Obsah (9)

§ 3314§ 199§ 64§ 68§ 871§ 75§ 87§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnapro

§ 3314

ja § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav Erkki Teppo Elu- või asukoht ja aadress: XXX viibib vahi all Tartu vanglas Turu 56, Tartu Isikukood või sünniaeg: 37009072736 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik Haridus: põhiharidus Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: ei tööta Karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 (neli) korda, viimati -20.05.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

200 lg 2 p 7 ja 8 järgi liitkaristusena 2 (kahe) aasta 7 (seitsme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päevase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes pärast karistuse ära kandmist 18.01.2016; väärtegude eest karistatud 4 (neli) korda Tõkend: vahistamine alates 10.11.2016 (tl 53-58); E.Teppo peeti kahtlustatavana kinni 08.11.2016 kell 16:10 (tl 37-38) Kaitsja riigi õigusabi korras asenduskaitsjana advokaat Otto Preem Kohtuistungi toimumise aeg 13.02.2017 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ERKKI TEPPO

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada ERKKI TEPPO

§ 3314

järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Erkki Teppole mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Erkki Teppo eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust arvestada alates

1. novembrist
2. Tõkend –vahistamine- tühistada kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagid TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt rahuldada OÜ O. ja S. J. tsiviilhagid.  VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Erkki Teppolt 600 (kuussada) eurot OÜ O. kasuks tasumisega arveldusarvele nr XXX (tl 27).  VÕS § 127, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Erkki Teppolt 420 (nelisada kakskümmend) eurot S. J. kasuks tasumisega arveldusarvele nr XXX (tl 31). Menetluskulud KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel välja mõista Erkki Teppolt riigituludesse menetluskuluna riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu summas 280,80 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Erkki Teppol on õigus tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so hiljemalt 01.03.
3. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99917700010889, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab 2 Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu
4. veebruaril
5. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Erkki Teppot süüdistatakse selles, et tema  isikuna, kelle suhtes kohaldati Tartu Maakohtu 23.10.2015 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-13-240

§ 871

lg 3 alusel pärast karistuse ära kandmist käitumiskontroll üheks aastaks ja kuueks kuuks ning kelle suhtes kohaldati käitumiskontrolli ajaks vastavalt

§ 871

lg 3 ja § 75 alusel muu hulgas järgmised kohustused: 1) elada kohtu määratud elukohas, s.o aadressil XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; on rikkunud

§ 75

lg 1 alusel kohaldatud kohustusi järgmiselt: - elada kohtu määratud elukohas sellega, et ta ei asunud pärast Tartu Maakohtu määruse jõustumist alates 02.02.2016 elama aadressile XXX, Tartu, - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele sellega, et ta ei ilmunud kordagi pärast Tartu Maakohtu määruse jõustumist alates 02.02.2016 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda, - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta sellega, et ta ei allunud Tartu Maakohtu määruse jõustumisest 02.02.2016 alates kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esitanud andmeid enda kohustuste ja elatusvahendite kohta, - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukoha vahetamiseks sellega, et ta vahetas pidevalt elukohti pärast Tartu Maakohtu määruse jõustumist 02.02.2016, ilma selleks kriminaalhooldusametniku luba omamata. Käitumiskontrolli tähtaega hakati arvestama Riigikohtu määruse alusel Tartu Maakohtu määruse jõustumisest alates 02.02.2016.a. Sellega pani Erkki Teppo toime karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise, so

§ 3314järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse Erkki Teppot selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja kelmuse  ajavahemikul 30.09.-07.10.2016 võttis Tartus, XXX asuva hoone kolmanda korruse ruumidest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära OÜ-le O. kuuluva Makita akutrelli, Makita ketaslõikuri, elektrilise segumikseri ning Makita ketassae kogumaksumusega 600 eurot. Eelnimetatud esemete vargusega tekitas Erkki Teppo OÜ-le O. varalist kahju kokku 600 eurot; 3  11.10.2016 kella 14:20 paiku võttis Tartus, Vanemuise tn 33 asuvast Herbert Masingu koolist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. J. le kuuluva rahakoti koos selles olnud 420 euroga. Rahakoti vargusega tekitas Erkki Teppo S. J. le varalist kahju 420 eurot. Sellega pani Erkki Teppo toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja kelmuse, so

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohtuistungil süüdistatav Erkki Teppo seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Ajavahemikul 30.09.-07.10.2016 Tartus XXX asuvast hoonest OÜ-le O. kuuluvate esemete varguse episood Kannatanu OÜ O. esindaja I. S. 09.11.2016 avaldusest (tl 24) ja 23.11.2016 ülekuulamise protokollist (tl 25-26) nähtub, et Tartus XXX asuva hoone

