Obsah (6)
§ 25§ 184§ 87§ 75§ 83§ 191KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 13. november 2018.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-17-8407 (17930000058) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistun
§ 25
lg 1, 2 –
§ 184
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Mariken Arro Süüdistatav Stella Villemson, isikukood 49606092725; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; keskharidus; elukoht: XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkend – ei ole kohaldatud. Kaitsja Marko Paabumets RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Stella Villemson
§ 25
lg 1, 2 –
§ 184
lg 1 järgi.
§ 87
lg 7 ja
§ 87
lg 1 p 6 alusel vabastada Stella Villemson karistusest ja kohaldada Stella Villemsoni suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule 6 (kuueks) kuuks. Määrata Stella Villemson käitumiskontrolli ajaks, so 6 (kuueks) kuuks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
§ 75
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks Stella Villemsonile täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt sõltlastele määratavas sotsiaalprogrammis.
- Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Stella Villemsoni sundrahast 1213 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Stella Villemsonilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: ekspertiiside maksumus 263 eurot; sundraha 37 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Stella Villemsonil on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 300 (kolmsada) eurot tasuda vabatahtlikult 12ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu
- kuupäevaks vähemalt 25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700060003 ning selgituse “Stella Villemson, otsus nr 1-18-8407, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3.
§ 83
lg 2, 4, 5,
§ 191ja Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeerida ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis asuvad tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud alprasolaami ja zopiklooni sisaldavad tabletid. 4. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: postisaadetise halli värvi kilest ümbrik ja selle sees asuv kollast värvi seest mullikilega paberist ümbrik, mis asuvad kriminaalasja juures ning pakendid, milles olid alprasolaami ja zopiklooni sisaldavad tabletid, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2
(6)Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Stella Villemsoni süüdistatakse selles, et tema tellis 20.02.2017. a pärast kella 23:00 oma koduarvutist internetikeskkonna vahendusel AS-i Eesti Post teenust kasutades ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopseid aineid nende omandamise eesmärgil isiklikuks tarbeks. Postisaadetis saadeti Suurbritanniast ja oli adresseeritud Stella Villemsoni nimele tema elukoha aadressile XXX. 25.02.2017. a teostatud postisaadetise täieliku läbivaatuse käigus võeti ära ja narkootilise aine ekspertiisiga tuvastati postisaadetisest 3 blisterpakendit (a´10 tabletti), s.o kokku 30 roosat tabletti „Alprazolam Tablets IP 1 mg Zanax-1“ kogumassiga 3,41 g ja 4 blisterpakendit (a´14 tabletti), s.o kokku 56 valget tabletti „Zopiclone Tablets 7,5 mg“ kogumassiga 10,00 g. Roosa tablett sisaldab alprasolaami ning vastavalt blisterpakenditel toodud informatsioonile sisaldab üks tablett 0,001 g (1
- mg)alprasolaami, seega on 30 tabletis kokku 0,030 g alprasolaami. Valge tablett sisaldab zopiklooni, vastavalt blisterpakenditel toodud informatsioonile sisaldab üks tablett 0,0075 g (7,5
- mg)zopiklooni, seega on 56 tabletis kokku 0,42 g zopiklooni. Postisaadetis peeti 25.02.2017. a Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ja võeti ära, mistõttu see Stella Villemsonini ei jõudnud. Kuritegu jäi lõpule viimata Stella Villemsoni tahtest olenematutel põhjustel. Alprasolaam ja zopikloon kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg- le 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Arstlikust kohtutoksikoloogia ekspertiisist nähtub, et kümnele inimesele psühhotroopse toime tekitamiseks piisab 5-40 mg (0,005-0,04 g, keskmiselt 0,023
- g)alprasolaamist. 0,030 g alprasolaamist piisab psühhotroopse toime tekitamiseks keskmiselt umbes 13 inimesele, seega on tegemist suure koguse psühhotroopse ainega. Arstlikust kohtutoksikoloogia ekspertiisist nähtub, et kümnele inimesele psühhotroopse toime tekitamiseks piisab 75-150 mg (0,075-0,15 g, keskmiselt 0,113
- g)zopikloonist. 0,42 g zopikloonist piisab psühhotroopse toime tekitamiseks keskmiselt umbes 37 inimesele, seega on tegemist suure koguse psühhotroopse ainega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse ravimiseaduse § 19 lg 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete saatmine on keelatud. Ravimiseaduse § 19 lg 5 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav 3
(6)minister määrusega Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja korra ning erilubade vormid, sealhulgas tingimused, mille korral on meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatava inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja elundite sisse- või väljaveoks nõutav Ravimiameti eriluba või Ravimiameti teavitamine. Alates 01.03.2005. a kehtima hakanud sotsiaalministri määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu“ § 2 p 5 kohaselt on eriluba nõudvateks kaupadeks narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I – IV ja VI nimekirja. Stella Villemsonil puudus luba psühhotroopsete ainete käitlemiseks nende omandamise näol süüdistuses kirjeldatud viisil neid postiteel tellides. Stella Villemson oli kuriteo toimepanemise ajal 20-aastane. Sellega pani Stella Villemson toime
§ 25
lg 1, 2 - § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse. Kokkuleppe sisu Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada Stella Villemson
§ 25
lg 1, 2 - § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.
