Obsah (5)

§ 423§ 459§ 426§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18396 Tsiviilasi Xxxhagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 3. Harju Maakohtu 28.12.2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-596 on hagejalt välja mõistetud seadusjärgses miinimummääras elatis alates 01.02.2016.a. Hageja on nimetatud menetluses hagile vastu vaieldes toonud esile ning kohus on sellest tulenevalt otsuses tuvastanud, et hageja on 100% töövõimetu ning tema igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus kogusummas 344,82 eurot ning alates 01.04.2016.a 361,93 eurot. 4.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade 2 muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Hagiavaldusest ning kohtu nõudmisel esitatud täpsustusest nähtub, et hageja soovib kostja ülalpidamise kohustusest vabaneda sisuliselt samadel põhjustel, mille on juba tsiviilasjas nr 2-16-596 hagile esitatud vastuväidetes esile toonud. Seega on tsiviilasjas nr 2-16-596 tehtud kohtuotsuses kohus juba käesoleva hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid hinnanud ja kaalunud ning leidnud, et need ei ole piisavad ülalpidamiskohustusest täielikult vabanemiseks. Hageja ei ole esile toonud uusi ja olulisi asjaolusid (s.o asjaolusid, mis on tekkinud pärast 28.12.2016.a), mis annaksid aluse muuta elatisemaksete suurust.
2. Ainsa uue asjaoluna on hageja ülalpidamiskohustusest vabanemise nõude põhjendamisel esile toonud selle, et tema suhtes on Harju Maakohtu 28.12.2016.a otsuse nr 2-16-596 alusel alustatud täitemenetlust elatisevõlgnevuse sissenõudmiseks. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saa olla elatise tasumise kohustusest vabanemise aluseks. Riigikohus on elatise vähendamise vaidluses tehtud lahendi nr 3-2-1-67-17 p-is 12 märkinud järgmist: „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguse asja lahendamisel ei tule kohtuotsuse tegemisel arvestada hageja suurt elatisevõlgnevust kostjale ega seda, et hageja on KarS § 169 järgi mõistetud süüdi kostja ülalpidamise kohustuse rikkumise eest.“ Hageja suhtes täitemenetluse toimumine ei muuda tema varalist seisundit olulisel määral, kuivõrd elatise tasumise kohustus lasuks tal ka ilma täitemenetluse olemasolu. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata.
3. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 426

lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on avaldajal võlgniku elukoha kohta täiendavate andmete teadasaamisel õigus pöörduda uuesti sama taotlusega kohtu poole. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik