199 lg 2 p 4; § 209 lg 2 p 1; § 212 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi Ivo Pärna süüdistuses
lg 2 p 7 ja § 263 lg 1 p 1 järgi Elias Keskküla süüdistus
lg 1 p 1 järgi Üldmenetluses Ik: 38003110243, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus: 11 klassi, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx, asukoht: xxxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.05.2016, kahtlustatavana kinni peetud 21.07.2016, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 23.07.2016 määrusega. Varasem karistatus: varem kohtu poolt karistatud, üks kehtiv karistus: 26.02.2007 tunnistati Harju Maakohtu poolt lubatavaks Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 18.05.2005.a otsuse ja Stockholmi Linnakohtu 20.01.2006.a otsuse täitmine Jevgeni Anissimov`i suhtes Eesti Vabariigis. J. Anissimov`i süüteod kvalifitseeriti ja teda karistati järgmiselt:
lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 7 järgi 1 vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1, 4 järgi vangistus 5 aastat,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 3 p 3 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud,
lg 1 järgi vangistus 1 aasta,
alusel vangistus 7 aastat 6 kuud, karistusaja algus 15.02.2005, vabanes Viru Vanglast 14.08.
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. Jevgeni Jüsmä süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 3. Jevgeni Jüsmä süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 4. Jevgeni Jüsmä süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 5.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) aastat. 6.
lg 1 kohaselt arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Jevgeni Jüsmäle mõistetud tähtajalise vangistuse 8 aastat ärakandmist arvestada alates 2 Jevgeni Jüsmä kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 21.07.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 9. Ivo Pärn süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 10.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) aastat. 11.
lg 1 kohaselt arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.12.2015 kuni 27.12.2015, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Ivo Pärna viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.07.2016. 12. Ivo Pärna suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. 13. Elias Keskküla süüdi tunnistada
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (sada viiskümmend) päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks
lg 2 alusel miinimumpäevamäära, s.o 10 eurot, s.o summas 1500 (tuhat viissada) eurot. 14.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.12.2015 kuni 27.12.2015, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 144 (sada nelikümmend neli) miinimumpäevamäära, s.o 1440 (tuhat nelisada nelikümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Elias Keskküla, 1-16-10601, rahaline karistus“.
Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmä`t selles, et tema, omades kehtivat karistust röövimise eest, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Ivo Pärn`aga, tungis koos viimasega 17.07.2016 kella 07:10 paiku xxxxx juures asuvas jalakäijate maa-aluses tunnelis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M.M`ule, tõugates kannatanu pikali maha ning pekstes teda käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused laubale, ninajuurele ja mõlemale põsele ning hematoomid rindkerele, seljale ja kätele, ka purunesid peksmise käigus M.M`ul taskus olnud päikeseprillid Ray Ban väärtusega 150 eurot ning verega sai rikutud kannatanul seljas olnud sviiter väärtusega 15 eurot. Seejärel võtsid Ivo Pärn 6 ja Jevgeni Jüsmä M.M`u õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises oleva mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, M.M`u nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaart väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistus väärtusega 7 eurot, Partnerkaart väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaart väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaart ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, kamm väärtusega 0.50 eurot ja H. O`a nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Jüsmä isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o
Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmä`t selles, et tema varem röövimise toime pannud isikuna võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.12.2015 kella 03:53 ajal Tallinnas xxxx asuva baari Z suitsuruumis L.T`i poolt lauale asetatud, OÜ-le B kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S, mis oli valgete kaante vahel ning lahkus sellega baarist, tekitades OÜ-le B varalise kahju summas 873.06 senti. Seega pani Jevgeni Jüsmä isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmä’t selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult V.B’ga, lõi kindlustusandjalt I.K AS-ilt vähemalt 3000 euro suuruse kindlustushüvitise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, lavastades 04.07.2016 kella 18.46 ajal xxxx liiklusõnnetuse toimumise. Liiklusõnnetuse lavastamiseks omandasid V.B ja Jevgeni Jüsmä 29.06.2016 ühiselt tehniliselt mittekorras sõiduauto Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX, 1995 aasta väljalase, jääkväärtusega mitte üle 350 euro, märkides müügilepingus ostjana Jevgeni Jüsmä. Pärast ostutehingu tegemist ei vormistatud sõidukit liiklusregistri büroos uue omaniku nimele ning see kindlustati endise omaniku nimel. 04.07.2016 kella 18.46 ajal lavastasid V.B ja Jevgeni Jüsmä Tallinnas, xxxx liiklusõnnetuse toimumise, kasutades sõiduautosid Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis Jevgeni Jüsmä ja Volvo V70, registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis V.B. Liiklusõnnetuse esilekutsumine seisnes alljärgnevas: Jevgeni Jüsmä, juhtides sõiduautot Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX, sõitis liiklusõnnetuse põhjustamise eesmärgil xxxxx asuva N bensiinijaama territooriumilt välja peateele, olles eelnevalt kooskõlastanud V.Bga aja ja koha ning mitme väljasõidu katse tulemusel veendudes, et V.B juhitud sõiduauto Volvo V70 reg XXXXXX läheneb kokkulepitud kohale. Sellise tegevuse tulemusel põrkas Jevgeni Jüsmä juhitud Opel Omega reg. XXXXXX kavatsetult kokku peateel liikunud sõiduautoga Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX, mida juhtis V.B. Lavastuse eesmärgiks oli jätta mulje, et Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX juht ei andnud teed peateel liikunud Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX juhile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. 05.07.2016 esitaski V.B Liikluskindlustuse Fondile taotluse sõidukile Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX tekitatud kahju hüvitamiseks, nimetades liiklusõnnetuse põhjustajana sõiduki Opel Omega registreerimismärgiga XXXXXX juhti. Sõidukile Volvo V70 registreerimismärgiga XXXXXX tekitatud vigastuste tõttu eeldasid V.B ja Jevgeni Jüsma, et kindlustusselts I.K AS maksab kindlustushüvitise Volvo V70 reg XXXXXX turuväärtuse, so vähemalt 3000 euro ulatuses, 7 Kuivõrd I.K AS’il tekkis kindlustuskelmuse kahtlus, jäi kindlustushüvitis välja maksmata. Oma tahtliku tegevusega pani Jevgeni Jüsmä toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o
Ivo Pärn`a süüdistatakse 12.09.2017 kohtuistungil esitatud muudetud süüdistuse kohaselt selles, et tema 26.12.2015 kella 21:47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul, mis on KorS § 54 kohaselt avalikuks kohaks, tungis koos Elias Keskküla`ga kallale J.N`ile. Nimelt lõid Ivo Pärn ja Elias Keskküla esmalt läbi sõiduki Volvo V70, riiklik registreerimismärk XXXXXX juhipoolse avatud akna sõiduki juhikohal istunud J.N`it käega peapiirkonda, misjärel avasid sõiduki juhipoolse ukse ja lõid juhikohal istunud J.N`it korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, samuti üritasid teda sõidukist välja tõmmata, mis aga ei õnnestunud, rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, ning samuti tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning paistetuse vasakule põsesarnale. Lisaks häiris I. Pärn sellise tegevusega kõrvaliste isikute, s.h tunnistaja M.T õigusrahu. Oma teoga pani Ivo Pärn tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o