§ 87
lg 7, lg 1 p 6 alusel kohaldada Stella Villemsonile mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile 6 (kuueks) kuuks vastavalt
§-s 75 sätestatule.
§ 75
lg 1 alusel on Stella Villemson käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustada Stella Villemsoni käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt on tegemist sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammiga). Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1513,00 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on riikliku ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 263 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1250 eurot. Stella Villemson on omandanud keskhariduse
- aastal. Pärast keskkooli lõpetamist on ta jätkanud õpinguid ülikoolis, õppides arstiteadust ja matemaatikat.
- a sügisest õpib ta Tallinna Ülikoolis inglise keelt ja kultuuri, hetkel õpib ta
- kursusel. Stella Villemson on üliõpilane, kes XXX. Muid sissetulekuid Stella Villemsonil ei ole. Tallinnas ülikoolis õppides elab ta vanematele kuuluvas korteris, mille kulud katavad vanemad. Ülejäänud raha kulub toidule, riietele ja meelelahutusele. Stella Villemson tarvitab ravimeid, mille on talle välja kirjutanud psühhiaater, ja mille eest tasub ta ise. Stella Villemsonil enda sõnul puudub vara ning tal ei ole sääste. Arvestades asjaolu, et tegemist on Stella Villemsoni esimese kuriteoga, psühhotroopseid ravimeid tellis ta enda tarbeks ning mitte müügieesmärgil ning praeguseks on talle arsti poolt 4
(6)vajalikud ravimid välja kirjutatud, siis on põhjust eeldada, et selline käitumine tema poolt ei kordu. Mõistlik ei ole talle iseseisva elu alguseks suuri rahalisi kohustusi panna. Stella Villemson pole kunagi tööl käinud, tal puudub sissetulek ning talle makstav riigipoolne toetus kulub enamjaolt ära. On ilmne, et Stella Villemsonil puudub reaalne võimalus menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Kindlasti aitaksid teda menetluskulude hüvitamisel vanemad, kuid sellise kohustuse panemine vanematele ei ole õiglane. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Stella Villemsonilt menetluskuluna välja 263,00 eurot ekspertiisitasu ja 37,00 eurot sundraha, kokku 300,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 1213,00 eurot riigi kanda. Kui kohtuotsuse kuulutamine ja jõustumine peaksid jääma
- aastasse, siis jätta tõenäoliselt suureneva sundraha ülejäänud osa samuti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Stella Villemsonil menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu
- kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 25,00 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Stella Villemson aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Stella Villemson, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Stella Villemson süüdi tunnistada
§ 25
lg 1, 2 –
§ 184
lg 1 järgi, vabastada karistusest kohaldades tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Stella Villemsoni menetluskuluks on narkootilise aine ekspertiiside maksumus kokku 263 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2018.a on 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 5
(6)KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Stella Villemson on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles menetluskulu vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades, et Stella Villemson õpib käesoleval ajal ülikoolis ning on suuremas osas vanemate ülalpidamisel, kuivõrd tema ainsaks iseseisvaks sissetulekuks on osalise töövõimetuse tõttu saadav toetus 220 eurot kuus, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Stella Villemsoni sundrahast 1213 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Stella Villemsoni varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 300 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6
(6)