Obsah (7)

§ 407§ 436§ 173§ 174§ 163§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Kai-Karmen Koger Otsuse tegemise aeg ja koht 10.01.2018.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasj

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. B2 Kapital SIA (hageja) esitas 07.06.2017.a kohtule xxx (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlemine lõpetati 14.08.2017.a määrusega, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepaneku kättetoimetamine mõistliku aja jooksul, andes avalduse üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.
2. 16.08.2017.a jättis kohus avalduse käiguta kohustades hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3. Hageja esitas 04.09.2017.a kohtule täpsustatud hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse summas 42,68 eurot, sissenõudmiskulu summas 34,99 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse 2,38 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel 02.08.2013.a sõlmitud liitumislepingust nr
4. Tele2 Eesti AS esitas kostjale arveid, mida kostja ei ole siiani tasunud. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.01.2017.a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu ning loovutas nõude 16.03.2017.a hagejale. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2
5. 04.12.2017.a määrusega määras kohus toimetada kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu selgitused 5.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.
2. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 42,68 eurot. Lisaks seaduses sätestatud määras viivisenõue põhivõlgnevuselt 42,68 eurolt alates viimase arvete maksetähtajale järgnevast päevast, s.o esimene arve maksetähtaja järgnev päev 19.11.2016.a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 04.09.2017.a summas 2,38 eurot. Samuti on põhjendatud hageja seadusest tulenevas määras tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuni põhinõude kohase täitmiseni.
3. Kohus märgib, et

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24; RKTKm 24.11.2011, nr 3-2-1-109-11, p 12; RKTKo 17.06.2008, nr 32-1-56-08, p 13).

1. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute ajal, s.o 02.08.2013.a, kehtinud redaktsioon). VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule.
2. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud teenuste kasutamise tingimuste p-is 8.3 sätestatud tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, milleks on tarbija kaitsmine laenulepingu sõlmimisel. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et teenuste kasutamise tingimuste p-is 8.3 sätestatud võla sissenõudmise kulude hüvitamise 3 tingimus on VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Muuhulgas, kohus selgitab, et kuna kõnealuse lepingu sõlmis kostja tarbijana, siis on kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 4 samuti keelatud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 34,99 eurot hüvitamiseks rahuldamata. 11.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

1. Hageja nõudis kostjalt 80,05 euro (põhinõue summas 42,68 eurot + sissenõudmiskulud 34,99 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,38 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 45,06 eurot (põhinõue summas 42,68 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,38 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 56 % ulatuses.
2. Hageja on esitanud taotluse nii maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kui ka hagiavalduselt tasutud riigilõivu kokku 75 euro, õigusabikulu eest maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 140 eurot ning õigusabikulud hagiavalduse täienduse koostamise eest summas 37,50 eurot, kokku 272,50 euro kostjalt menetluskuluna väljamõistmiseks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades, lisaks asjaolu, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega muud vaidlust, ning samas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-4-15 p-is 14 märgitut, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu suurus. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, lisaks hagihinda (s.o 83,46 eurot), peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot ning juhindudes

§ 175lg-st 1 lepingulise esindaja kulud summas 83,46 eurot, kokku 158,46 eurot.

14. Kohus jätab

163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 56% kostja kanda ja 44% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas (56% x 158,46) 88,74 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. 15.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4