakohus oleks pidanud piirduma süüdistuses esitatud kvalifikatsioonile omapoolse hinnangu andmisega, mitte süüdistatavat samal ajal õigeks mõistma. Kuna sellise rikkumisega kaasnes ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine, siis tunnistab kohtukolleegium selle rikkumise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. 6.2 Vaatamata eelmises punktis toodule, ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga kannatanu S.I suhtes toimepandud teo suhtes ka sisuliselt. Kohtukolleegium on seisukohal, et Glen Reieri süü

§ 121lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Maakohtu

  1. juuni
  2. a kohtuistungi protokollist nähtub, et S.Ii ütluste kohaselt peksid teda kaks meest teda 2 meest. Üks nendest elas temaga ühes majas (A.J) ja teine oli talle võõras (Glen Reier). Kohtu küsimustele vastates on S.V (2 kd tl 65 pöördel) kinnitanud, et kohe pärast ukse avamist lõi teda Glen Reier näkku ja pärast maha kukkumist peksid teda mõlemad mehed. Äratundmiseks esitamisel tundis ta need mehed ära. Süüdistatava ütlused on kooskõlas tema endise elukaaslase tunnistaja R.Vi kohtuistungil antud ütlustega (2 kd tl 66), mille kohaselt peksid koridori põrandal olevat S.I kaks talle tundmatut meest. Pärast peksmist olid S.Ii näo piirkonnas vigastused, nägu verine, põrandal oli verd. Äratundmiseks esitamise käigus tundis ta peksjad fotode järgi ära. Äratundmiseks esitamise protokollidest nähtub, et kannatanu S.V ja tunnistaja R.V on Glen Reieri ja A.J fotode järgi ära tundnud (1 kd tl 55-64). Nad on mõlemad kinnitanud, et tegemist on isikutega, kes S.Vit tema korteris peksid. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on uurimistoimingu protokoll tõend. Seega on arutatavas asjas äratundmiseks esitamise protokollid samuti tõendid ning kohus oleks pidanud nendega arvestama. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et äratundmiseks esitamise protokolle saab kasutada vaid ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Äratundmiseks esitamise protokollid oleks maakohus pidanud tõendina kõrvale jätma vaid juhul, kui kannatanu S.V ja tunnistaja R.V oleks kohtuistungil oma ütlusi täielikult muutnud ja maakohus oleks seetõttu nende ütlused tervikuna ebausaldusväärseks tunnistanud. 21

(29)Kohtukolleegium tunnistab äratundmiseks esitamise protokollide tõendite kogumist väljajätmise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. Sündmuskohale saabunud politseiniku tunnistaja K.Ö kohtuistungil antud ütluste kohaselt (2 kd tl 61) olid korteris Glen Reier, A.J, S.I ja R.V. S.I ja R.V osutasid Glen Reierile ja A.Jle, kes olevat S.V peksnud. S.I il olid peksmisjäljed näos ja põrandal oli verd. A.J ja Glen Reier kinnitasid kohtuistungil, et korteris oli mingi konflikt, kuid alkoholijoobe tõttu nad kõike täpselt ei mäleta (2 kd tl 63, 67-68). Seega A.J ja Glen Reier ei ole kategooriliselt väitnud, et nad ei ole kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud. Isiku ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt tuvastati kannatanu S.Vil vähemalt neli nädalat kestvad tervisekahjustused näo piirkonnas ning need on süüdistuse kohaselt tekitatud korduvate rusikalöökidega näkku (1 kd tl 65-67). Samuti on S.Vle tekitatud vigastused kajastatud isiku läbivaatuse protokollis (1 kd tl 43-51) ja patsiendikaardil (1 kd tl 52-55). Kuna on tegemist kaastäideviijatega, siis ei olegi oluline kes, kuhu ja kui mitu korda kannatanut lõi. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kindlaks on jäänud tegemata, kes kannatanule üle nelja nädala kestnud tervisekahjustuse põhjustas ja süüdistatav tuleb seetõttu õigeks mõista. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohtukolleegium seisukohal, et kannatanu S.Ii peksid A.J ja Glen Reier isikute grupis, s.o täitsid

§ 121lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

Glen Reier pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta sai aru, et teist isikut pekstes võib ta tekitada kannatanule kehavigastusi, millest tervenemine võib kesta vähemalt neli nädalat. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus tuleb tühistada Glen Reieri õigeksmõistmises

§ 121

lg 2 p 1 järgi ja tema süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 266lg 2 p 1,2 järgi.

Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada Glen Reier süüdi

§ 121lg 2 p 1 järgi.

Seega on prokuröri apellatsioon selles osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6.3 Maakohus mõistis Glen Reieri, Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi õigeks, sest ei ole tõendatud iga süüdistatava teopanus röövimise toimepanemises. Kannatanu ei osanud selgitada, mida iga süüdistatav konkreetselt tegi. Maakohus luges tema ütlused ebausaldusväärseks. Kannatanu võis saada vigastused ning kaotada oma kella ja raha kukkumise või rüselemise käigus. Kohtukolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtukolleegiumi hinnangul luges maakohus kannatanu U.Vi ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kannatanu U.V ei osanud kohtuistungil detailselt ja üksikasjalikult kirjeldada ööklubist väljumise ja sõiduautosse Volvo sattumise asjaolusid. Samas on ta olnud kindel, et ööklubisse minnes oli tal kaasas vähemalt 150 eurot. Pärast sündmust oli rahakotis alles ainult 10 eurot (2 kd tl 71). Autos teda löödi ja rebiti käelt käekell (2 kd tl 71 pöördel). Keegi autos olnutest ütles: „vaata kas raha on“. Autos löödi igale poole, ka pähe (2 kd tl 72 pöördel). Seega on kannatanu U.V kohtuistungil kinnitanud, et sõiduautos tarvitasid tema suhtes vägivalda kõik süüdistatavad ja võtsid ära kella ning sularaha. 22

(29)Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et U.Vi ütlused on eluliselt usutavad ning kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohtu seisukoht, et U.V võis raha ja käekella kaotada kukkumise või rüselemise käigus, on oletuslik. Samuti on oletuslik maakohtu seisukoht, et käekell võis jääda süüdistatava Rando Jaansoni varruka varju. Turvakaamera salvestiselt nähtub, et ööklubist lahkudes oli U.V vasakul randmel käekell. Eluliselt on usutav kannatanu selgitus, et samal päeval oli talle ära makstud võlg sularahas 200 eurot. Sellest tulenevalt on tõendatud, et ööklubist lahkudes oli tal rahakotis vähemalt 150 eurot. Samuti on oletuslik maakohtu seisukoht, et kannatanu võis endale ise kehavigastused tekitada. Tunnistaja K.Re kohtuistungil antud ütlustest nähtub (2 kd tl 78-80), et rohelise jopega mees üritas autost välja saada, ajas end püsti ning siis autost väljas olnud mees tegi löögiliigutuse tema suunas. Kas löök ka kannatanut tabas, seda tunnistaja ei näinud . Tunnistaja M.V kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta võttis U.Vi tee äärest oma sõiduautosse ning sõidutas koju. U.V avaldas tunnistajale, et ta tõmmati parklas sõiduautosse, anti peksa ning ära võeti rahakotist raha ja käekell. Ta hoidis käega vasakust küljest kinni ja kurtis, et kõik kohad valutavad. Tema riided oli porised, nägu verine. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt on tõendina kasutatav tunnistaja ütlus, mille sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Kohtukolleegiumi hinnangul on tunnistaja M.V ütlused lubatavad, sest ta annab edasi kannatanu ütlusi, kes oli vahetult tema suhtes toime pandud röövimise mõju all. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et M.V ütlused ei ole lubatavad. U.Vi mobiiltelefoni GPS logist selgub, et ta on liikunud sõiduautoga Rapla ööklubist ilma vahepeatusteta Rapla jäätmejaama lähistele Juuru teele. Kohtukolleegium tutvus ka ise turvakaamera salvestustega ja leidis, et salvestistest on piisava selgusega nähtav, et kannatanut mõjutati kolme süüdistatava poolt füüsiliselt sellisel viisil, et kannatanu liikumisvabadus oli piiratud juba enne sõidukisse sisenemist ning kannatanu püüdis osutada kolmele süüdistatavale vastupanu. Salvestiselt ei nähtu, et kannatanu, s.o rohelise jopega mees oleks sedavõrd purjus, et ta oleks tuikunud või komistanud. Ta sammus täiesti kindlal sammul ja ei komistanud isegi kõnnitee ääri ületades. Kaitsjate väited selle kohta, et prokurör on esitanud kohtule mingi muu turvakaamera salvestise, on kohtule arusaamatu. Sisuliselt süüdistavad kaitsjad prokuröri süütõendite kunstlikus loomises. Süüdistatavate ütlused ei ole kohtukolleegiumi hinnangul usutavad ja on ennast õigustavad, sest need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige kannatanu U.Vi ütlustega. Kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et röövimise puhul ei pea kuriteo täideviija toime panema kõiki kuriteo objektiivse koosseisu tunnustele vastavaid tegusid. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. detsembri 2013. a otsuse punktis 6 toodud seisukohale, et