Samuti süüdistatakse Ivo Pärn`a selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jevgeni Jüsmä`ga, tungis koos viimasega 17.07.2016 kella 07:10 paiku xxxx juures asuvas jalakäijate maa-aluses tunnelis võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M.M`ule, tõugates kannatanu pikali maha ning pekstes teda käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, mis tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt marrastused laubale, ninajuurele ja mõlemale põsele ning hematoomid rindkerele, seljale ja kätele, ka purunesid peksmise käigus M.M`ul taskus olnud päikeseprillid Ray Ban väärtusega 150 eurot ning verega sai rikutud seljas olnud sviiter väärtusega 15 eurot. Seejärel võtsid Ivo Pärn ja Jevgeni Jüsmä M.M`u õlakotist ära tahvelarvuti Apple iPad 3 väärtusega 170 eurot, ümbrises mobiiltelefoni iPhone 4S koguväärtusega 162 eurot, akulaadija koos USB-kaabliga koguväärtusega 5 eurot ning rahakoti väärtusega 50 eurot, milles oli 60 eurot sularaha, M.M`u nimele väljastatud AS-i Swedbank deebetkaart väärtusega 2.50 eurot ning isikutunnistus taastamisväärtusega 7 eurot, Partnerkaart väärtusega 2 eurot, Ühistranspordikaart väärtusega 3 eurot, 1-eurose väärtusega Maxima ja Rimi kliendikaardid ja Säästukaart ning erinevad materiaalse väärtuseta kliendikaardid, samuti kamm väärtusega 0.50 eurot ning H.O`a nimele väljastatud 2 AS-i SEB Pank deebetkaarti, misjärel põgenesid. Seega pani Ivo Pärn tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, s.o
Elias Keskküla süüdistatakse 12.09.2017 kohtuistungil esitatud muudetud süüdistuse kohaselt selles, et tema 26.12.2015 kella 21:47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul, mis on KorS § 54 kohaselt avalikuks kohaks, tungis koos Ivo Pärn`aga kallale J.N`ile. Nimelt lõid Ivo Pärn ja Elias Keskküla esmalt läbi sõiduki Volvo V70, riiklik registreerimismärk XXXXXX juhipoolse avatud akna sõiduki juhikohal istunud J.N`it käega peapiirkonda, misjärel avasid sõiduki juhipoolse ukse ja lõid juhikohal istunud J.N`it korduvalt käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, samuti üritasid teda sõidukist 8 välja tõmmata, mis aga ei õnnestunud, rikkudes sellega KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on keelatud käituda avalikus kohas teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: p 1 – teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, ning samuti tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, nimelt huule ja suuõõne pindmise vigastuse ning paistetuse vasakule põsesarnale. Lisaks häiris E. Keskküla sellise tegevusega kõrvaliste isikute, s.h tunnistaja M.T õigusrahu. Oma teoga pani Elias Keskküla tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd eitavad ütlused, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, vaadanud salvestisi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile süüks arvatud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud episood – Jevgeni Jüsmä Süüdistatavat Jevgeni Jüsmät süüdistatakse
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on toime pannud röövimise. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Samuti tuleb kelmuse sisustamisel lähtuda asjaolust, et kelmuse toimepanemise korral peab süüdlasel juba enne kokkuleppe või tehingu sõlmimist või selle sõlmimise ajal esinema tahtlus tingimuste mittetäitmiseks. Kokkuleppe sõlmimisega väljendab isik tahet teha kokkulepitud tingimustel tehing ja lubab täita kokkulepitud viisil oma kohustused. Kui tegelikult pole isikul valmidust või tahet kokkulepet täita, on ta oma tahte kohta valeandmeid esitanud ehk neid asjaolusid moonutanud. Kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel oli juba enne kokkuleppe sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi mitte täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Tahtluse tuvastamisel ei arvestata mitte ainult süüdistatava ütlusi, vaid hinnata tuleb ka käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Sellele järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdlase puhul on tegemist
Süüdistuse kohaselt lõi J. Jüsmä AS P S müügipunkti klienditeenindajas ja seejärel J OÜ kaupluse J klienditeenindajas tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kasutades teise isiku teadmise ja nõusolekuta teise isiku krediitkaarti, saamaks võimalikult suurt kasu ja tekitamaks krediitkaardi omanikule varalist kahju. Seejuures oli teise isiku krediitkaart varastatud samal päeval pool tundi varem. Näitamaks, et ta on õigustatud krediitkaarti kasutama, märkis süüdistatav J. Jüsma klienditeenindajas usalduse kinnistamiseks kviitungitele kolmanda isiku V.V allkirja ja dokumendi numbri, milline dokument oli kolm nädalat varem V. Vlt varastatud. Taolise käitumise tulemusena sai J. Jüsmä teise isiku krediitkaarti kasutades ja ebaõigeid andmeid nii enda kui krediitkaardi omaniku kohta esitades varalist kasu 2000 euro ulatuses, ostes 40 P 50-eurost kinkepiletit. Seejärel suundus J. Jüsmä samas kaubanduskeskuses asuvasse J OÜ kauplusesse ja sama krediitkaarti kasutades ning krediitkaardi kasutaja kohta samu V. V ja V. Vlt varastatud dokumendi andmeid kviitungile märkides ostis kuldketi hinnaga 778, 88 eurot. Sellise käitumisega tekitas J. Jüsmä krediitkaardi omanikule KK Tle kokku varalist kahju 2778, 88 euro ulatuses, saades varalist kasu samas summas. 9 Kohtuistungil süüdistatav end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et tutvus Solarise kaubanduskeskuse sissepääsu juures ühe isikuga, kes küsis kas ta saaks aidata kingitust osta, paludes osta kuldketi, mida kirjeldas. Isikuga suhtles inglise keeles. Selleks andis see isik talle oma kaardi, öeldes, et sellel pin-koodi ei ole. Isik ütles, et ta on dokumendi kaotanud, kuid ostu tegemisel on vaja näidata dokumenti, seetõttu palus, kas ta ei saaks aidata. Nõustus aitama, kuid ketti ostes mingit isikut tõendavat dokumenti näitama ei pidanud. Läks kauplusest välja ja andis keti sellele isikule. Pst kinkekaarte ostnud ei ole. Kodust leitud kinkekaardid soetas oki-dokist poole hinnaga. Millal ostis, ei mäleta, ostis samal päeval kui need temalt ära võeti. P kaarte saab kasutada erineval moel. Tunnistajana üle kuulatud A.K ütluste kohaselt töötas ta SK J juveelipoes müüjana ning on kokku puutunud 1,5 aastat tagasi isikuga, kes istub saalis paremal (Jevgeni Jüsmä). Isik tuli kingitust valima ja ostis kuldketi, mille hind oli allahindlusega alla 800 euro. Isik maksis krediitkaardiga, mis oli ilma pin-koodita. Kasutades tuleb tšekk ja on vaja kinnitada isikusamasus, milleks on vaja passi andmeid ja maksja allkirja. Klient pakkus välja, et ta ise täidab andmed, mitte müüja. Kas klient kirjutas andmed peast või oli midagi käes, ei mäleta. Klient oli viisakas, konkreetne, ütles mida soovib, kahtlust ei äratanud. Pakkis kauba karpi ja selle omakorda nende firma logoga valget värvi kilekotti. Kohtuistungil näidatud tšekk on see, mis tuli seadmest välja pärast krediitkaardiga tasumist. Tšekil on dokumendi number, mille täitis klient ja seal peaks olema ka allkiri. Suhtles kliendiga vene keeles. Dokumendile kirjutatud allkiri oli sarnane eesti nimele. Tunnistajana üle kuulatud V.V selgitas, et käis
Süüdistuse kohaselt on J. Jüsmä käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, kuivõrd kuritegu on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Kohtule esitatud karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatavat karistatud KrK § 141 lg 2 p 1, 4 ja § 25 lg 2 järgi, kuid need karistusandmed on arhiveeritud, mistõttu ei saa need andmed olla süüteo kvalifitseerivaks tunnuseks. Samas leiduvad karistusregistris (kr. toimik II kd, tl 94-99) andmed Harju Maakohtu 26.02.2007 määruse kohta, samuti Harju Maakohtu määrus (kr. toimik II kd, tl 100101), mille kohaselt on tunnistatud lubatavaks Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 18.05.2005 otsuse ja Stockholmi Linnakohtu 20.01.2006 otsuse täitmine Jevgeni Anissimovi (Jevgeni Jüsmä) suhtes Eesti Vabariigis. Harju Maakohtu määrusega kvalifitseeriti J. Anissimovi süüteod
lg 2 ja § 25 lg 2; § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 2; § 200 lg 2 p 7; § 214 lg 2 p 1, 4; § 2681 lg 2 p 1; § 175 lg 1; § 176 lg 2 p 1; § 418 lg 3 p 3 ja § 420 lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 7 aastat ja 6 kuud, millise karistuse kandmist arvestati alates 15.02.
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning tõendamisesemeks oleva
Jüsmäle
Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, millega tekitati teisele isikule varalist kahju ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise.
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud episood – Jevgeni Jüsmä Samuti süüdistatakse Jevgeni Jüsmät
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 28.12.2015 varastas xxxx asuva baari Z suitsuruumist L.Ti poolt lauale asetatud ja OÜle B kuulunud mobiiltelefoni, tekitades sellega OÜle B varalise kahju 873, 06 senti. Kohtuistungil süüdistatav Jevgeni Jüsmä ristküsitluse alguses leidis, et ta võis telefoni võttes käituda viisil, mis võis olla seadusevastane, kuid ei pannud toime mitte mingit kuritegu. Tutvus ühe tütarlapsega, kellega läks baari ning baaris olles läks suitsuruumi 14 ning nägi laual telefoni. Peale tema ei olnud suitsuruumis kedagi. Suitsuruumist väljudes võttis telefoni ja vaatas baaris ringi, kellele võiks telefon kuuluda, kuid peale turvamehe ei näinud kedagi. Tahtis telefoni tagastada, kuid ei näinud kedagi, kellele tagastada või küsida telefoni kohta. Telefon jäi tema kätte, keset ööd ei hakanud politseisse pöörduma. Mõtles telefonist saada informatsiooni, kuid telefon osutus blokeerituks. Telefoni kaotas ära. Tütarlaps, kes temaga oli, telefonist midagi ei teadnud. Edasise küsitluse käigus selgitas süüdistatav juba seda, et on nõus, et ei käitunud õigesti, kuid on valmis välja maksma 400 eurot. Turvamehe käest ta ei küsinud ega ka pakkunud telefoni turvamehele. Pealegi turvameest nägi silmanurgast ja ta eemaldus. Turvamees ei ole leiubüroo ning turvamees ei kutsunud esile usaldust. Telefoni kaasa olnud tütarlapsele ei pakkunud, sest suitsuruumi minnes oli telefon juba seal. Kannatanu B OÜ esindaja L.T selgitas, et teab prillidega süüdistatavat (Jevgeni Jüsmä), kes 28 detsember 2015 oli Tartu mnt-l baaris Z koos ühe naisterahvaga kuna rahvast oli vähe. Baar oli üldiselt tühi, üks seltskond vist käis ja oli baari personal. Oli kaasas telefon iPhone 6, valgete kaantega, kolm päeva vana. Telefon oli tema valduses kuni kella kolmeni öösel kui käis suitsuruumis. Suitsuruumis oli telefon kaasas ja tuli koos sõbrannaga välja ning telefon jäi suitsuruumi lauale. Et telefoni enam ei ole, avastas paar tundi hiljem. Sai aru, et see on varastatud. Läks suitsuruumi vaatama, kuid telefoni ei olnud. Mäletab meesterahvast seetõttu, et ta oli baaris ainuke meesterahvas. Meesterahval olid prillid ees, täpselt samasugune kui praegu, riided olid teised, must jope või lühike mantel. Tagasi minnes baaris oli ainult baari personal, telefoni otsiti baarist, kuid ei leitud. Tsiviilhagis on näidatud vaid telefoni ostuhind 873, 06, kaante hinda sinna juurde pandud ei ole. Kindlustusselts on hüvitanud osa summast, kui õigesti mäletab, siis 480 eurot. Jääb hagi juurde. Tunnistajana üle kuulatud I.B selgitas, et tutvus isikuga, kes on saalis (näitab Jevgeni Jüsmäle), isik tutvustas ennast kui Aleksei. Tutvus baaris Z, mis on Stockmanni kõrval. See oli enne aastavahetust 2015 detsembris. Tutvus öösel, istusid baaris kaks-kolm tundi. Seltskonnas olid kahekesi, mingi seltskond oli seal veel. Käis suitsuruumis suitsetamas, kuid kas Aleksei suitsetas, seda ei mäleta, samuti ei mäleta seda, mitu korda käisid suitsuruumis. Lahkusid baarist vastu hommikut nelja-viie ajal. Viimase suitsu tegi ilmselt suitsuruumis koos Alekseiga. Suitsuruumis midagi silma ei paistnud. Lahku läksid pärast Zi ja kohtusid vist järgmisel päeval. Unustas oma telefoni iPhone 6 Aleksei autosse ja võttis telefoni ära. Telefoni abonentnumber oli xxxxxx , telefoni ostis Tele2st. Kirjalikud tõendid ja salvestised: AS Eesti Telekom müügitellimus nr xxxxxxx, millest nähtuvalt on OÜ B esindaja L.T vastu võtnud mobiiltelefoni iPhone 6S, kuldne, imei: xxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 873, 06 eurot (kr. toimik I kd, tl 12). Äriregistri andmebaasi väljatrükk, millest nähtuvalt on B OÜ juhatuse liikmeks L.T (kr. toimik I kd, tl 13) Maksekorraldus nr xxxx, mille kohaselt on S P&C I AS 31.03.2016 tasunud R.T arvelduskontole 500, 00 eurot selgitusega „telefoni hüvitis“ (kr. toimik II kd, tl 80). Tele2 Eesti AS arve nr xxxxxx_JM, millest nähtuvalt on I.B ostnud järelmaksuga mobiiltelefoni Apple iPhone 6 imei: xxxxxxxxxxxxxx, hinnaga 729, 00 eurot (kr. toimik I kd, tl 34) Kohtuistungil vaadeldi xxxx asuva PZC turvakaamerate salvestisi 28.12.2015, millistest nähtub, et kell 03.33.26 sisenevad kaks naisterahvast suitsuruumi. Kaamerale lähemal oleval laual on hele sigaretipakk. Ühel naisterahvastest on käes valge mobiiltelefon, 15 mille ta asetab keskmisele lauale. Üks naisterahvastest pikkade tumedate juuste ja pika kleidiga istub kaamerale lähemal oleva esimese laua juurde vasakule ja telefoni keskmisele lauale asetanud naisterahvas istub paremale teisele poole lauda, istudes esimese ja keskmise laua juurde. Kell 03.48.46 naisterahvad tõusevad püsti ja hakkavad lahkuma. Vasakpoolne naisterahvas võtab kaasa sigaretipaki ja pokaali, teine naisterahvas tuleb tagasi ning võtab pokaali, misjärel mõlemad naisterahvad lahkuvad suitsuruumist, mobiiltelefon jääb suitsuruumi lauale. Teisel videol on näha, et kell 03.49.46 sisenevad suitsuruumi naisterahvas ja Jevgeni Jüsmä ning nad istuvad vasakule keskmise laua juurde. Naisterahvas vaatab korduvalt laual olevat telefoni, lülitab seda, J. Jüsmä keerab telefoni teist pidi lauale. Seejärel naisterahvas uuesti korduvalt avab laual oleva telefoni katte kaane ja lülitab telefoni, mille järel hakkab ekraan helendama. Mõne aja pärast tõusevad nad püsti, ja kui naisterahvas suundub väljapääsu poole, võtab J. Jüsmä kell 03.53.19 laual oleva mobiiltelefoni. Naisterahvas kustutab sigaretti ja samal ajal paneb J. Jüsmä telefoni taskusse. Kell 03.57.33 lahkuvad mõlemad suitsuruumist, esimesel laual olnud sigaretipakk jääb lauale. Kolmandal videol on näha baari välisuks ja kell 03.01.09 sisenevad baari naisterahvas ja J. Jüsmä. Kell 03.18.24 väljub baarist J. Jüsmä ja kell 03.19.45 tuleb J. Jüsmä baari tagasi. 03.53.47 väljuvad baarist naisterahvas ja J. Jüsmä. Neljandal salvestisel on näha baariruum, kuhu kell 03.01.42 tulevad naisterahvas ja J. Jüsmä, kes käivad baarileti juures ja istuvad diivanile. Kell 03.18 lahkub J. Jüsmä baariruumist ja tuleb tagasi 03.
