← Eesti

2-17-5415/17

Obsah (11)§ 475§ 477§ 217§ 221§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Kai-Karmen Koger Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5415 Tsiviilasi XXX

) § 226 lg 1 sätestatu kohaselt, milline eeldaks automaatselt esindusõiguse olemasolu. Kohtu seisukoht ja põhjendused 9. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on 2 sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

  1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isiku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alused puuduvad.
  2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur on 03.04.2017.a jätnud võlgniku 23.03.2017.a esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbivaatamata. Avaldaja esitas 04.04.2017.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pink’i tegevusele täiteasjas nr XXXX. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
  3. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava tegevuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
  4. Puudub vaidlus, et avaldaja on esitanud kohtutäiturile 23.03.2017.a kaebuse esindaja vahendusel e-kirja teel. Digitaalselt allkirjastatud kaebus on kohtutäiturile edastatud 27.03.2017.a. Puudub vaidlus, et kaebusele on lisatud lihtkirjaliku volikirja koopia.
  5. TMS § 10 lg 2 esimene lause sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul tuleb antud kontekstis käsitleda nimetatud paragrahvi ka dokumentide esitamisel sätestatud nõuetele.

§ 217

lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

§ 221

lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kohus nõustub, et ükski seadus ei sätesta täitemenetluses volikirja kohustuslikku vormi, kuid vormivabadus ei tähenda ka seda, et kohtutäitur ei võiks nõuda volikirja esitamist kindlas vormis, sest kohtutäitur peab veenduma volituse kehtivuses. Õigusalases kirjanduses (Täitemenetlusõigus, XXXX, 2010, lk 42, p 3.3) on lisaks märgitud, et lihtkirjalik volikiri tuleb kõne alla juhul, kui kohtutäitur teab, milline näeb välja isiku allkiri, näiteks on see olemas varasematel dokumentidel või nähtav Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasist. Samas ei ole kohtutäitur grafoloogiaalaste eriteadmistega isik. Isikusamasuse tuvastamises tagab kindluse digitaalallkiri või allkirja notariaalne kinnitamine (allkirja õigsuse kinnitamine). Kohtutäituril on oma ametist tulenevalt kohustus tagada toimingute õiguskindlus ja esindatava menetlusosalise teadmine menetluse käigust, seega võib lihtkirjaliku volikirja mitteaktsepteerimist lugeda põhjendatuks. Kahtluse korral ei ole kohtutäituril keelatud nõuda rangemas vormis volikirja. 15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtutäituril oli õigus nõuda esindajalt kas siis volitaja isikut tõendavat dokumenti (või selle koopiat), millega volikirjal olevat 3 allkirja isikut tõendaval dokumendil oleva allkirjaga kõrvutamisel oleks kohtutäituril olnud võimalik veenduda volikirjal oleva allkirja õigsuses. Teise variandina tõi kohtutäitur välja volikirja digitaalse allkirjastamise võimaluse, mis oleks samuti olnud kohtutäituril veendumuseks volitaja allkirja õigsusel. Ka

sätestab § 221 lg-s 2 võimaluse vajaduse korral nõuda rangema vorminõudega volikirja. Kohus leiab, et eelnimetatud „vajaduse korral“ annab võimaluse just volikirja ehtsuse kahtluse korral nõuda lisa tõendeid. Seega käitus kohtutäitur võlgniku 23.03.2017.a esitatud kaebuse menetlemisel seadusest lähtuvalt ning keeldus põhjendatud alusel kaebuse läbivaatamisest, kuna kohtutäituril puudus kindlus võlgniku esindaja esindusõiguse olemasolus ning esindaja ei tõendanud seda võimalike tõenditega (esitades kas volitaja isikusamasust tõendava dokumendi või selle koopia või digitaalselt allkirjastatud volikirja) kohtutäituri määratud tähtaja jooksul.

  1. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXX kaebus kohtutäitur Arvi Pink’ tegevusele täiteasjas nr XXX rahuldamata. Kuna kohtutäitur jättis võlgniku kaebuse seadusest tulenevalt läbivaatamata, ei analüüsi kohus võlgniku alternatiivset nõuet täitemenetluse lõpetamise kohta, sest kohtutäitur ei analüüsinud seda kaebuse läbivaatamata jätmise alusena.
  2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et puudutatud isiku menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 20.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust puudutatud isiku poolt, lisaks tuleb enne menetluskulude kindlaksmääramist küsida ka teiste menetlusosaliste seisukohti teiste menetlusosaliste 4 menetluskulude avalduste osas.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.