§ 21

lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste täidetuse korral moodustab röövimise kaastäideviimise ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja. Otseselt peab röövimise sarnaseid mitmeaktilisi delikte silmas

§ 21lg 2 teine lause. Selle sätte kohaselt 23

(29)vastutavad mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine üksnes hõivas kannatanule kuuluva vallasasja. Eeltoodust tulenevalt on U.Vi suhtes sõiduautos toimunud röövimine kvalifitseeritav isikute grupi poolt toime pandud röövimisena. Seda seetõttu, et nende igaühe teopanus kuriteo toimepanemisel oli oluline. Juba ainuüksi kannatanu autosse surumisega anti oluline teopanus selleks, et röövimine toime panna. Seega realiseerisid süüdistatavad oma tegevusega

§ 200lg 2 p 7 objektiivse koosseisu.

Kuna süüdistatavatel oli juba enne sõiduautosse istumist kavas kannatanu suhtes toime panna röövimine, siis panid nad kuriteo toime kavatsetult. Kokkuvõtvalt tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse Glen Reieri, Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõistab nad selles süüdistuses süüdi.

Prokuröri taotlus kuulub selles osas rahuldamisele. 7. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et Glen Reier, Kaur Koiduste ja Rando Jaanson panid kannatanu U.Vi suhtes toime

§ 136lg-s 1 sätestatud seadusliku aluseta vabaduse võtmise.

Kohtukolleegium ei pea maakohtu põhjendusi selles osas vajalikuks korrata. Lisaks sellele käsitles kohtukolleegium seda küsimust juba eelmises punktis seoses U.Vi suhtes toime pandud röövimisega. Maa- ja ringkonnakohus saab anda õigusliku hinnangu ainult nende süüdistatavate suhtes, kes on arutatavas kriminaalasjas kohtu alla antud, mistõttu on ainetud kaitsja väited selle kohta, et ebaseadusliku vabaduse võtmise pani toime keegi teine, näiteks autojuht. Seetõttu kaitsjate apellatsioonid kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. 8. Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium süüdistatavatele karistuse mõistmise küsimust.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise, mis kestab vähemalt neli nädalat, eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 136

lg 1 kohaselt teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

200 lg 2 p 7 kohaselt isikute grupi poolt röövimise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule, siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu senise praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, s.o kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus nr 1-17-7206). Arutatavas kriminaalasjas seisneb Glen Reierile, Kaur Koidustele ja Rando Jaansonile süüks arvatud käitumine kokkuvõtlikult selles, et nad surusid kannatanu U.Vi füüsilist vägivalda 24