1. korruse ruumidest varastati
2. aasta oktoobri alguses OÜ-le O. kuuluvad tööriistad: Makita akutrell, Makita ketaslõikur, elektriline segumikser ning Makita ketassaag. OÜ-le O. põhjustati vargusega kahju 600 eurot, millises summas on OÜ O. esitanud tsiviilhagi (tl 27). 10.11.2016 koostatud kahtlustatava Erkki Teppo ülekuulamisprotokollist (tl 39-42) nähtuvalt, tunnistab ta kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud ajal ning selgitab, et võttis Tartus XXX ühest ruumist kaasa akutrelli, ketaslõikuri, segumikseri ning ketassae. Tal oli plaan need asjad maha müüa, et endale raha teenida. Hoonest väljudes helistas ta ühele mehele, kes ostab erinevaid asju kokku, ja leppis temaga kohtumise kokku. 10 minutit peale helistamist said nad Pauluse kiriku juures kokku ning ta müüs need asjad 60 euro eest maha. 11.10.2016 kella 14:20 paiku Tartus Vanemuise tn 33 asuvast Herbert Masingu koolist S. J. le kuuluva rahakoti koos selles olnud 420 euro varguse episood Kannatanu S. J. avaldusest (tl 28) ja 09.11.2016 koostatud ülekuulamisprotokollist (tl 29-30) nähtub, et 11.10.2016 umbes kella 14:20 paiku varastati Herbert Masingu Kooli õpetajate toast tema käekotist rahakott. Vahetult enne seda oli ta näinud ühte tumedates riietes lühemat kasvu meesterahvast II korruse koridoris kõndimas. Meesterahvas hoidis mobiiltelefoni kõrva ääres. S. J. le põhjustati vargusega kahju 420 eurot, millises summas on S. J. esitanud tsiviilhagi (tl 31). Fototabeli (tl 35-36) kohaselt on fotol nr 1 näha, kuidas 11.10.2016 kell 13:37 siseneb Erkki Teppo Tartu Herbert Masingu kooli fuajeesse ning liigub I korruse koridori. Isik hoiab telefoni kõrva ääres. Kell 14:30 on näha kuidas Erkki Teppo liigub mööda kooli I korrust fuajeesse. Isik hoiab telefoni kõrva ääres (foto nr 2). Äratundmiseks esitamise protokoll koos fotodega (tl 32-33), tõendab, et kannatanu tundis ära Erkki Teppo (tl 32-33). 10.11.2016 koostatud Erkki Teppo ülekuulamisprotokolli (tl 39-42) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist süüdistuses märgitud viisil ning selgitab, et
3. aasta oktoobri keskel otsustas ta 4 minna Vanemuise 33 asuvasse kooli vihma varju. Seal läks ta ühte kabinetti ning nägi aknalaual käekotti. Ta võttis sellest välja rahakoti ning lahkus koolimajast. Tänaval võttis rahakotist 420 eurot ning pani rahakoti suvalisse postkasti Vanemuise tänaval. Raha kulutas ta ära riiete, suitsude ning söögi peale. Seega süüdistatakse Erkki Teppot menetletavas kriminaalasjas kahe varguse toimepanemises ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on teda varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (tl 46-48). Süüdistatavale inkrimineeritud varguste toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud süüdistatava enese süüd tunnistavate ütlustega, millistega riimuvad kannatanute ütlused varguste toimepanemise ajaolude ja varastatu kohta. Peale selle on 11.10.2016 varguse toimepanemise kohta ka süüdistatava ja kannatanu ütlustega riimuv turvakaamera salvestus, millest nähtub süüdistatava sisenemine ja väljumine Herbert Masingu koolist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on temale inkrimineeritud varguste toimepanemises täies ulatuses tõendamist leidnud. Süüdistatavat süüdistatakse kahe varguse toimepanemises, mis on toime pandud mõne päeva jooksul. Selline järjekindel ja sihipärane käitumine pärast eelmiste samalaadsete kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmiselt vabanemist näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava elatusallikaks ja väljakujunenud elustiiliks, mistõttu on süüdistatava käitumine hinnatav ja kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toimepandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise. Karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise episood Tartu Maakohtu 23.10.2015 määrus kriminaalasjas nr 1-13-240 (tl 9-13), millest nähtub, et kohus kohaldas Erkki Teppole

§ 87

¹ lg 1 alusel pärast temale Tartu Maakohtu 20.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli kestusega 1 aasta 6 kuud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Erkki Teppot kohustati täitma

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 4, 7 sätestatud kohustusi.

Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 02.02.2016 määrusega (tl 22-23); Kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi poolt 01.03.2016 koostatud kuriteoteatest (tl 1-2) nähtub, et kuigi Erkki Teppo sai teada, et 02.02.2016 Riigikohtu määrusega on tal karistusjärgne käitumiskontroll ja ta peab tulema kriminaalhooldusosakonda, ei ole isik kriminaalhooldusosakonda ilmunud ja kriminaalhooldust tema suhtes ei ole saanud teostama hakata; 05.04.2016 tunnistaja Anu Aunapi ülekuulamisprotokollist nähtub (tl 3-5), et 12.01.2016 edastas ta E. Teppole vanglasse kutse vabanemisel kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks, kuid E. Teppo teatas, et kohtumäärus ei ole jõustunud ja karistusjärgset käitumiskontrolli tal ei ole. Peale kohtumääruse jõustumist saatis ametnik 09.02.2016 E. Teppole kutse ilmuda 17.02.2016 kriminaalhooldusosakonda tema poolt esitatud elukohta XXX, Tartu. Samuti külastas ametnik 12.02.2016 nimetatud elukohta, kus aga selgus, et E. Teppo ei ole sellel aadressil elanud. 19.02.2016 helistas Erkki Teppo ise kriminaalhooldusametnikule ja rääkis, et viibib Soomes. Lepiti kokku, et ta ilmub kriminaalhooldusosakonda 25.02.2016. Sel kuupäeval isik kohtumisele ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Erkki Teppo kontaktandmeid kriminaalhooldusametnik ei tea. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka väljavõte E. Teppo kohta käivatest materjalidest (tl 6) ning Tartu vangla vastus kriminaalhooldusametnikule (tl 7). 10.11.2016 koostatud kahtlustatava Erkki Teppo ülekuulamisprotokollist (tl 39-42) nähtuvalt ei tunnista ta tahtlikult kriminaalhooldusest kõrvale hoidumist ja selgitab, et elas pärast vanglast vabanemist kuu aega ema juures XXX, pärast seda erinevates kohtades. Kriminaalhooldaja juures ei ole ta kordagi käinud ega tea isegi enda hooldaja nime. Ta leiab, et ta ei ole pidanud kontrollnõudeid täitma, kuna ei ole näinud selleks kohustavat kohtuotsust. 5 Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja Anu Aunapi ütluste tõepärasuses. Kohus leiab, et Erkki Teppo ütlused selle kohta, et ta ei teadnud oma kriminaalhooldaja nime ega polnud teadlik ka kohtumääruse jõustumisest, on ennast õigustavad, kuid mitteusutavad. Erkki Teppo allutati Tartu Maakohtu 23.10.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-240 karistusjärgsele käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta ja kuus kuud ning jõustunud kohtumäärus on täitmiseks kohustuslik. Süüdistatav pidi eelmärgitud määruse kohaselt järgima

§ 75

lg 1 p 1 kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2, 4, 7 sätestatud kohustusi.

Kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtub, et Erkki Teppo ei ilmunud 17.02.2016 ja 25.02.2016 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Anu Aunapi juurde ega teatanud oma mitteilmumise põhjusest. 12.02.2016 ja 25.02.2016 ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik E. Teppoga ühendust saada, kuivõrd esimesel korral kodukülastust teostades ei elanud isik määratud elukohas, teisel korral ei ilmunud süüdistatav kokkulepitud kokkusaamisele. Seega jättis süüdistatav kõigepealt täitmata kõige elementaarsema kontrollnõude, s.o kriminaalhooldaja määratud ajavahemikel registreerimisele ilmumise, käimata kohal ühelgi korral. Seejuures tegi kriminaalhooldaja süüdistatavale järeleandmise uut aega pakkudes.

