← Eesti

2-17-10772/14

Obsah (13)§ 477§ 663§ 150§ 423§ 122§ 125§ 132§ 173§ 168§ 174§ 172§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10772 Tsiviilasi XXXX´i kaebus kohtutäitur Kaire

) § 475 lg 1 p 15 kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri otsusele läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Vastavalt

§ 663

lg 1 otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kooskõlas

§ 663

lg 4, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. 8. Kohus, tutvunud põhjalikult esitatud määruskaebuse ja puudutatud isikute seisukohtadega, leiab et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. On selgunud, et kohtutäituri 30.05.2017.a otsusega välja mõistetud kohtutäituri tasu osas 2

(4)on avaldaja avalduse alusel kinnitatud avaldaja suhtes võlgade ümberkujundamiskava laiendamine (tsiviilasi nr 2-11-26290) 20.11.2017.a kohtumäärusega (tl 70-79), mis on jõustunud 07.12.2017.a. Lisaks on kohtutäitur märkinud, et avaldaja on selle otsuse alusel oleva tasu kohtutäiturile täies ulatuses tasunud, sama on kinnitanud avaldaja ka enda vastuses määruskaebusele, milles märgib, et kohtutäituri ees tal nõuded puuduvad. Seega ei ole käesolevalt enam õiguspärane kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 30.05.2017.a kuupäevaga tühistamine, kuna võlgnik on nõuet tunnustanud selle täieliku tasumisega. Lisaks, avaldaja on vastuses määruskaebusele üheselt märkinud, et tegelikult ei olnudki tema eesmärgiks käesoleva kaebusega saavutada muud, kui kohtutäituri tasu hilisem tasumine. 9. Eeltoodud põhjendusel leiab kohus, et Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtumäärus, millega kohus rahuldas XXXX’i kaebuse kohtutäitur Kaire Põlts´i 30.05.2017.a otsusele täiteasjas nr XXXX ja tühistas kohtutäitur Kaire Põlts´i 30.05.2017.a otsuse täitemenetluse uuendamiseks, täitemenetluse osaliselt lõpetamiseks ja kohtutäituri tasu väljamõistmiseks, kuulub tühistamisele. 10. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et tulenevalt

§ 150

lg 1 p-i 5 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4 tagastab kohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kohtutäituri taotluse alusel, kuna määruskaebus rahuldati. 11.

§ 423

lg 2 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 12. Kohus asub seisukohale, et käesolevalt tuleb XXXX’i kaebus

§ 423

lg 2 p-i 2 alusel jätta läbivaatamata, kuna avaldaja on kohtule selgitanud, et tema kaebuse esitamise eesmärgiks oli kohtutäituri 30.05.2017.a otsusega väljamõistetud kohtutäituri tasu hilisem tasumine, kui nimetatud otsuses vabatahtlikuks tasumise tähtajaks märgitud ajavahemikul. Iseenesest tasu suuruse osas vastuväited avaldajal ei olnud. Samuti on 13.01.2018.a vastuses määruskaebusele avaldaja märkinud, et on tasunud ära kohtutäiturile 30.05.2017.a otsusega väljamõistetud tasu täies ulatuses, sama on kinnitanud ka kohtutäitur. Lisaks taotleb avaldaja täitemenetluse täiteasjas nr XXXX lõpetamist, kuna kõik nõuded nimetatud täitemenetluses on tasutud. Täitemenetluse lõpetamist pärsibki vaid käesolev kohtumenetlus. Seega leiab kohus, et käesolev kaebus tuleb jätta läbivaatamata, kuna kaebuse eesmärk on saavutatud. 13. Lisaks peab kohus vajalikuks selgitada, et tulenevalt

§ 150

lg 1 p-i 3 koosmõjus sama paragrahvi lõikega 4 tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu avaldaja taotluse alusel, kuna kaebus jäeti läbivaatamata. Tsiviilasja hinna määramine 14. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3

(4)15. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. 16.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohtutoimikust nähtuvalt puuduvad sissenõudjal

-is määratletud menetluskulud, milliste väljamõistmist saaks teiselt menetlusosaliselt nõuda.

§ 172lg 10 alusel puuduvad menetluskulud ka kohtutäituril.

Seega määrab kohus kindlaks, et puuduvad menetluskulud, mida avaldajalt välja mõista teiste menetlusosaliste kasuks. 17.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.