B OÜ juhatuse liige L.T pöördus varguse tõttu politseisse, mis viitab sellele, et ta ei olnud andnud oma telefoni võtmiseks oma nõusolekut ja tema telefoni võtmiseks J. Jüsmäl õiguslik alus puudus. Seega on sedastatav, et see mobiiltelefon oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka sisuliselt vastustanud, väites, et ta ei pruukinud käituda õigesti. Sellest tulenevalt saab üheselt järeldada, et mobiiltelefoni äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada mobiiltelefoni senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et tegemist võib olla omastamisega, kuid mitte vargusega. Kohus leiab, et taolises olukorras on tegemist siiski vargusega, millist seisukohta toetab ka senine kohtupraktika. Riigikohus on leidnud, et „kaotanud baaris kui avalikus kohas oma mobiiltelefoni, väljus see kannatanu valdussfäärist, kuna ta ei teadnud selle asukohta ja seetõttu puudus tal ka selle valitsemistahe. Samas ei muutunud kaotatud mobiiltelefon ka valdusetuks, vaid valdus läks üle baaripidaja valdussfääri, kes teostab baaris olevate asjade üle faktilist võimu oma töötajate kaudu. Samas, olenemata sellest, et mobiiltelefon oli üle läinud baaripidaja valdussfääri, on kohtud põhjendatult kvalifitseerinud selle hõivamise süüdistatava poolt varguse katsena, kuna pannes selle oma taskusse, alustas süüdistatav sellele oma valduse kehtestamist. Süüdistatava tegu oleks tulnud käesoleval juhtumil kvalifitseerida lõpuleviidud vargusena siis, kui tal oleks õnnestunud mobiiltelefoniga baarist väljuda. Alles sellisel juhul oleks süüdistataval tekkinud võimalus varastatut oma äranägemise järgi käsutada“ (3-1-1-2308). Käesoleval juhul õnnestus J. Jüsmäl OÜle B kuulunud mobiiltelefoniga baarist väljuda ja käsutada telefoni omal äranägemisel ning süüdistatav murdis telefoni kaasa võttes baaripidaja valduse telefoni üle, viies varguse lõpule. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt, mistõttu on realiseeritud ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud
lg 2 p 4 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. Kohus on ülalpool juba põhjendanud, miks kohus loeb J. Jüsmät isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ning ei hakka seda enam kordama. Küll peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale
Jüsmäle mõistetud karistus kustunud, mistõttu oli J. Jüsmä vargust toime pannes
Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud röövimise.
lg 1 järgi kvalifitseeritud episood – Jevgeni Jüsmä Jevgeni Jüsmät süüdistatakse ka selles, et süüdistatav koos V.Bga lõi kindlustusandjas kindlustushüvise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, põhjustades teise isikuga kokkuleppel 04.07.2016 kella 18.46 ajal Tallinnas xxxx juures liiklusõnnetuse. Süüdistatav Jevgeni Jüsmä end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et sõitis tanklast välja peateele, ei märganud autot ja ei andnud teed ning juhtus avarii. Liikus Opel Omegaga, mille soetas. Liikluskindlustus oli sõlmitud. Arvab, et ei rikkunud liiklusnõudeid, vasakult liikujate nägemist segasid 18 avatud väravad. Juriidilisest küljest vaadatuna oli tema süü, sest ei andnud teed. Tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Pöördus kindlustusfirmasse, et anda selgitus, saatis e-meiliga fotod ja küsis kas tahetakse sõidukit ka näha. Ei tahetud. Ootas ja kui keegi tema poole ei pöördunud, müüs sõiduki maha. Hüvitist ei saanud, ei nõudnud midagi. Kannatanu temalt hüvitist ei nõudnud, kõik jäi kindlustuse raamidesse. Seaduse järgi peab pöörduma kindlustusse, helistas
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning talle mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud, milline karistus jäeti
Kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati V.B süüdi selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jevgeni Jüsmäga, lõi kindlustusandjalt I.K AS-ilt vähemalt 3000 euro suuruse kindlustushüvitise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumis toimumise kohta, lavastades 04.07.2016 kella 18.46 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 98 liiklusõnnetuse toimumise, mille lavastamiseks omandasid 29.06.2016 tehniliselt mittekorras sõiduauto Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXXX. Ülejäänud süüdistuse tekst kattub J. Jüsmäle esitatud süüdistusega (kr. toimik II kd, tl 120122). Kohus, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale. Üheselt on tuvastatud, et 04.07.2016 toimus Paldiski mnt 98 juures liiklusõnnetus, milles osalenud sõidukeid juhtisid Jevgeni Jüsmä ja V.B. Süüdistuse kohaselt toimus aga liiklusõnnetus kindlustushüvitise saamise eesmärgil, luues kindlustusandjas ebaõige ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Süüdistatav J. Jüsmä end süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et liiklusõnnetus toimus tema tähelepanematusest ja liiklusõnnetuse toimumise järgselt toimis ta seaduse nõuetele vastavalt. Seejuures nägi ta süüdistuses märgitud V.Bt esimene kord liiklusõnnetuse toimumise päeval ja teine kord liiklusõnnetuse kohta selgitusi andes. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuivõrd need ei riimu teiste kohtulikul arutamisel kogutud tõenditega. Tunnistaja V.B selgitas, et leppis J. Jüsmäga kokku liiklusõnnetuse lavastuse, milleks oli vaja osta liiklusõnnetuse jaoks teine auto. Tunnistaja S.Fi ütluste kohaselt müüs ta oma vana Opel Omega D.Vile, kes omakorda müüs selle J. Jüsmäle. Müügitehinguid kinnitavad ka ostu-müügi lepingud. Seejuures nähtub D. V ütlustest, et sõiduki müügikuulutuse pani ta üles internetis ja müügi päeval pärast lõunat võtsid temaga ühendust kaks erinevat isikut, kes helistasid erinevatelt telefoninumbritelt. Sõiduki müük toimus õhtul kella poole kaheksa, kaheksa ajal ning ostma tulid sõidukit kaks isikut. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on D.Vile helistanud nii J. Jüsmä kui ka V.B ning viimane kõne J. Jüsmäga oli D.Vil kell 19.17. Nii D.V, V.B kui ka J. Jüsmä on 23 selgitanud ka tehingu toimumise kohta, mis kattub. Seega saab üheselt tulla järeldusele, et vaidlusalune tehing toimus. Nii D.V kui ka V.B on kinnitanud tehingu toimumist ning D.V on kohtueelsel menetlusel V. B ära tundnud kui isiku, kes oli üks ostjatest, kuid sõiduki ostjaks oli J. Jüsmä, kelle andmed märgiti lepingusse ja kelle ta kohtuistungil ka ära tundis. Seega on üheselt tuvastatud ka see, et sõidukit ostmas käisid nii J. Jüsmä kui ka V.B. Puutuvalt liiklusõnnetuse toimumisse ilmneb tunnistaja V.B ütlustest üheselt, et Opel Omega osteti vaid selleks, et sellega põhjustada liiklusõnnetus kokkulepitud kohas. Seda asjaolu kinnitab ka jõustunud kohtuotsus, millega V.B on süüdi tunnistatud samas süüdistuses
