lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja Aleksandr Baghirov elu – või asukoht ja aadress: viibib vahistatuna Tartu Vanglas; elukoht XXX isikukood: 38409220036 kodakondsus: Aserbaidžaani Vabariik haridus: 8 klassi emakeel: aserbaidžaani keel, vene keel töökoht: ei tööta karistatus:1 kehtiv kriminaalkaristus- Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 04.02.2014 otsusega
lg 1 järgi 3 aastat ja 1 kuu vangistust, mille kandmiselt vabastatud ennetähtaegselt Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.04.2017 aasta määrusega tõkend: vahistamine 08.05.2017 kohtumääruse alusel riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Marina Valge Tõlk Meeli Antonov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada ALEKSANDR BAGHIROV
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Aleksandr Baghirovile 04.02.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-10184 mõistetud karistuse ärakandmata (12.05.2017 seisuga) osa, s.o 1 (ühe) kuu 29 (kahekümne 1 üheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Aleksandr Baghirovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata Aleksandr Baghirovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada alates
II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kannatanu S. N. i ütluste kohaselt tegi ta koos O. V. ga 14.10.2016 teed ja läks koos temaga oma kambrisse teed jooma. A. Baghirov oli koridori lõpus ja kutsus kannatanut üleolevalt enda juurde kui koera. Ütles mitu korda vene keeles, et kannatanu tuleks tema juurde. Kannatanu sõnul ütles tema vastu, et tule ise kui tahad, ma hakkan teed jooma. Selle peale A. Baghirov ägestus, tuli kannatanu kambrisse ja ründas teda. O. V. ja S. V. seisid süüdistatava ja kannatanu vahel ja püüdsid konflikti ära hoida, aga ikka A. Baghirov lõi kannatanut. S. N. sõnade kohaselt kahel esimesel korral ei saanud süüdistatav talle pihta, sest kannatanu liikus edasi kambrisse sissepoole. Lõpuks langesid nii süüdistatav kui ka kannatanu viimase voodi peale ja kus A. Baghirov sai tugevama ja üleolevama oleku ja surus kannatanule põlvedega rindkeresse. S. N. ütluste kohaselt on tal siiamaani rindkere valus. Kannatanu kinnitas kohtus, et ta sai A. Baghirovilt kaks pauku – näkku ja rindkeresse. Samal ajal kui süüdistatav peksis, ta ka rääkis, et kui tema kannatanut hüüab, siis peab viimane jooksma. Kannatanul on 14.10.2016 kell 15.30 paiku Tartu Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-õde M. R. poolt tuvastatud paremal põsesarnal valulikkus ja väljajoonistumata hematoom. Koheselt pandi kanatanu põsele külmaelement ja anti määrimiseks NSAID geel. Süüdistatav Aleksandr Baghirov rääkis kohtus 14.10.2016 sündmuse kohta järgmist – süüdistatav puhkas peale lõunat ja ärkas selle peale, et S. N. tema kambri kõrval karjus midagi või siis tülitses kellegagi. Süüdistatav sõnul läks ta välja, kutsus kannatanut enda poole ja küsis, miks ta karjub. A. Baghirovi ütluste kohaselt oli kannatanu tülist ilmselt üles ärritunud, hakkas talle vastu ütlema ja siis ütles midagi koera kohta. Süüdistatav tunnistab, et ta sai eesti keelest aru, et seal oli sõna „koer“ ja mõtles, et kannatanu hüüab teda koeraks. Siis läks süüdistatav koos kannatanuga viimase kambrisse, kus oli ka O. V. , kes räägib nii eesti kui vene keelt. Süüdistatava sõnul ei mõistnud nad kannatanuga teineteist, sest S. rääkis midagi eesti keeles ja tema vastas vene keeles. A. Baghirov tunnistab, et nad olid mõlemad ärritanud ja võisid teineteist nügida. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tema poolt mingeid lööke kannatanu suunas ei olnud, samuti ei olnud mingit kaklemist. Süüdistatava väidete kohaselt O.V. selgitas neile, et nad ei saa üksteisest aru, et S. oli öelnud, et ta pole koer, kes tuleb kutsumise peale ega olnud süüdistatavat nimetanud koeraks. A. Baghirov kinnitas kohtus korduvalt, et mingit kaklust ei olnud, et tema ja kannatanu lihtsalt rääkisid. Kohus on seisukohal, et süüdistatava väide, et ta kannatanu S. N. it kambris nr XXX toiminud rüselemise käigus üldse ei puutunud, on ümber lükatud kannatanu ütlustega, milliseid kinnitavad omalt poolt tunnistajate V. T. i ja S. V. i ütlused. V. T. kinnitas kannatanu sõnu selles, et A. Baghirov läks talle kambris kallale, hakkas kannatanut togima ja lõi Seega kinnitas seda, et süüdistatava ning kannatanu vahel oli füüsiline kontakt. Tunnistaja S. V. kinnitas kohtule, et tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged osas, mis puudutasid kannatanu ja süüdistatava tõuklemist ja füüsilist kontakti. 3 Tunnistaja V. T. vastas kohtule, et süüdistuses kajastatud sündmuse käigus oleks ka tema võinud pihta saada. Kannatanu on omalt poolt avaldanud, et tunnistaja V. T. oli sündmuste käigust tulenevalt hirmust kange ja ei julgenud piuksugi teha. Tunnistaja A.V. kinnitas kohtus, et mingit intsidenti kannatanu ja süüdistatava vahel pole tema näinud. Tunnistaja pole kohtule kinnitanud, et süüdistatava ja kannatanu vahel pole midagi toimunud, küll pole aga tunnistaja midagi näinud. Tunnistaja D. Š. selgitas kohtus A. Baghirovil vigastuse fikseerimisega seotud asjaolusid ja kinnitas, et tema on koostanud 15.10.2016 ettekande 6183, millega on tuvastatud A.Baghirovil samal kuupäevalparemal labakäel ca 5 mm marrastuse, mis oli kaetud koorikuga. Ettekande kohaselt on vigastusest tehtud foto. Fotol on näha süüdistatava parema käe labakäel võike vigastus. Kannatanu kirjeldust konkreetse sündmuse eelse aja ja kambris toimunu ajalise kestuse ning isikute osas kinnitab kohtule esitatud ja kohtu poolt uuritud Tartu vangla valvekaamerate videosalvestus, millelt on näha, kuidas kell 15:07:18 A. Baghirov on liikunud kambri nr XXX juurde ja S. N. seisab sama kambri ukseavas. Hetk hiljem S. N. taganeb kambrisse ja A. Baghirov järgneb kannatanule. Uksel seisev isik, kelleks oli kannatanu ja tunnistajate ütlustest tulenevalt O.V. , püüab takistada A. Baghirovi kambrisse sisenemist. Kell 15:07:29 siseneb samasse kambrisse ka tunnistaja S. V. ja kell 15:07:46 ka A. V. . Viimasena siseneb kambrisse O.V. ja sulgeb kambri ukse. A. Baghirov väljub kambrist kell 15:10:18 ja tema järel kohe S. V.. Kannatanu ütluste usutavaust ja tõepärasust toetab ka süüdistataval 14.10.2016 ja 15.10.2016 tuvastatud ning fikseeritud väike vigastus paremal labakäel, mis iseloomustab asjaolu, et 14.10.2016 võis ta S. N. lüües ja vastu voodit surudes käelaba vigastada. Kohus ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kuigi süüdistatav eitab vigastuse tekkimist 14.10.2016, on ta ise oma viimases sõnas öelnud, et temal leiti 14.10.2016 väike haav sõrmel ja vähe sellest, 15.10.2016 vaadati veel seda ja pildistati. Seega ei saa olla kahtlust, et süüdistatava käsi sai vigastada just 14.10.2016, mitte aga 15.10.206 nagu ta oma ristküsitlemisel väitis. Kohtul pole seega mingit alust kannatanu ütlusi mitte uskuda ja on igati usutav, et süüdistatav oli kannatanuga füüsilises kokkupuutes. Kannatanu on selgesõnalistelt väitnud, et tundis valu nii sellest, et süüdistatav oli põlvedega tema rinnakorvil kui ka löömisest näo piirkonda.