(29)kasutades tema tahte vastaselt sõiduautosse, sõitsid sündmuskohalt ära, röövisid sõiduautos kannatanult raha ja käekella ning viskasid kannatanu hiljem sõiduautost välja. Objektiivsel vaatlusel on selline käitumine käsitatav ühe teona, sest mõlema süüteokoosseisu realiseerimiseks vajalikud osateod olid hõlmatud ühtsest tahtlusest ja ajalis-ruumiliselt omavahel tihedalt seotud. Nii

§ 136

lg 1 kui ka

§ 200

lg 2 p 7 järgi süüdistuses kvalifitseeritud osateod jäävad kümneminutilisse ajavahemikku, kusjuures kannatanult vabaduse võtmine oli olemuslikult seotud tema röövimisega. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul tegemist ideaalkogumiga ning karistus tuleb mõista

§ 63lg 1 alusel.

Kuna

§ 200

lg 2 sanktsioon näeb ette raskema karistuse kui

§ 136

lg sanktsioon, siis tuleb mõista süüdistatavatele karistus lähtuvalt

§ 200lg-s 2 sätestatud karistusraamidest.

Seoses sellega tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse Glen Reierile, Kaur Koidustele ja Rando Jaansonile

§ 136lg 1 järgi mõistetud karistuste osas.

Riigikohus on

  1. mai
  2. a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et nimetatud säte kohustab otsuses põhjendama vangistuse, kui äärmise abinõu kohaldamist alternatiivse sanktsiooni korral. Samuti seda, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama (näiteks otsustes nr 3-1-1-14-02 ja 3-1-1-138-04). Eeltoodust nähtub, et käesolevas kriminaalasjas kohtukolleegiumil karistusliigi valikut ei ole, sest seadusandja on näinud

§ 200lg-s 2 sätestatud kuritegude eest ette vaid vangistuse mõistmise.

Seega on kohtukolleegiumil

§ 136

lg 1 ja

§ 200lg 2 järgi karistust mõistes kaalutlusõigus vaid süüdistatavatele mõistetava karistusmäära osas. Kr

MS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Kuna prokurör on taotlenud Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni suhtes mõistetud karistuse

§ 74

lg 1,3 alusel osaliselt kohaldamata jätmist ja kohtukolleegium on seotud apellatsiooni piiridega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks neile mõistetud vangistuse kohaldamata jätmist motiveerida.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 25

(29)Prokurör on taotlenud mõista Glen Reierile karistuseks

§ 121

lg 2 p 1 järgi 9 kuud ning

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi

§ 63

lg 1 alusel 4 aastat 6 kuud vangistust, mõista

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 5.

veebruari 2016. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. Kohtukolleegium nõustub prokuröri karistusettepanekuga, sest kõikide kuritegude eest taotletav karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning kohtukolleegiumil ei ole võimalik mõista Glen Reierile raskemat karistust kui taotles prokurör. Kohtukolleegiumi hinnangul on Glen Reieri süü kõikide kuritegude toimepanemise osas keskmine, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kuna iga järgmine karistus peab olema eelmisest rangem, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks mõista Glen Reierile

§ 121lg 2 p 1 järgi karistuseks rahalist karistust.

Kohtukolleegium mõistab Glen Reierile

§ 121

lg 2 p 1 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ja

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi

§ 63alusel 4 aastat 6 kuud vangistust.

Kuna tegemist on eriliigiliste kuritegudega, mis on sätestatud karistusseadustiku erinevates koosseisudes, siis tuleb mõista Glen Reierile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. märtsi 2016. a otsuses nr 3-1-1-20-16 märkinud, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna Glen Reier pani katseajal toime uue kuriteo, siis tuleb mõistetud karistust suurendada Pärnu Maakohtu 5. veebruari 2016. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuu võrra ja mõista liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks ajavahemik 11.-12.09.2017 (2 päeva) ning 29.11.-28.08.2018 (9 kuud), kokku 9 kuud 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 aastat 9 kuud 28 päeva. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Glen Reieri vanglasse saabumise aeg. Prokurör on taotlenud mõista Kaur Koidustele

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mis jätta

§ 74lg 1,2 alusel osaliselt täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga.