Jüsmäga pani samadel asjaoludel toime kindlustuskelmuse. Seejuures nähtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetest, et vaidlusalusele sõidukile vormistati viimane liikluskindlustus senisest kindlustusandjast erineva kindlustusandja juures ning kindlustusperioodiks oli ajavahemik 30.06.2016 kuni 18.07.2016. Seejuures on liikluskindlustuse võtjana märgitud endine omanik S.F. Seega jäeti sõiduk liiklusregistri büroos ümber registreerimata ja sõiduki kindlustus vormistati vaid 18 päevaks. Sellised andmed viitavad üheselt sellele, et sõidukit oli vaja vaid ajutiselt ja teatud eesmärgil ning edaspidi sõiduki järele vajadus puudus nagu puudus ka vajadus selle sõiduki jaoks rahaliste kulutuste tegemiseks edaspidi, olgu selleks siis remont, mis oli tegelikult hädavajalik või edasine kindlustamine. Oluliseks tõendiks peab kohus ka tankla videosalvestist, millest nähtuvalt liiklusõnnetuse toimumisele eelnevalt valget värvi Opel ootab tankla territooriumil ja sõidab tankla territooriumilt välja peateega ristumiskoha juurde ning jääb ootama. Mõni hetk hiljem tagurdab tagasi, ootab ja seejärel sõidab taas peateega ristumiskoha juurde ning ootab ja laseb peateel sõitvad sõidukid läbi ja seejärel sõidab peateele välja, mille järgselt toimub liiklusõnnetus. Selline Opeli juhi käitumine viitab sellele, et Opeli juht sõitis kokkulepitud kohta liiga vara ja nähes, et V.B sõidukit veel ei ole, tagurdas tagasi, tegemaks aega parajaks ning siis sõitis uuesti välja, et V.B sõiduk ära oodata ning V.B sõiduki lähenedes sõitis peateele välja, põhjustades liiklusõnnetuse. Et liiklusõnnetus oli teadlikult esilekutsutud, järeldas ka kindlustusandja I.Ke kahjukäsitleja. Seejuures osalesid liiklusõnnetuses sõidukid, millistest Opelil sisuliselt turuväärtus puudus ning V.B sõnade kohaselt olid tema omanduses oleval Volvol tehnilised rikked, millede kõrvaldamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Liiklusõnnetuse toimumise järgselt saavutasid J. Jüsmä ja V.B ka oma eesmärgi, kuivõrd V.B sõiduki taastamine osutus majanduslikult ebaotstarbekaks ja sõiduk kuulunuks turuväärtuse ulatuses hüvitamisele V.Ble kui sõiduki juhile ja omanikule, kes liiklusõnnetuse toimumises süüdi ei olnud. Liiklusõnnetuse järgselt tehtud telefonikõnedest nähtuvalt tunnistab J. Jüsmä end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhid kinnitasid häirekeskusele, et saavad omavahel hakkama ja vormistavad dokumendid ära ning keegi kannatada ei saanud. Liiklusõnnetuse kohta koostatud dokumentidest nähtub üheselt kuidas J. Jüsmä on end vastuvaidlematult liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi tunnistanud, mis pidanuks tingima selle, et Opel Omega kindlustusandjal tekib kohustus hüvitada V.B sõiduki turuväärtus V.Ble. Seega tehti kõik selleks, et toimunud liiklusõnnetus jätaks ehtsa liiklusõnnetuse mulje ja seejuures järgiti liiklusõnnetuse toimumise järgselt kõiki liiklusseaduse nõudeid, et kellelgi mingit kahtlust ei tekiks. Eelmärgitud motiividel leiab kohus, et nii isikulised tõendiallikad kui ka dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad üheselt süüdistuse versiooni sellest, et J. Jüsmä koos V.Bga lõi etteplaneeritud liiklusõnnetuse esilekutsumisega kindlustusandjas kindlustushüvise saamise eesmärgil ebaõige ettekujutuse kindlustusjuhtumi toimumise kohta. Arvestades kohtule esitatud andmeid sama väljalaskeaasta Volvo V70 turuväärtuse kohta saab tulla järeldusele, et loodetav kindlustushüvis saanuks olla mitte vähem kui 3000 eurot, mille V.B ütluste kohaselt pidanuks ta jagama J. Jüsmäga. Eelmärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Jevgeni Jüsmä käitumises sisaldub
lg 1 ettenähtud kuriteo koosseis.
sätestatud kindlustuskelmuse koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on kindlustuslepingu täitmiseks vajalik osa 24 kindlustusandja varast ning seda hüve saab riivata eeskätt kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu alusel tekkinud õigussuhte olemasolul. Kindlustuskelmuse puhul on tegemist kärbitud süüteokoosseisuga, mille lõpuleviimiseks piisab
sätestatud objektiivses koosseisu kahest alternatiivist ühe realiseerimisest, so kas kindlustusjuhtumi esilekutsumisest või toimunud kindlustusjuhtumi kohta ebaõigete andmete esitamisest. Seejuures on objektiivne koosseis täidetud juba pettusliku teo toimepanemisega ning teo lõpuleviimiseks ei ole süüdlasel varalise kasu saamine või pettuse tõttu varalise kahju tekkimine kindlustusandjal vajalikud. Subjektiivsest küljest piisab emma-kumma teoalternatiivi puhul ka kaudsest tahtlusest, kuid see nõuab spetsiifilist eesmärki, s.o saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist ja see eesmärk eeldab teo toimepanijal kavatsetuse olemasolu. Seejuures ei pea kuriteo täideviija olema kindlustuslepingu sõlminud isik. Käesoleval juhul ostsid J. Jüsmä ja V.B liiklusõnnetuse põhjustamiseks vajaliku vahendi, so sõiduki Opel Omega ning liiklusõnnetus põhjustati kokkulepitud kohas, eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Seega nii teo toimepanemise ettevalmistamine kui ka toimepanemine toimusid kindlal eesmärgil, saada kindlustushüvist Opel Omega kindlustanud kindlustusandjalt, milleks sõlmiti Opel Omegale ka lühiajaline liikluskindlustuse leping. Selline käitumine viitab üheselt eesmärgi suhtes kavatsetusele ning kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise osas kindlustusandjale vähemalt otsesele tahtlusele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Jüsmä käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumisena ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomisena kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud episood – Ivo Pärn ja Elias Keskküla Ivo Pärna ja Elias Keskküla süüdistatakse muudetud süüdistuse kohaselt selles, et nad 26.12.2015 Tallinnas Jõe ja Ahtri tänava ristmikul tungisid kallale sõidukis Volvo V70 asunud J. Nile, rikkudes KorS § 55 lg 1 p 1 keeldu ja tekitasid J. Nile tervisekahjustused, rikkudes sellega kõrvaliste isikute õigusrahu, pannes toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Süüdistatav Ivo Pärn selgitas, et 26.12.2015 oli kodus Jõe tänaval koos Elias Keskkülaga. Elas sel ajal xxxx. Olid veini tarvitanud. Pärast üheksat, ette kümmet kui poode hakatakse kinni panema arvasid, et ostavad veel üht-teist, et võib-olla lähevad õhtul välja kuskile. Tulid liftiga ja maja oli tühi, kedagi tähele ei pannud. Läksid Norde Centrumi poole. Ületada tuleb esimene tee, mis on parempööre, siis tulevad kaks suuremat teed. Ületasid väiksema, mis läheb Jõe tänavale, siis tuleb väike saareke. Foor oli jalakäijatele roheline ja alustasid ületamist. Siis tuli hooga takso sisse, oleks alla jäänud. Tuli keskmiselt kahe saare vahele jäävalt teelt, takso tuli vasakpoolsest. Sel hetkel olid teisel rajal, mis keerab sadama poole. Takso jäi pidama selle koha peale, kus üle hakkasid minema, sõitis sebra peale. Lõunamaalane hakkas lõugama, kätega vehkima. Alguses juht välja ei tulnud, patsutasid talle katusele, siis tegi akna lahti, kukkus sõimama, siis läksid juhiukse poole. Nemad karjusid ka midagi. Seisid ukse juures, juht tegi ise ukse lahti, alguses oli Keskküla eespool, ukse juures, tema ise jäi tahapoole. Juht sõimas edasi ja lõi jalaga Keskkülat. Vöö oli peal, keeras kuidagi ukse poole, lõi jalaga talle mitu korda rindu. Tõmbas Keskküla eest, läks ise ja oli väike rüselus, siis oli politsei kohal ja oligi kõik. Tõmbas Keskküla ära ja rahustas korra maha, mingit löömist ei olnud. Taksojuhiga oli tal kerge maadlus, kestis 30 sekundit ja kõik. Siis tuli mingi vend teiselt poolt ja tõmbas gaasi, tema meelest ka taksojuht, auto oli mingi, jooksis kuskilt. Sai päris hästi gaasi. Politsei tuli, tõmbas neid eemale ja siis tuli taksojuht, pani mataka rusikaga