§ 75

lg 1 p 2 kohaselt on käitumiskontrolli nõudeks ilmumine kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Sellise nõude eesmärk on sundida käitumiskontrollile allutatud isikut käituma kohusetundlikult, allutada regulaarsele distsipliinile ja sundida teda aru andma vahetu vestluse käigus. Tulemust saab anda vaid vahetu suhtlemine kriminaalhooldaja ja hooldusele allutatud isiku vahel. Ent pidevate järeleandmiste tegemine ning seeläbi hooldusalusele mugava olukorra loomine ei ole kriminaalhoolduse eesmärgiks ega anna distsiplineerivat ja tuntava kontrolli tajumise olukorda. Antud juhul ja ka kriminaalhooldaja ütlustest lähtuvalt, ei täida kontrollnõuded enam oma eesmärki, vaid annavad võimaluse jätta registreerimiskohustus täitmata. Sellele järgnevalt ilmnes, et süüdistatav on lahkunud oma elukohast Tartus XXX ning tema asukoht ei olnud kriminaalhooldajale teada. Ometigi teadis süüdistatav, et ta on kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning elukohast lahkumiseks peab ta kriminaalhooldajalt saama selleks eelneva nõusoleku. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks seda nõusolekut saanud, küll nähtub seda, et kriminaalhooldaja sai juhuslikult teada süüdistatava lahkumisest oma elukohast. Peale selle olid süüdistatavale pandud kohustused mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul, võtta ennast kahe nädala jooksul karistuse ärakandmiselt vabanemist arvele töötuna ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid süüdistatav nende kohustuse täitmiseni ei jõudnudki. Seejuures nähtub süüdistatavale esitatud süüdistustest, et isik pani toime vargusi, jätkates seega oma endist eluviisi ning kõik katsed süüdistatavat karistusjärgse käitumiskontrolliga suunata õiguskuulekusele ebaõnnestusid. Süüdistatava taolist käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata jätmist hindab kohus teadliku ja kavatsetud käitumisena ja selline käitumine näitab süüdistatava üleolevat ja kohustuste täitmist eiravat suhtumist karistusjärgsesse käitumiskontrolli ning soovimatust sellisest kontrollist tulenevaid nõudeid täita. Kriminaalasjas tuvastatud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmata jätmised ei olnud üksikud ja juhuslikku laadi pikema aja jooksul ning kohus hindab neid süsteemsetena, kuivõrd süüdistatav jättis kogu perioodi jooksul üheaegselt täitmata mitmeid kontrollnõudeid vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Taoline käitumine on kohustuste rikkumine kuritahtlikult ja süüdistatav näitas oma käitumisega seda, et ta endiselt ei sobi oma eluviisilt ja väljakujunenud mõttelaadilt ei käitumiskontrollile ega kriminaalhooldusele ja isik teadlikult ja tahtlikult jätkuvalt käitub kriminaalhooldust takistavalt. Seega süüdistatava käitumine eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemise järgselt viitas üheselt sellele, et süüdistataval on soovimatus elada õiguskuulekalt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud kontrollnõuete ja käitumiskontrolli raames pandud kohustuste kuritahtliku rikkumisena isiku poolt, kes on allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile, s.o

§ 3314järgi kvalifitseeritava 6 kuriteona.

Süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kohtueelses menetlusees on kannatanu OÜ O. esitanud tsiviilhagi summas 600 eurot ja kannatanu S. J. 420 euro nõudes. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluvad esemed varastas Erkki Teppo, kes on seda ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargustega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohus asub seisukohale, et varalised kahjud on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Erkki Teppolt kannatanute kasuks. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ülekuulamisel toimepandut kahetsenud. Süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Positiivsena näeb kohus asjaolu, et alates vanglast vabanemisest 18.01.2016 kuni 2016 septembri lõpuni suutis Erkki Teppo elada ilma varavastaseid kuritegusid toimepanemata. Seega on ta suuteline ka õiguskuulekalt elama ning seaduslikul teel end ülal pidama. Samas ilmestavad kaks varguse episoodi asjaolu, et niipea kui Erkki Teppol tekib võimalus varastada, siis ilma suure kõhkluseta ta ka olukorra ära kasutab. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab, et varasema karistused pole piisavat mõju avaldanud. Süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

§ 3314

järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimiku andmetel (kahtlustatava küsitlemise protokoll vahistamisel, tl 89) on Erkki Teppo peale vanglast vabanemist teinud juhutöid ja tema enda sõnul on ta töövõimetuspensionär. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda muuhulgas ka asjaolust, et süüdistataval puuduvad püsivad sissetulekud, mis võimaldaksid rahalist karistust tasuda. Kohus on seisukohal, et Erkki Teppot pole võimalik õiguskuulekale teele suunata läbi rahalise karistuse kohaldamine. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistusregistri õiendi kohaselt on Erkki Teppol hetkel 4 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda 20.05.2013 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

200 lg 2 p 7 ja 8 järgi 7 liitkaristusena 2 aasta 7 kuu ja 29 päevase vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes pärast karistuse ära kandmist 18.01.2016. Pärast viimase karistuse ärakandmist kohaldati süüdistatava suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli, mille nõudeid ja kohustusi süüdistatav rikkus. Käesolevas kriminaalasjas taotles prokurör Erkki Teppo karistamist