Kohe tuleb tal ära kanda 3 kuud vangistust. Kohtukolleegium nõustub prokuröri karistusettepanekuga, kuid määrab prokuröri poolt taotletud katseajast lühema katseaja. Kohtukolleegiumi hinnangul on Kaur Koiduste süü seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja röövimises keskmine, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kohtukolleegium mõistab Kaur Koidustele

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200lg 2 p 7 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. veebruari
  2. a otsuses nr 3-1-1-99-06 märkinud, et

§-de 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuvalt osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, s.o igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena (nn šokivangistusena). Valides süüdlase täieliku tingimusliku karistusest vabastamise ja karistuse kandmisest osalise vabastamise vahel, tuleb mõistetud karistusest täielikku vabastamist pidada reegliks ja karistuse osalist ärakandmist erandlikuks. Karistuse teatud osa kohesele ärakandmisele määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus, otsustanud süüdlase karistusest vabastamise, leiab siiski, et katseaja toime võiks konkreetsele isikule mõjuda oluliselt 26

(29)distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Seega võib šokivangistuse kohaldamist pidada põhjendatuks, kui kohus jõuab veendumusele, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, kuid karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on teatud karistuse osa kohene ärakandmine vajalik. Kohtupraktika kohaselt rakendatakse seda karistusliiki eeskätt esmakordselt kohtu all olevate noorte süüdistatavate suhtes. Kaur Koiduste on kohtu all esmakordselt ning kohtukolleegium nõustub prokuröriga, et sellisel juhul on

§ 74lg 1,2 kohaldamine igati õigustatud.

Arvestades aga antud kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, tuleb Kaur Koidustel ära kanda lühiajaline vangistus. Seega ei pöörata

§ 74lg 1,2 alusel Kaur Koidustele mõistetud karistust osaliselt täitmisele.

Kaur Koidustel tuleb kohe ära kanda 3 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Kaur Koiduste vanglasse saabumise aeg. Ülejäänud 4 aastat 3 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kaur Koiduste ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Prokurör on taotlenud mõista Rando Jaansonile

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 5 aastat vangistust, mis jätta

§ 74lg 1,2 alusel osaliselt täitmisele pööramata 5 aastase katseajaga.

Kohe tuleb tal ära kanda 3 kuud vangistust. Kohtukolleegium nõustub ka tema osas prokuröri karistusettepanekuga, kuid määrab prokuröri poolt taotletud katseajast lühema katseaja. Kohtukolleegiumi hinnangul on Rando Jaansoni süü seadusliku aluseta vabaduse võtmises ja röövimises suurem kui ülejäänud süüdistatavatel. Kogutud tõenditest nähtub, et Rando Jaansonil oli nende kuritegude toimepanemises aktiivsem roll kui teistel süüdistatavatel. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvastanud. Kohtukolleegium mõistab Rando Jaansonile

§ 63

lg 1 alusel

§ 136

lg 1 ja

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 1,2 alusel ei pöörata Rando Jaansonile mõistetud karistust osaliselt täitmisele. Rando Jaansonil tuleb kohe ära kanda 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 14.-16.12.2017 (3 päeva). Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud 27 päeva. Vangistuse kandmise alguseks lugeda Rando Jaansoni vanglasse saabumise aeg. Ülejäänud 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rando Jaanson ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

9. Kannatanu U.V on esitanud arutatavas kriminaalasjas süüdlaste vastu tsiviilhagi summas 250 eurot seoses temalt sularaha ja käekella röövimisega (1 kd tl 13). KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtukolleegium mõistab käesoleva kohtuotsusega Glen Reieri, Kaur Koiduste ja Rando Jaansoni