ribidesse. Neid Keskkülaga viidi politseijaoskonda, taksojuht sõitis taksoga sinna, kirjutas avalduse ja nõudis 5000 euri. Kõige agressiivsem 25 oli taksojuht, Keskküla oli põhimõtteliselt kannatanu. Kindlasti põles neile roheline, sest muidu ei läheks üle, seal autosid sõidab kogu aeg edasi-tagasi. Taksojuht seletab, et seisis seal, seisis sebra peal, mis ei ole loogiline. Kui auto pidurdas, oli auto esiosa juures, stange juures, Keskküla läks natuke eespool. Nagu reaktsioon, hüppad korraks eemale, siis hakkas lõugama ja läksid autoukse juurde. Auto oli Volvo, sõiduauto. Tõmbas Keskküla seal ukse juurest ära ja rahustas juhi maha, võttis temast korraks kinni, et ei saaks rohkem möllata, põhimõtteliselt jalgadest sai võtta, hoidis kinni. Palju seal rahvast oli, öelda ei oska, seal on kogu aeg rahvast, pime aeg õhtul. Seal jätkub alati sõitjaid, nii tohutult tihe seal ei olnud. Gaasi laskja tuli teisest taksost, kes ta oli, seda ei tea, tuli teise raja pealt, juhiuksest, sõitis edasi Jõe tänava poole. Nägi, et läks autosse. Kellegagi rohkem peale politsei kokkupuudet ei olnud. Inimesed käivad kogu aeg sellel ülekäigurajal, kas teisi jalakäijaid sel hetkel oli, ei tea, mis selja taga toimus. Süüdistatav Elias Keskküla selgitas, et arvab, et oli 26.12.2015 Ivo Pärna juures, ajasid juttu, võtsid väheke napsu, pudel veini kahe peale. Mõtlesid, et võtavad ühe pudeli veel, otsustasid poodi minna kuna poode hakati kinni panema. See võis olla üheksa-kümne vahel. Läksid Pärna juurest alla, möödusid koridorist, läksid tänavale ja liikusid Norde Centrumi suunas. Olid heas tujus, võib-olla ajasid vähe valjemini juttu. Ei pannud tähele, et kedagi koridoris oli. Ületasid esimese risti, läksid ületama teist ja mingi moment mingi hull sõitis taksoga neile sisse. Jõudis sebra peale, signaalitas, oli neil kõrval. Lasi signaali, tegi auto akna lahti ja hakkas sõimama venekeelsete sõnadega. Kuna olukord oli nende jaoks ebameeldiv, siis läksid taksojuhi juurde ja tahtsid aru küsida, mis toimub. Auto aken oli lahti, mitte nii, et oleks kuhugi koputanud, oli vestlus ja tahtsid, et ta tuleks autost välja. Kas ta tuli või tahtis välja tulla, aga mingi hetk oli auto uks lahti. Kas tegi ise või tegid nemad, ei oska täpsustada. Tahtsid, et ta tuleks välja, kuid ta viskas ennast nagu pikali, tahtsid teda sealt kätte saada. Võimalik, et tahtis juhti nagu jõuga välja tõmmata, aga ühtegi lööki juhi vastu ei teinud, tahtis välja tirida. Välja tirida ei õnnestunud, viskas pikali käigukangi poole ja vehkis jalgadega. Ei saanudki talle ligi, sai lööke rohkem pihta kui et oleks saanud välja tirida. Ei löönud teda ühtegi korda. Kannatanu vigastustest ei saa järeldada, et teda oleks kaks inimest peksnud. Mingi moment tegeles temaga rohkem Pärn, oli tagaukse pool ja keegi lasi teiselt poolt gaasi. Gaasi laskja lahkus joostes. Ei oska öelda, kas kannatanu Pärna lõi. Kui kaks inimest tahavad taksojuhti kätte saada, siis ei saagi aru, kas keegi lööb või tahab tirida, olukord muutub vehklemiseks või tirimiseks. Kui palju seal tänaval inimesi oli, ei pööranud tähelepanu, ajasid omavahel juttu, eeldatavasti on, ei pööranud mitte millelegi tähelepanu. Eeldab, et ristmikule minnes hakkab tähelepanu pöörama, eeldab, et oli roheline tuli. Esimeses fooris põles kindlasti roheline tuli, edasi kas vilkus või põles roheline, ei ole kindel. Erinevalt kaitsjale antud vastusest vastas prokurörile E. Keskküla, et nii kui kannatanu taksost välja tuli, nii pani Pärnale rusikaga, arvab, et rindkeresse, nägi, oli kõrval. Kannatanuna üle kuulatud J.N selgitas kohtuistungil, et teab süüdistatavatest kahte isikut (Ivo Pärn ja Elias Keskküla). 26.12.2015 enne kella kümmet õhtul töötas taksojuhina ja oli autoga Volvo Ahtri ja Jõe ristmikul ning keeras D-terminaali poole. Need kaks isikut tulid üle tee ja neile süttis punane foorituli. Tema seisis autoga ja andis signaali. Isikud lähenesid autole ja peksid vastu auto klaasi. Kui akna alla lasi, tuli löök vasakule poole näkku. Üks neist lõi, kuid ei mäleta kumb neist. Seejärel avati juhiuks ja hakati peksma käte ja jalgadega vasakusse külge. Peksid koos. Kuna oli turvavööga kinnitatud, siis ei saanud ennast liigutada ja teda peksti korda-mööda. Peksmise lõpetas politsei saabumine. Kes politsei kutsus, seda ei tea. Nägi ühte tütarlast noormehega ja autos paremat kätt olev meesterahvas helistas kuhugi. Tema takso oli tühi. Kui politsei kohale tuli, siis lasi turvavöö lahti ja tuli autost välja. Arvab, et isikud oli purjus, sest normaalne inimene ei hakka punasega üle tee minema. Kui autole põleb roheline, siis jalakäijatele põleb punane. Andis signaali, sest temale põles roheline 30 sekundiks, need isikud alustasid tee ületamist punasega. Tee oli kaherajaline, üks rada läheb otse, teine 26 vasakule. Isikud olid paremalt rajalt jõudnud vasakule rajale ja auto oli vasakul rajal. Signaali andmise ajal olid nad autost poole meetri kaugusel. Signaali andis selleks, et nad kiiremini üle läheksid. Kumb lõi vastu akent ja kumb näkku, seda ei mäleta. Peksid üheaegselt käte ja jalgadega. Nägi isikuid enne tule süttimist tulemas Jõe tänava poolt, tule süttides ei saanud edasi sõita kui inimesed liiguvad, teisi liiklejaid ei olnud. Avas akna, et nad ei lööks seda puruks. Edasi ei saanud sõita, sest ei näe, mis ees toimub. Keskmine töötasu on 300-400 eurot kuus, kuid jõulu ja aastavahetuse ajal keskmiselt 100-150 eurot päevas. Töötas töölepinguga, kuid haiguslehte võtta ei tahtnud, arvas, et paari päevaga läheb üle, haigekassa kolme esimest päeva ei tasu. Ei töötanud 4-5 päeva. Ülemus arvutab palga välja, kui tellimusi ei ole, siis on miinimumpalk. Tellimustega muutub palk suuremaks. 2015 oligi miinimumpalk. Jääb 2000 eurose nõude juurde. Tunnistaja M.T selgitas, et 26.12.2015 väljus xxx majast ja läks poodi. Ristmikul oli tunnistajaks sellele, et kaks meesterahvast tungisid kallale taksojuhile, kes oli peatunud poole ristmiku peal, tehes vasakpööret sadama suunas, uks oli lahti. Praktiliselt koheselt helistas politseisse, kõndis üle ristmiku Jõe tänava suunast, et minna Norde Centrumi suunas. Ristmikule lähenedes nägi, et see toimus, läks kaarega neist mööda ja kui oli jõudnud teisele poole teed, võttis telefoni. Konflikti algust ei tea, lähenes ristmikule, 20 meetrit ristmikust tuvastas, et midagi toimub. Taksojuhi poolne uks oli lahti ja kaks meest mõlemad kätega peksid taksojuhti, üritasid teda taksost välja tõmmata, kuid tal oli turvavöö peal ja ta ei tulnud sealt välja. Teised autod peatusid seal taga, ei saanud teha vasakpööret. Tagumisest autost tuli keegi välja ja üritas pipragaasi lasta üle auto nende meeste suunas. Kas keegi pihta sai, ei tea, oli teisel pool teed koos õega ja jäi sinna seisma kuna oli politseiga ühenduses ja politsei palus jääda. Ei oleks sekkunud, ei tea mis võib juhtuda. Nähtavuse väli ei olnud kuidagi blokeeritud, et mõned sammud eemale astus. Kui lähenes, oli autojuhi uks tema poole, läks ringiga mööda üle tee teisele poole ristmikku, kus jäi esialgu eraldussaarele kuna seal oli punane tuli, siis läks edasi, kus nägi autojuhi poolset ust lahti. Ei oska öelda, kuidas isikud ennast positsioneerisid, kuid nad olid agressiivsed ja mõlemad osalesid löökide andmises. Kas nad