Obsah (11)

§ 436§ 386§ 442§ 122§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25.01.2018.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16120

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus selgitas pooltele asjas kohaldatavat õigust 05.12.2017.a määruses (tl 63-65).

1. Vaidlus puudub selles, et hageja lõpetas 31.05.2017.a kostjaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel erakorraliselt ning tasus talle koondamishüvitisena ühe kuu töötasu summas 941,85 eurot ja hüvitisena töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest 852,15 eurot. Töövaidluskomisjoni 10.08.2017.a otsusega tuvastati hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetati tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja hüvitisena 1 883,70 eurot. Hageja tasus kostjale 89,70 eurot (millest lahutas maksud, millise tulemusel jäi väljamakstavaks summaks 69,18 eurot).
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna sundtäidetav nõue on osaliselt tasaarvestatud ning täielikult täidetud. Hageja leiab, et ta tasaarvestas kostja vastu suunatud alusetust rikastumisest tuleneva nõude ja töövaidluskomisjoni otsusest tuleneva kostja nõude hageja vastu.
3. Käesoleval juhul on küsimus selles, kas sundtäitmisel olevat nõuet saab lugeda tasaarvestatuks. Tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas hagejal on nõue, mille ta enda väitel tasaarvestas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib 3 üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või see langeb hiljem ära. Käesoleval juhul ütles hageja kostja töölepingu erakorraliselt üles. Uskudes ülesütlemise kehtivusse, tekkis tal TLS § 100 lg 1 alusel kohustus tasuda kostjale ühe kuu keskmise töötasu suurune koondamishüvitis. Lisaks, kuna hageja ei järginud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise seaduses sätestatud tähtaegasid, kohustus hageja TLS § 100 lg 5 alusel tasuma kostjale hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati, et lepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, mistõttu langes tagasiulatuvalt ära alus ühe kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise maksmiseks. Samuti langes ära alus töölepingu erakorralise lõpetamise etteteatamistähtaja järgimatajätmise hüvitise saamiseks. Seega tekkis hagejal alates töövaidluskomisjoni otsusest kostja vastu alusetu rikastumise nõue kostjale makstud koondamishüvitise ja töölepingu erakorralise lõpetamise etteteatamistähtaja järgimatajätmise hüvitise tagasisaamiseks. Töövaidluskomisjon lõpetas ise töölepingu TLS § 109 lg 1 alusel ning mõistis välja avaldaja kasuks hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses. Vaidlus puudub selles, et töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisel tekkis kostjal nõue hageja vastu kolme kuu keskmise töötasu hüvitamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et hageja on tasunud kostjale töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa, millest oli maha arvestatud kostjale makstud koondamishüvitis ja töölepingu erakorralise lõpetamise etteteatamistähtaja järgimatajätmise hüvitis. Nimetatud suurus tuleb siis arvestusest 1883,70 eurot (Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitis) – 941,85 eurot (koondamishüvitisena töölepingu lõpetamisel makstud ühe kuu töötasu) – 852,15 eurot (töölepingu lõpetamisel makstud hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest) = 89,70 eurot koos maksudega ning maksudeta summaks on 69,18 eurot.
4. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas hageja täitis tasaarvestuse tegemisel seaduses sätestatud nõuded. Tasaarvestuse eeldused sätestavad VÕS § 197 jj. VÕS § 197 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlus puudub selles, et hagejal oli õigus täita töövaidluskomisjoni otsusega tunnustatud nõuet. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel makstud koondamishüvitise ja töölepingu lõpetamisel makstud hüvitise töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest tagastamist. Alusetust rikastumisest tulenev nõue tekib, kui on täidetud nõude aluseks olevas õigusnormis sätestatud eeldused. VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt muutub alusetu rikastumise nõue ka samaaegselt sissenõutavaks. Kohtu hinnangul olid VÕS § 1028 lg 1 eeldused täidetud alates töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest, milles tuvastati töölepingu ülesütlemise tühisus.
5. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub tasaarvestuse avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja on esitanud kohtule tõendina 22.08.2017.a e-kirja kostjale (tl 11), millisest on üheselt arusaadav, et hageja on teinud kostjale tasaarvestuse avalduse. Kostja on asunud küll oma 11.12.2017.a seisukohas arvamusele, et tema ei ole olnud teadlik tasaarvestamisest enne kohtutäituri poole pöördumist [25.09.2017.a täitmisteatest nähtub, et kostja on pöördunud kohtutäituri poole täitemenetluse algatamise avaldusega 25.09.2017.a (tl 14)], ei ole kostja nimetatut teinud kohtu jaoks usutavaks, kuna kostja on käesoleva menetluse lõpuni jäänud seisukohale, et tal on nõue hageja vastu tulenevalt Töövaidluskomisjoni 03.08.2017.a otsusest. Kostja on 16.12.2017.a seisukohas asunud arvamusele, et kuna hageja ei põhjendanud kostjaga erakorraliselt töölepingu lõpetamist, siis ei saa ühildada hageja poolt väljamakstud koondamisrahasid Töövaidluskomisjoni poolt seadusega väljamõistetud hüvitistega, mistõttu ei saa neid ka tasaarvestada. Nimetatu aga ei ole tõestuseks, et kostja ei oleks saanud kätte hageja poolt kostjale 22.08.2017.a e-kirjaga tehtud tasaarvestuse avaldust, mistõttu loeb kohus 4 hageja poolt tehtud tasaarvestuse avalduse kostjale tehtuks. Kuna pooled on pidanud ekirjavahetust aadressidelt XXXX ja margit.paddo@omniva.ee korduvalt (tl 11-12) ja kostja on ka kohtule avaldanud on e-posti aadressina XXXX ning nimetatult esitanud ka kohtule dokumente (tl 45,46, 51, 54, 61, 67), on usutav, et kostja on hageja 22.08.2017.a e-kirja saanud vastavalt e-posti aadressilt kätte.
6. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas kostja on tasaarvestusele esitanud selliseid vastuväiteid, mis nõude maksmapaneku välistavad (vastavalt Riigikohtu 04.01.2013.a seisukohtadele asjas nr 32-1-129-11). Kostja seisukohtades on võimalik aru saada, et kostja eirab tasaarvestuse avaldust, jäädes üldisele seisukohale, et temal on nõue hageja vastu Töövaidluskomisjoni 03.08.2017.a otsusest tulenevalt. 16.12.2017.a seisukohas on kostja lisaks väitnud, et kuna hageja ei põhjendanud kostjaga erakorraliselt töölepingu lõpetamist, siis ei saa ühildada hageja poolt väljamakstud koondamisrahasid Töövaidluskomisjoni poolt seadusega väljamõistetud hüvitistega, mistõttu ei saa neid ka tasaarvestada. Kohtu hinnangul ei ole kostja toonud endiselt välja asjaolusid, miks ta on õigustatud saama hagejalt töölepingu lõppemisel topelt, st mitmel alusel, hüvitist. Asjaolu, et hageja ei põhjendanud töölepingu erakorralist lõpetamist, ei ole põhjendatud, kuna Töövaidluskomisjon on oma 03.08.2017.a otsusega tunnistanud hageja poolt töölepingu erakorraliselt lõpetatud aluse tühiseks ja samas lõpetanud poolte vahel töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Seega tekkis olukord, kus hagejapoolne töölepingu erakorraline lõpetamine muutus alusetuks, sh nimetatu alusel kostjale väljamakstud hüvitiste väljamaksmine (koondamishüvitisena ühe kuu töötasu summas 941,85 eurot ja hüvitisena töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest 852,15 eurot), ja hagejal tekkis VÕS § 1028 lg 1 kohaselt alus nende summade tagasisaamiseks kostjalt. Poolte vahel sõlmitud tööleping on käesolevalt lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel Töövaidluskomisjoni 03.08.2017.a otsusega, mis on jõustunud edasikaebamata, ning TLS § 109 lg 1 kohaselt on kostja õigustatud hagejalt saama hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega ei ole kostja vastuväide selline, mis välistab hageja tasaarvestuse nõude maksmapanekut.
7. Tulenevalt eeltoodust, lisaks toetudes Riigikohtu 29.09.2014.a seisukohtadele asjas nr 3-2-173-14, leiab kohus, et kuna hageja on kostjale 31.05.2017.a tasunud töölepingu erakorralise lõpetamise tulemusel koondamishüvitisena ühe kuu töötasu summas 941,85 eurot ja hüvitisena töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud päevade eest 852,15 eurot (kokku 1 794 eurot), Töövaidluskomisjon on 03.08.2017.a otsuses tuvastanud poolte vahel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ning lugenud töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel mõistes hagejalt kostja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1 883,70 eurot ning hageja on teinud kostjale tasaarvestuse avalduse, mis on kehtiv, ja tasunud kostjale lisaks 69,18 eurot (mis koos maksudega on 89,70 eurot), on hageja oma nõude kostja ees täitnud täielikult. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning tunnistab TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise täiteasjas nr XXXX lubamatuks, kuna sundtäitmisel olev nõue on osaliselt tasaarvestatud ja täielikult tasutud.
8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 18.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Harju Maakohtu 31.10.2017. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse peatades täiteasja nr XXXX menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-16120 kohtulahendi jõustumiseni. Kuna käesolevaga lõpetab kohus menetluse, tuleb Harju Maakohtu 31.10.2017.a määrusega seatud hagi tagamise abinõu, täitemenetluse peatamine täiteasjas nr XXXX , tühistada. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel kohtutäituri poole. 5 Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 19.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 132 lg 5 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 814,52 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 21.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 22. Hageja esindaja esitas 08.01.2018.a avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176

lg-te 1 ja 5 ning

§ 174lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivudes summas 225 eurot ja 50 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtu põhjendused 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 24. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivudes kogusummas 275 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud AET vahendusel riigilõivu 275 eurot, millest 225 eurot on hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ning 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv (tl 21). Seega on vastava kulu kandmine tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. 25.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 6