§ 200

lg 2 p 7 järgi süüdi ning leiab, et kannatanu U.Vi tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtukolleegium mõistab Glen Reierilt, Kaur Koidustelt ja Rando Jaansonilt solidaarselt U.Vi kasuks välja 250 eurot. 27

(29)Nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lisaks sellele sätestab VÕS § 1045 lg 1 p 5, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on seotud kannatanu omandi rikkumisega. 10. Viimasena peatub kohtukolleegium kriminaalmenetluse kuludel. 10.1 KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Kuna maakohus mõistis Rando Jaansoni talle esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, siis mõistis maakohus riigilt välja Rando Jaansoni kasuks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2376 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse Rando Jaansoni õigeksmõistmises süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõistab ta esitatud süüdistuses süüdi, siis jääb valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2376 eurot süüdistatava Rando Jaansoni kanda. 10.2 Apelleeritud kohtuotsusega jäeti kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu summas 61 eurot riigi kanda seoses Glen Reieri õigeksmõistmisega. Kuna kohtukolleegium tühistab kohtuotsuse Glen Reieri õigeksmõistmises ja mõistab ta talle esitatud süüdistuses süüdi, siis tuleb ekspertiisi tasu summas 61 eurot välja mõista Glen Reierilt. 10.3 Apelleeritud kohtuotsusega jäeti määratud kaitsjale määratud tasu summas 660 eurot riigi kanda seoses Kaur Koiduste õigeksmõistmisega. Kuna kohtukolleegium tühistab kohtuotsuse Kaur Koiduste õigeksmõistmises ja mõistab ta talle esitatud süüdistuses süüdi, siis tuleb määratud kaitsjale määratud tasu summas 660 välja mõista Kaur Koidustelt. 10.4 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Kuna tegemist on menetluskuluga, mis ei ole materiaalses mõttes käsitletav karistusena, siis tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on juhtinud sellele asjaolule kohtute tähelepanu 9. septembri 2005. a otsuses nr 3-1-1-63-05, 12. detsembri 2008. a otsuses nr 3-1-1-46-08 ja 16. novembri 2010. a otsus nr 3-1-1-83-10. Kohtukolleegium kuulutab kohtuotsuse 4. septembril 2018. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusega nr 189 kehtestati alates 1. jaanuarist 2018 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Süüdistatavad mõistetakse muuhulgas süüdi

§ 200lg 2 järgi esimese astme kuriteos. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega igalt süüdistatavalt välja mõista sundraha 1250 eurot. 28

(29)10.5 Kaur Koiduste kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova esitas koos apellatsiooniga taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks summas 150 eurot, sealhulgas käibemaks 25 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p-s 4 ettenähtuga ning kuulub rahuldamisele. Kohtukolleegium määrab Advokaadibüroole Legalia makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kaur Koidustele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 150 eurot, sealhulgas käibemaks 25 eurot.

§ 185lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb Kaur Koiduste suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jääb apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale vandeadvokaat Natalia Suvorovale määratud tasu 150 eurot riigi kanda. 10.6 Rando Jaansoni valitud kaitsja vandeadvokaat Indrek Naur esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamiseks Rando Jaansonile summas 864 eurot. Menetlustoiminguteks on taotluses märgitud prokuröri apellatsiooniga tutvumine ja selle kohta ringkonnakohtule seisukoha esitamine. Kohtukolleegium leiab, et taotluses märgitud toimingud on vajalikud ja mõistliku suurusega. Kuna kohtukolleegium teeb Rando Jaansoni suhtes KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, siis tuleb Eesti Vabariigilt tema kasuks välja mõista 864 eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 3 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 31. juuli 2018. a kohtuotsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsioon kuulub rahuldamisele. Kaitsjate apellatsioonid jäävad rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 29

(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.