tegid seda korda-mööda või samaaegselt, üks meestest kindlasti üritas ka jalaga lüüa, üritasid taksojuhti taksost välja tõmmata. Kuna oli turvavööga kinni, siis üritati ka jalaga hoope anda. Kas taksojuht lõpuks välja tuli, ei oska öelda, nägi et politsei saabus ja hakkas ära liikuma. Autod jäid seisma natuke üle ülekäiguraja sõitnud taksost, takso oli üle kõnniraja sõitnud, nagu pool pööret tegemas, teised autod olid jäänud kõnniraja taha. Siis oli gaasilaskmine juba toimunud ja ta oli politseiga ühenduses, politsei saabus üllatavalt kiiresti. Takso nagu seisis ülekäigu raja peal, ei olnud veel pööret tegema hakanud, justkui oleks hakanud pööret tegema ja oli nagu takistatud nende inimeste poolt arvatavasti. Ründajaid kirjeldada ei oska. Neid mehi nägi varem xxx majas, kust nad väljusid. Oli all postkasti juures kui nad liftist välja tulid ja möödusid. Lällasid ja olid purjus, mis keeles rääkisid, ei oska öelda. Tundusid kahtlased tüübid, väljus koos õega 10-15 sekundit hiljem. Jõudis ristmikule ja tuvastas, et need samad kaks meest, kes olid majast väljunud. Olid valju häälega, tuigerdasid, kõnnakust oli aru saada, et purjus. Ei saa väita, et mäletaks mingit sõnavahetust takso juures, ainuke fookus oli krabada telefon ja helistada politseisse, et kui tema ise saab tänaval peksa, siis tahaks, et keegi kutsuks ka temale politsei. Kui ristmikule jõudis, oli stseen juba toimumas ja ei kujuta ette, mis see põhjus võis olla. Tunnistajana üle kuulatud Jüri Nurmik selgitas, et 26.12.2015 oli autopatrullis ja õhtul kümne ajal olid Ahtri tänaval, liikusid D-terminaali poole, käies läbi Olerexi tanklast. Nende juurde tuli isik, kes teatas, et Jõe ja Ahtri ristmikul kaks meesterahvast tõmbavad taksojuhti autost välja. Teada andnud isik jäi tuvastamata kuna suundusid kohe antud kohta, mis oli umbes 200 meetri kaugusel. Läksid sinna vaid selle teate peale, juhtimiskeskuselt mingit teadet selle kohta ei tulnud. Hiljem said teada, et oli helistatud sellise sündmuse kohta. Kohale jõudes tuvastasid, et Ahtri tänava vasakpoolses sõidureas, mis pöörab Uus-Sadama tänavale, seisis takso, mis oli foori ees olevast 27 stoppjoonest esiotsaga üle ülekäiguraja osa peal, esiosa, kapoti osa kuni tuuleklaasini. Taksojuht oli autost väljas ja seal olid veel kaks meesterahvast, kes vaidlesid, oli kerge rüselus. Taksojuht teatas talle, et temale põles roheline tuli, hakkas vasakpööret sooritama ja need isikud tulid punase tulega üle tee, tahtsid jalutada. Vastaspool väitis, et nendel põles roheline tuli ja takso tuli signaalitades ja suure hooga ning näitas väidetavalt keskmist sõrme. Taksojuhil oli huul verine, värske haav, teisest osapoolest ühel noormehel nukid marraskil, jaoskonnas andsid esmaabi. Toimus üksteise süüdistamine, sõimamine, mõlemad osapooled üritasid selgitada, et neil oli õigus. Kaks meesterahvast, kes üle tee minna soovisid, rääkisid eesti keeles, taksojuht valdas vene ja eesti keelt, emakeel oli nagu vene keel. Kõik osapooled toimetati Kesklinna politseijaoskonda, taksojuht tuli oma taksoga. Takso oli universaalkerega Volvo. Teiste liikluses osalejate poolt mingit erilist reaktsiooni ei olnud, mõned jalakäijad jäid võibolla natuke pikemaks vaatama, kuid ligi ei tikkunud ja seisma ei jäänud, et uurida. Liiklus oli hõre. Sõimati, süüdistati teineteist ja üks hetk toimus ka taksojuhi poolt tõukav löök ühe meesterahva rindkere suunas, midagi sellest ei juhtunud. Kohale jõudes mingit vägivalda ei näinud, oli verbaalne vaidlus. Kõik seisid juhiukse juures, juhiuks oli lahti. Kirjalikud tõendid: 26.12.2015 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadeldi J.Nit, kellel tuvastati alahuule marrastus seespool ja vasakpoolse põsesarna paistetus (kr. toimik I kd, tl 14-16) Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis J.Ni kohta, millest nähtuvalt on patsient tulnud ise 27.12.2015 ning temal on diagnoositud pindmine peavigastus, pea pindmised hulgivigastused ning kaasuva haigusena õla- ja õlavarrevigastus, õla- ja õlavarrekontusioon (kr. toimik I kd, tl 17-18). 27.01.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud 26.12.2016 kell 21.49 tehtud kõne salvestist telefoninumbrilt 51967577. Kõnest nähtuvalt teatab helistaja, et Jõe tänaval ristmikul kaks meest tungisid kallale taksojuhile ja püüavad kahekesi teda autost välja peksta. Seejärel täpsustab helistaja sündmuskohta ning teatab, et politsei tuleb. Siis teatab helistaja, et keegi pritsis pipragaasi, kinnitab, et politsei on kohal. Pärast seda täpsustab takso numbrit ja teatab auto margi, seejärel teatab, et tema nimi on M.T. Täiendavalt selgitab helistaja, et need kaks meest, kes läksid taksojuhile kallale, tulid samast majast välja kust temagi, et nad on purjus ja tahtsid taksojuhti välja tõmmata, taksojuht paistab kaine (kr. toimik I kd, tl 19-21, kr. toimik II kd, tl 81 salvestis). 26.12.2015 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Elias Keskküla kahtlustatavana
Kinnipeetu kirjelduse kohaselt visuaalsed kehavigastused puuduvad, protokollile on lisatud fotod kahtlustatavast (kr. toimik I kd, tl 22-24) 26.12.2015 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti Ivo Pärn kahtlustatavana
Kinnipeetu kirjelduse kohaselt on paremal käel marraskil sõrmenukid, protokollile on lisatud fotod kahtlustatavast (kr. toimik I kd, tl 25-27) Kohus, kuulanud ära isikulised tõendiallikad, helisalvestise ning kontrollinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Nii süüdistatavate, kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest tuleneb üheselt, et vaidlusalune sündmus on aset leidnud 26.12.2015 kella 21.47 paiku Tallinnas Jõe ja Ahtri tänavate ristmikul. Sündmuse põhjuste osas aga sündmuses vahetult osalenud süüdistatavate ja kannatanu ütlused lahknevad, nimelt selles, et süüdistatavate väite kohaselt sõitis kannatanu oma sõidukiga 28 ülekäigurajale punase tulega ning kannatanu väidete kohaselt asusid süüdistatavad sõiduteed ületama punase keelava foori tulega. Seega on tegemist vaidlusega liiklussituatsioonis, kellel oli liikumisel eesõigus. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamisesemeks ühegi osapoole liikluskäitumisele hinnangu andmine ega see, kellel liikumisel eesõigus oli. Tõendamisesemeks on sellele järgnenud süüdistatavate käitumine. Nii süüdistatavate, kannatanu kui ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt peatus kannatanu juhitud takso ülekäigurajal. Kannatanu selgitustest tulenevalt ületasid süüdistatavad teed keelava foori tulega ning ta andis signaali, et süüdistatavad kiiremini teed ületaksid. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt asus kannatanu neid ohtu seades aga ülekäigurada ületama. Süüdistatavate ütlustest saab järeldada, et kannatanu avas auto akna ja hakkas neid sõimama, I. Pärna selgituste kohaselt ta keelest, milles neid sõimati, aru ei saanud, E. Keskküla aga sai täpselt aru, et sõimati vene keeles ja ebatsensuurselt. Kannatanu selgituste kohaselt oli tema juhitud sõiduki aken hoopis kinni. Kui E. Keskküla ütluste kohaselt tegi kannatanu pärast signaali andmist akna lahti, mitte et keegi oleks koputanud, siis I. Pärna selgituste kohaselt oli autol aken kinni ning auto katusele patsutades avas juht akna. Seega on süüdistatavate endi ütlused omavahel vastuolus akna avatuse osas. Juhul, kui aga aken oli kinni ja see avati alles auto katusele patsutamise peale, ei saanud E. Keskküla kuulda mingit sõimu peale signaali andmist. Kannatanu seevastu on selgitanud, et ta avas akna seetõttu, et taoti vastu akent ja ta kartis, et aknaklaas lõhutakse ära. Kui süüdistatavate ütlustest tulenevalt kumbki neist kannatanut ei löönud, selgitas kannatanu, et kohe kui ta oli akna avanud, sai ta löögi näkku. Seda, et kannatanut on näkku löödud nii huule pihta kui ka vasaku põsesarna pihta, kinnitavad nii meditsiinidokumendid kui ka kannatanu isiku läbivaatus, samuti tunnistaja J. Nurmiku ütlused. Lisaks sellele on tervishoiuteenuse osutaja juures tuvastatud kannatanul õlavarre põrutus. Selline tõendikogum lükkab üheselt ümber süüdistatavate versiooni sellest, et nad kannatanut löönud ei ole. Süüdistatavate versiooni kohaselt vehkis kannatanu avatud uksest jalgadega ja E. Keskküla sai jalgadega mitu korda pihta. Ometigi ei ole E. Keskküla kinnipidamisel avaldanud, et teda on löödud ja ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on fikseeritud, et visuaalsed kehavigastused puuduvad. Seevastu on I. Pärna kinnipidamise protokollis fikseeritud, et I. Pärnal on paremal käel marraskil sõrmenukid ning tunnistaja J. Nurmiku ütluste kohaselt oli tegemist värske vigastusega ja I. Pärnale osutati politseijaoskonnas esmaabi, asetades plaastrid. Seega I. Pärnal tuvastatud tervisekahjustused on iseloomulikud mitte peksa saajale, vaid peksjale. Puutuvalt süüdistatavate väidetesse kannatanu poolt läbi avatud ukse jalgadega vehkimise kohta, et kannatanu tahtis neid autos olles ja turvarihmaga kinnitatuna jalgadega lüüa, siis saab kannatanu ja tunnistaja M. T ütlustest teha hoopis järelduse, et süüdistatavad läksid kannatanule kallale ja tahtsid teda autost välja saada. Seega kannatanu poolne jalgadega vehkimine oli ilmselgelt selleks, et ründajaid eemal hoida ja takistada tema suhtes kasutatud vägivalla jätkumist. Süüdistatavad on selgitanud, et nad soovisid kannatanult aru pärida, kuid seni on selgusetu, mille kohta nad aru pärida soovisid ja mille alusel. Süüdistatavate selgitustest saab järeldada, et neile ei meeldinud, et neile signaali anti ja neid sõimati, kuid kohtus kontrollitud tõenditest ilmneb üheselt, et enne seda kui kannatanu akna avas ja löögi näkku sai, ei olnud tal võimalik süüdistatavaid sõimata. Seega soovisid süüdistatavad pigem aru pärida miks kannatanu neile signaali andis ja on üheselt arusaadav, et see süüdistatavaid ärritas. Selleks, et aru pärida, ei pea aga kannatanut keset sõiduteed ülekäigurajal autost välja kiskuma hakkama ja sellega teiste liiklejate liiklust takistama. Alkoholi tarvitanud süüdistatavad ei saanud olla ka avaliku korra kaitsel, et hakata kellelegi etteheiteid tegema, veel vähem puudus neil igasugune õiguslik alus kelleltki aru pärida. Selline süüdistatavate käitumine näitab süüdistatavate suhtumist õiguskorda ja teistesse isikutesse ning üleolevat suhtumist õiguskorda tervikuna. Kohtu arvates on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, tekitades kannatanule tervisekahjustused ning tervisekahjustuste olemasolu on tõendatud nii isikuliste tõendiallikate ütluste (J. N, J. N) kui ka 29 dokumentaalsete tõenditega. Seega on kohtuliku uurimisega tuvastatud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, kahjustades kannatanu tervist
Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime Jõe ja Ahtri tänavate ristmikul ülekäiguraja juures kõrvaliste isikute juuresolekul. KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti ühissõidukit. On üheselt arusaadav, et tänav koos selle juurde kuuluvate rajatistega kuulub oma kasutusotstarbelt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maaalade hulka. KorS § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igal ühiskonnaliikmel peab avalikus kohas olema tagatud turvatunne ja teadmine, et tema subjektiivsed õigused on kaitstud. KorS § 55 lg 1 p 1 sätete kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavad lõid kannatanut ja püüdsid teda vägivalda kasutades autost jalgupidi välja tirida. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav teise isiku löömisena ja muul viisil vägivaldselt käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kuivõrd tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, siis on süüdistatavad rikkunud avalikku korda, so ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, sh ka KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb lisaks eelmärgitule tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, samuti
Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kannatanu J. N suhtes kasutati vägivalda, mis sisustab
Lisaks sellele on kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M.T, kelle ütluste kohaselt ta kohe, nähes süüdistatavate käitumist, võttis ühendust politseiga ja teatas kallaletungist taksojuhile. Seejuures on tunnistaja märkinud ka seda, et ta hoidus ohutusse kaugusse, kartes vägivalla üle kandumist temale. M.T puhul on tegemist konkreetse tuvastatud ja asjasse puutumatu füüsilise isikuga. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et nii süüdistatavate kui ka tunnistaja M. T ütlustest nähtuvalt lähenes keegi teiselt poolt J. N autole ja lasi gaasi süüdistatavate suunas, milline käitumine näitab üheselt seda, et see isik oli süüdistatavate käitumisest tugevalt häiritud ning asus olemasolevate vahenditega süüdistatavate rünnet katkestama. Kui see aga tulemust ei andnud, lahkus sündmuskohalt. Lisaks sellele avaldas tunnistaja J. Nurmik, et tema kui politseiametniku poole pöördus juhuslik inimene ning teatas Jõe ja Ahtri tänaval toimuvast taksojuhi ründamisest, kuid teataja isik jäi tuvastamata. Sellistest ütlustest saab järeldada, et süüdistatavate käitumine häiris enam kui ühte konkreetset isikut, vaid neid oli rohkem, kuid nende isikud jäid tuvastamata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Elias Keskküla ja Ivo Pärna käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteona, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga.
l g 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritav episood – Jevgeni Jüsmä
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritav episood – Ivo Pärn Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Ivo Pärna ja Jevgeni Jüsmät selles, et nemad, grupis ja J. Jüsmä varem röövimise toime pannud isikuna tungisid 17.07.2016 kella 07.10 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale M.Mule, tekitades viimasele tervisekahjustusi ning võtsid ära M.Mul kaasas olnud vara. 30 Süüdistatavana üle kuulatud Ivo Pärn selgitas, et 17.07.2016 hommikupoole oli L baaris koos Jevgeni Jüsmäga. M. M nägi baari ees J. Jüsmäga juttu ajamas. Kui sinna läks, siis pöördus M. M tema poole ja küsis, kust saab raha välja võtta. Läksid sinna samas vastas olevate majade juurde, ümber nurga on aparaat. Küsis, et tule näita ja läksid koos. Läksid, kuid ei leidnud ja tulid baari ette tagasi. Tahtis ikka raha, et äkki saaks. Ütles, et seal taga on Swedbanki maja, Liivalaias, et saab otse minna. Läksid koos, sest ta kutsus kaasa. Ta ei selgit
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.