) § 226 lg 1 sätestatu kohaselt, milline eeldaks automaatselt esindusõiguse olemasolu. Kohtu seisukoht ja põhjendused 9. Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt
Vastavalt
lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on 2 sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
lg 4 sätestab, et esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kohus nõustub, et ükski seadus ei sätesta täitemenetluses volikirja kohustuslikku vormi, kuid vormivabadus ei tähenda ka seda, et kohtutäitur ei võiks nõuda volikirja esitamist kindlas vormis, sest kohtutäitur peab veenduma volituse kehtivuses. Õigusalases kirjanduses (Täitemenetlusõigus, XXXX, 2010, lk 42, p 3.3) on lisaks märgitud, et lihtkirjalik volikiri tuleb kõne alla juhul, kui kohtutäitur teab, milline näeb välja isiku allkiri, näiteks on see olemas varasematel dokumentidel või nähtav Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasist. Samas ei ole kohtutäitur grafoloogiaalaste eriteadmistega isik. Isikusamasuse tuvastamises tagab kindluse digitaalallkiri või allkirja notariaalne kinnitamine (allkirja õigsuse kinnitamine). Kohtutäituril on oma ametist tulenevalt kohustus tagada toimingute õiguskindlus ja esindatava menetlusosalise teadmine menetluse käigust, seega võib lihtkirjaliku volikirja mitteaktsepteerimist lugeda põhjendatuks. Kahtluse korral ei ole kohtutäituril keelatud nõuda rangemas vormis volikirja. 15. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtutäituril oli õigus nõuda esindajalt kas siis volitaja isikut tõendavat dokumenti (või selle koopiat), millega volikirjal olevat 3 allkirja isikut tõendaval dokumendil oleva allkirjaga kõrvutamisel oleks kohtutäituril olnud võimalik veenduda volikirjal oleva allkirja õigsuses. Teise variandina tõi kohtutäitur välja volikirja digitaalse allkirjastamise võimaluse, mis oleks samuti olnud kohtutäituril veendumuseks volitaja allkirja õigsusel. Ka
sätestab § 221 lg-s 2 võimaluse vajaduse korral nõuda rangema vorminõudega volikirja. Kohus leiab, et eelnimetatud „vajaduse korral“ annab võimaluse just volikirja ehtsuse kahtluse korral nõuda lisa tõendeid. Seega käitus kohtutäitur võlgniku 23.03.2017.a esitatud kaebuse menetlemisel seadusest lähtuvalt ning keeldus põhjendatud alusel kaebuse läbivaatamisest, kuna kohtutäituril puudus kindlus võlgniku esindaja esindusõiguse olemasolus ning esindaja ei tõendanud seda võimalike tõenditega (esitades kas volitaja isikusamasust tõendava dokumendi või selle koopia või digitaalselt allkirjastatud volikirja) kohtutäituri määratud tähtaja jooksul.
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.
sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.
Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Menetluskulude osas tuleb juhinduda
§-dest 172 ja 173.
lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt
lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et puudutatud isiku menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 20.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust puudutatud isiku poolt, lisaks tuleb enne menetluskulude kindlaksmääramist küsida ka teiste menetlusosaliste seisukohti teiste menetlusosaliste 4 menetluskulude avalduste osas.
lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.