← Eesti

2-17-18708/3

Obsah (7)§ 424§ 463§ 423§ 173§ 168§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18708 Tsiviilasi Xxxja Xxxhag

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 463

lg 1 kohaselt määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.

§ 463

lg 2 kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Harju Maakohtu menetluses on Xxxja Xxxhagi Xxxvastu elatise väljamõistmiseks 10.01.2018 on hagejate seaduslik esindaja esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Avalduse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud kohtuvälise kompromissi elatise tasumise suhtes, mistõttu soovivad hagejad kohtumenetluse lõpetada. Kuivõrd eelmenetlust ei ole lõpetatud, siis pole kostja nõusolek hagiavalduse tagasivõtmiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt

§ 423lg 1 p 2.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 173

lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et pooled on pärast hagi esitamist saavutanud kohtuvälise kompromissi, siis puudub alus menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi esitamisel. Seega riigilõivu tasumise kohustust käesolevas asjas pooltel ei ole. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kumbki pool oleks kandnud õigusabi kulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. 2 2-17-18708

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.