§ 199

lg 2 p 4 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 3314

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel palus prokurör moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, millest KrMS § 238 alusel arvata maha 1/

1. Prokurör avaldas süüdistuskõnes, et kuivõrd kohtueelses menetluses sõlmiti Erkki Teppoga ka samasisuline karistuskokkulepe, siis ei pea ta põhjendatuks nüüd lühimenetluses oma seisukohta karistuse osas muuta. Eeltoodust järeldab kohus, et prokurör riigi esindajana peab põhjendatuks Erkki Teppot karistusjärgse käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise eest karistada sanktsiooni keskmises määras. Varguste toimepanemise eest peab prokuratuur aga põhjendatuks Erkki Teppot karistada keskmisest määrast väiksema karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on nii
2. märtsi 2016 otsuses asjas nr 3-1-1-20-16 punktis 14 kui ka varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. märtsi
4. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Samas on kolleegium leidnud, et lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 31-1-99-06, p-d 15 ja 15.1). Karistuse eripreventiivne eesmärk on hoida konkreetne isik edaspidi kuritegu toime panemast. Kohtu ees püstitub küsimus sellest, kuidas mõjutada Erkki Teppot sellisel, et ta tulevikus uusi kuritegusid toime ei paneks. Karistusregistri õiendist nähtub, et periooditi on Erkki Teppo suutnud ka õiguskuulekalt elada, kuid paraku on need perioodid jäänud lühiaegseks. Kriminaalhooldus või üldkasuliku töö tegemine ei ole Erkki Teppo puhul olnud edukad. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Erkki Teppot jätkuvalt püüda mõjutada läbi vangistuse kohaldamise. Arvestades, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevas menetluses on esitatud süüdistatavale süüdistus kahes varguse episoodis ning süüteod ei olnud toimepandud esmakordselt või juhuslikel asjaoludel, siis süüdistav ei ole isikuks, kelle suhtes võiks jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Samuti ei pea kohus võimalikuks asendada karistust üldkasuliku tööga, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, mida süüdistatav suutis lühikese aja jooksul pärast eelmise karistuse ärakandmiselt vabanemist üheselt tõestada. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes on karistusena võimalik kohaldada vaid reaalset vangistust. Kohus leiab, et

§ 3314

alusel on igati põhjendatud Erkki Teppo karistamine sanktsiooni keskmises määras. Süü suurust nimetatud kuriteo puhul saab hinnata keskmiseks, tulenevalt just Erkki Teppo enda tegevustest, kus ta püüdis peituda kohtmääruse mittejõustumise asjaolude taha ja vältida ka peale määruse jõustumisest teadasaamist selle täitmist. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et teo jätkamise katkestas süüdistatava kinnipidamine seoses varavastaste kuritegude toimepanemisega. Karistuse määra valikul

§ 199

lg 2 p 4 järgi arvestab kohus süüdistatava süü suurust, episoodide arvu ja tekitatud kahjude suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole väike. Süüdistatava poolt kaheksa kuud peale vanglast vabanemist taas käe sirutamine võõra vara järele, näitab, et varasemad 8 karistused pole olnud mõjuvad ja piisavad, mis peaks üldjuhul kaasa tooma varasematest varguste eest mõistetud karistusest märksa pikema karistusaja. Käesolevas kriminaalasjas prokuratuur ei ole taotlenud karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks

§ 57

lg 1 p 3 alusel arvestada karistus kergendava asjaoluna ka Erkki Teppo puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodud põhjustel peab kohus võimalikuks nõustuda prokuröri poolt taotletud karistusmääraga, lootuses, et ka 10 kuu pikkune vangistus võiks täita oma ülesande. Kuivõrd Erkki Teppot süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4 ja

§ 3314

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis on toime pandud erineva eesmärgi ja erineva tahtlusega ning need süüteod kahjustasid erinevaid õigushüvesid, siis leiab kohus, et mõistetavad karistused tuleb liita

§ 64

lg 1 alusel üksikaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 aasta vangistust. Erkki Teppo peeti kahtlustatavana kinni 08.11.2016.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka. Kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kuulub kohaldamisele KrMS § 238 lg 2. Eeltoodust tulenevalt tuleb vähendada Erkki Teppole mõistetud vangistust 1/3 võrra. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Mis puudutab KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõistetavaid menetluskulusid, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu ning riigi kanda jätta sundraha. Erkki Teppolt menetluskulude väljamõistmiseks tuleb määrata 1 aastane tähtaeg, kuivõrd kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei teki süüdistataval erilisi rahalisi vahendeid, mis võimaldaks hüvitada nii menetluskulud kui tsiviilhagid. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 9