lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kostja võttis hagis esitatud nõude hagivastuses omaks, rahuldab kohus hagi ilma põhjendusteta ja tunnistab osaliselt kehtetuks võlausaldajate
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on
Kohtuvälised kulud on
Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub hageja menetluskulu hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 300 eurot. Kostja hageja menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, kuid leiab, et need peaks tasuma hageja. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on riigilõivu tasunud ning seega menetluskulusid kandnud ja vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus ei näe põhjust ega alust, miks kostja ei peaks tasuma kõiki menetluskulusid, kuivõrd kuigi kostja võttis hagi õigeks, andis kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, sest võlausaldajate üldkoosoleku korraldamisel tehti viga. Kostja ei ole omal algatusel teinud midagi vea parandamiseks. 2 2-17-13816 Pankrotiseaduses (PankrS) on sätestatud eriregulatsioon PankrS § 83 lg 1 näol, mis annab võlausaldajale sellises olukorras õiguse esitada hagiavaldus 10 päeva jooksul. Arvestades, et pankrotihalduri poolt vastuvõetud otsus rikub võlausaldajate huve, on võlausaldajal ainsa õiguskaitsevahendina võimalik pöörduda PankrS § 83 lg 1 alusel kohtu poole nõudega otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Praegusel juhul on ka pankrotihaldur ise möönnud 11.10.2017 kohtule esitatud vastuses hagiavaldusele, et üldkoosoleku korraldamisel sai tehtud viga. Asjaolu, et hageja kompromissiga ei nõustunud, ei tähenda, et menetluskulude kandmine ei peaks toimuma
Kohtulik kompromiss eeldab pooltevahelisi vastastikuseid järeleandmisi asja lahendamiseks. Kuna võlausaldajate üldkoosoleku korraldamisel tehti viga, oli ainsaks võimaluseks otsuse osalist kehtetuks tunnistamist nõuda, mida hageja ka tegi. Seega kostja andis
lg 6 mõttes oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning peab seetõttu ka kandma menetluskulud. Kuna hageja pöördus kohtusse põhjendatult, peab menetluskulud
§-s 162 sätestatud üldise põhimõtte järgi kandma kostja.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.