KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-18-7268 Tsiviilasi Jaak Volkma

§ 175lg 1, lg 11).

9.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Jaak Volkmannil on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 9.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Jaak Volkmanni viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Jaak Volkmann peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul Jaak Volkmann ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Jaak Volkmann kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole. 9.

1. Enda usaldusisiku ülesannetes võlgnik Jaak Volkmann on kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustatud rahast tegema võlausaldajatele üks kord aastas väljamakseid, arvestades proportsionaalselt iga võlausaldaja jaotise suurust. Maksed tuleb teha määruse resolutsioonis märgitud võlausaldaja andmeid ja makserekivisiite kasutades.
2. Kohus kohustab Jaak Volkmanni esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
3. novembriks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade kohta, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
4. november
6. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. 2

§ 146

nimetatud väljamakseid on tehtud summas x eurot: ajutise halduri tasu (osaline, sh maksud, 04.06.2018 määrus) x eurot ja panga teenustasud x eurot. Jaak Volkmanni pankrotimenetluses puudusid vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks, seega väljamakseid ei ole teostatud. Jaak Volkmanni pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid ja puudub pandieseme müügist saadud tulu. Jaak Volkmanni pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara. Jaak Volkmanni pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata

§ 153lg 1 p 2 järgus võlausaldajal AS-il SEB Pank 127 183,07 eurot.

Jaak Volkmanni pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole

§ 106alusel kohtus nõudeid vaidlustatud.

Jaak Volkmanni pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku võimalike kohustuste suuruseks ~138 700 eurot ja igasugused varad puudusid. Pankrotimenetluse ajal on võlgniku sissetulekuks olnud xx-st xxxxx saadav töötasu x-x eurot/kuus (neto). Võlgnikul on xxxx xxxxxxxxx xxxx, mistõttu on olnud võimalik võlgniku sissetulekust arestida kuni ~20eurot/kuus. Käesoleval ajal puuduvad menetluses vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata

§ 29lg 1 kohaselt.

Samas oli võlgnik esitanud

§ 170

lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt

§ 171lg 11 kuulutati pankrot välja.

Jaak Volkmanni puhul pole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Jaak Volkmanni pankrotimenetluses ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisikuks hakkamiseks, millest lähtuvalt tuleb

§ 172

lg 6 alusel jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Jaak Volkmanni maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kergekäeliselt ja suures osas eeldatavatele sissetulekutele lootes võetud eluasemelaen. Maksejõuetusele aitas kaasa majanduslangus, mille tõttu kinnisvarahinnad langesid oluliselt ning laenu tagatiseks oleva kinnistu müügist ei piisanud kohustuste tasumiseks. Maksejõuetus tekkis jaanuaris 2015, kui SEB Pank AS esitas täitemenetluse avalduse, kuna võlgnik ei suutnud pangaga sõlmitud kompromisslepingut täita. Pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. 3. Jaak Volkamnni pankrotimenetluses on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud x eurot.

§ 651

lg 11 sätestab, et halduri tasu alammäär sellest oleks x eurot ja lõikes 2 sätestatud ülemmäär x eurot. Kumbki neist ei vasta halduri töö mahule käesolevas pankrotimenetluses. Halduril on kulunud kokku x tundi x minutit. Juhul, kui arvestada halduri tasuks x eurot/tunnis (lubatud kuni x eurot/tunnis), on halduril õigus tasule summas x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot ning hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo. KOHTU PÕHJENDUSED 3

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks vajalik vara ja sissetulekud, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi deposiiti tasunud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et Jaak Volkmanni pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Jaak Volkmanni kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on x eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue ja kulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades peab kohus halduri näidatud töömahtu x tundi ja x minutit töötundi selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et tunnitasumäär x eurot vastab halduri kutseoskustele ning on keskmise tunnitasuna kooskõlas selles asjas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Sellise tunnitasuga oleks halduri tasu suurus xeurot + käibemaks. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, on haldur teinud ettepaneku määrata pankrotihalduri tasu väiksemas summas - x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, s.o summa, mille ulatuses on võimalik anda võlgnikule menetlusabi hüvitamiskohustuseta. Kohus leiab, et taotletud summa on mõistlik ja asjaolusid arvestav, haldur on oma töö teinud ja tal on õigus tasu saada. Kohus kinnitab halduri tasuks x eurot + käibemaks. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui x eurot, sealhulgas ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Halduri tasunõude rahuldamiseks pankrotivaras vahendeid ei ole. Kohus kuulutas Jaak Volkmanni pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Võlausaldaja ega ükski muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. J. Volkmanni pankrotimenetluses tunnustati ühe võlausaldaja - SEB Panga nõuet, kohtutäitur Rannar Liitmaa nõudele vaidles pankrotihaldur täies ulatuses vastu ja nõue jäi tunnustamata. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi 4

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldaja on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlik ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 06.09.2018 nõuete kaitsmise koosolekule võlausaldaja ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik Jaak Volkmann on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul ei ole piisavat sissetulekut ka pankrotimenetluse kulude katmiseks ja talle on selleks antud menetlusabi. Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

1. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Võlgnik peab ilma täiendava meeldetuletuseta esitama kohtule iga-aastaselt aruande oma kohustuste täitmise, sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik usaldusisiku määramise vajalikkust täiendavalt hinnata.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi, võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5