← Eesti

2-16-15635/35

Obsah (8)§ 661§ 168§ 428§ 430§ 432§ 594§ 150§ 190

2-16-15635 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2018.a, Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15635 Xxxhagi Xx

§ 661

lg-le 4 välistavad pooled kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimaluse. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

  1. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks. II Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-
  2. III Tagastada hagejale Xxxile pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot 2 2-16-15635 Xxxarveldusarvele xxx Danske Bank’is. IV Vabastada kostja/vastuhageja Xxxmenetluskulude (riigilõiv) riigituludesse tasumise kohustusest summas 300 eurot. V Kohus on käesoleva määrusega kinnitanud poolte tahteavaldused vajalike kannete tegemiseks vastavalt poolte kokkuleppele. VI Määrus saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda vastavalt

§ 168lg 3.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle kuulutamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Harju Maakohtu menetluses on Xxxhagi Xxxvastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamise nõudes ning Xxxvastuhagi pärandvara jagamiseks. Hageja ja kostja esitasid 14.03.2018.a asjas toimunud istungil kohtule kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ning menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Hageja taotleb hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole, s.t. 150 euro tagastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

§ 432

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv 3 2-16-15635 kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

§ 594

kohaselt kui kande tegemiseks on vajalik isiku avaldus või nõusolek, asendab seda ka jõustunud või viivitamatule täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud isiku kohustus kande tegemisele kaasa aidata, või õigussuhe, millest tulenevalt tuleb kanne teha. Kuna pooled sõlmisid asjas kokkuleppe, siis leiab kohus, et on tuvastatud isikute kohustus kannete tegemisele kaasa aidata ja käesolev kohtumäärus asendab kannete tegemiseks vajalikke avaldusi ja nõusolekuid. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 10.08.2017.a määrusega vabastas Harju Maakohus kostja/vastuhageja Xxx riigilõivu summas 300 euro tasumisest vastuhagi esitamisel. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis ei ole kostjalt/vastuhagejalt menetluskulude välja mõistmine riigituludesse põhjendatud ning kostja/vastuhageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ulatuses, milles ta oli menetluskulu (riigilõivu) tasumisest vabastatud vastuhagiavalduse esitamisel, s.o 300 euro ulatuses. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et välistavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimaluse. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.