lg 5, § 78 p 2 määrata Kirill Vtjurinile katseaeg kuni 13.09.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Kirill Vtjurinit katseajal järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada Kirill Vtjurinit katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, v.a lähisugulased. Määrata Kirill Vtjurin kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Kirill Vtjurin karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Vtjurini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kirill Vtjurin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 20.12.2013 otsusega nr 1-13-10484 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Kirill Vtjurinit karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Harju Maakohtu 15.05.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 kuu ja 12 päeva ning Kirill Vtjurinile mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 aastat 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 15.05.2013 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus - 1 kuu ja 12 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Vastavalt
lg 2, osa vangistusest, nimelt 2 aastat ja 6 kuud, ei pöörata kohesele täitmisele, kui Kirill Vtjurin kolmeaastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning
Osa vangistusest, nimelt 10 kuud, kantakse ära kohe. Karistusaega arvestati alates 17.06.2013. Viru Maakohtu 27.01.2017 määrusega pöörati
lg 4 alusel täitmisele Kirill Vtjurinile Viru Maakohtu 20.12.2013 kohtuotsusega nr 1-1310484 mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud vangistust. Kirill Vtjurin kannab nimetatud karistust alates 13.03.
Kirill Vtjurin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Esimene distsiplinaarkaristus määrati selle eest, et nad pesid asju pesuruumis ja keegi jättis sinna teritaja ning öeldi, et see oli tema oma. Teine distsiplinaarkaristus määrati isikliku televiisori pärast, sest neil on kambris 2 korrust ja ta riputas televiisori nööri otsa, et see oleks näha ka kambrikaaslasele, kuid öeldi, et see on lubamatu ja võeti televiisor ära. Kolmas distsiplinaarkaristus oli selle kohta, et ta õppis abikoka erialal ja talle öeldi, et ta võib jätta vahele 10% õpingutest, mistõttu ta puudus ühel korral ja selle kohta kirjutati raport. Praegu töötab ta EVT pesumajas. Ta on kogu vangistuse jooksul olnud tööga hõivatud. Alguses ta õppis ja töötas, kuid siis said õpingud läbi ja nüüd ta ainult töötab. Õpingute ajal töötas ta toidujagajana. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta arvab, et leiab xxxx tööd. Esialgu loodab ta tööd saada abikokana ja pärast, kui veendutakse, et ta saab hakkama, siis kokana. Lubab, et narkootikume enam ei tarvita. Palub anda talle võimalus vabaneda. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi, mis talle määratakse. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kirill Vtjurini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Kirill Vtjurini ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kirill Vtjurini võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Kinnipeetaval on küll 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid ametnike suhtes on ta salliv ja kuritegelikud hoiakud tal puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis Corrigo, viibinud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, alustanud osalemist anonüümsete narkomaanide tugigrupis, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, omandanud riigikeele A1 taseme ja alustanud riigikeele A2 taseme õpingutega, omandanud abikoka eriala, töötanud vangla majandustöödel koristajana ja toidujagajana, käesoleval ajal töötab AS Eesti Vanglatööstus pesumajas. Eeltoodu viitab sellele, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht koos emaga korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Isikul puudub küll vabanedes garanteeritud töökoht, kuid ise loodab ta abikoka erialal tööd leida. Enda sõnul oli tal vabaduses olles raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega, kuna palk oli väike ja raha kulus sõltuvusuprobleemide rahuldamiseks. Viimane kuritegu on toime pandud grupis ja isik ise tunnistab, et laskis end mõjutada ning on kindel, et üksinda ei oleks ta kuritegu toime pannud. Teiste isikute poolt kuritegude toimepanemise mõjutamise riski maandamiseks on põhjendatud keelata kinnipeetaval suhelda vanglast vabanemisel kriminaalkorras karistatud ja narkootilisi aineid tarvitavate isikutega. 5 Kinnipeetava kuritegelik käitumine on otseselt seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Ta on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamiseks, et saadud vahendite arvelt osta sõltuvusaineid. Viimati tarvitas ta narkootilisi aineid 2017. aasta märtsis, kuid ta on kindel, et vanglas läbitud tegevused aitavad tal edaspidi sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda. Kuigi kinnipeetav on varem tingimisi mõistetud karistusega määratud katseajal rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tuleks kohtu hinnangul anda Kirill Vtjurinile võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetav on ise avaldanud soovi edaspidi käituda seaduskuulekalt ja loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Kinnipeetav on enda sõnul ka loobunud vabatahtlikult suitsetamisest vanglasse saabudes, mis on samuti sõltuvus, millest ta on vabanenud ning see näitab, et isikul võib olla tahet vabanemisel hoiduda ka teise sõltuvuse, narkootiliste ainete tarvitamisest. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Kirill Vtjurinile katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 13.09.2019 ning paneb talle katseajaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.