Kohus on seisukohal, et valu tekitamine 14.10. 2016 A. Baghirovi poolt S. N. on tõendamist leidnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11 rõhutanud järgmist:“ Tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu ka üldiste loogikareeglitega (vt ka RKKKo 3-11-3-10). Kohus on veendumusel, et kannatanul tunnistajate poolt nähtu ja kannatanu poolt kohtus kirjeldatud tervisekahjustus on ilmselgelt sellise iseloomuga, mis sai tekkida üksnes kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-44-16 rõhutanud, et tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub 4
koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (
Kohus leiab, et kuigi A. Baghirov eitab S. N. rindkerele põlvega surumist ja näo piirkonda löömist, on usutavad kannatanu väited toimunu kohta. Seega on ilmne, et kannatanu rindkerele põlvega pressides ja näkku lüües pidi A. Baghirov möönma, et võib oma tegevusega põhjustada nii tervisekahjustuse kui ka valu. Kannatanu tunnistas, et ta tundis valu ja tal tuvastati ka põsesarna valulikkus ning väljajoonistumata hematoom näol. Seega on kohtu arvamuse kohaselt tõendatud, et A. Baghirov on pannud toime teo otsese tahtlusega, sest põlvega rindkerele vajutades ning käega näkku lüües pidi A. Baghirov kas tahtma või vähemalt möönma, et põhjustab sellise tegevusega S. N. valu. Kohus ei tuvastanud Aleksandr Baghirovi süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.
Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus on tuvastanud, et A. Baghirov pani toime otsese tahtlusega teise astme kuriteo, mille õigushüve on inimese tervis - kehaline ja vaimne heaolu. A. Baghirovi teos puuduvad
Kuigi kehaline väärkohtlemine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, hindab kohus A. Baghirovi süü keskmiseks. Kohus on seiskohal, et füüsilise jõu demonstreerimise ja kasutamisega soov allutada kinnipidamiskohas kaaskinnipeetavaid oma tahtele ei ole mingilgi moel aktsepteeritav ja sellisele käitumisele peab järgnema ka ühiskonna poolt selge hukkamõistev hinnang. Hinnates võimalusi mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest arvestab kohus kõigepealt asjaoluga, et A. Baghirov ei ole ise oma tegu hukka mõistnud või vähemalt ei ole ta seda avaldanud. Ta püüab tegu üldse eitada ja oma käitumisviisi kannatanu suhtes pigem õigustada. Kohus leiab, et A. Baghirovi puhul on tema enda käitumisest ja suhtumisest tulenevalt põhjendatud tema karistamine lühiajalise ja sanktsiooni keskmises määras vangistusega, so 6 kuu pikkuse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus süü suurusest ja süüdistatavat iseloomustavatest asjaoludest tulenevalt võimalikuks. A.Baghirov on varem kriminaalkorras karistatud teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest reaalse vangistusega. Kohus pidas põhjendatuks 11.02.2015 kohtumäärusega A. Baghirov ennetähtaegselt vabastada. Paraku ei olnud süüdimõistetu suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid 5 kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja Harju Maakohtu 26.11.2015 kohtumäärusega pöörati täitmisele A. Baghirovile Harju Maakohtu 04.02.214 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus - 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.12.2015 eespool kajastatud kohtu seisukoha muutmata. Riigikohus jättis A. Baghirovi kaitsja määruskaebuse 03.02.2016 menetlusse võtmata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kandmata karistusosa läks A. Baghirov kandma 18.02.2016. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 11.04.2017 määruse alusel vabastati A. Baghirov testkordselt ennetähtaegselt. Kohus tühistas 25.04.2017 eespool viidatud määruse osaliselt osas, millega allutati A. Baghirov käitumiskontrollile. Muus osas jäi määrus jõusse. Tartu Vangla kirjas märgitakse, et A. Baghirov vabaneb 12.05.2017 kui kohtumäärusele ei esitata määruskaebust. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtuniku 08.05.2017 kohtumääruse alusel kohaldati A. Baghirovi suhtes tõkendina vahistamist kuni 2 kuuks alates tema vabanemisest Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Tartu Ringkonnakohus jättis oma 06.06.2017 määrusega eeluurimiskohtuniku 08.05.2017 määruse muutmata. Arvestades A. Baghirovit iseloomustavate asjaoludega, so, et ta ei olnud suuteline järgima kriminaalhoolduse nõudeid ja on jätkanud vangistuses kuritegude toimepanemist, ei ole kohtu arvamuse kohaselt võimalik A. Baghirovi suhtes kohaldada ka
Kohus on seisukohal, et kuivõrd A. Baghirovile mõistetakse reaalne vangistus, siis tuleb tõkend – vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tõkend kuulub tühistamisele, kas kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. III Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava Aleksandr Baghirovi kaitsja esitas nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses taotlused riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 936,00 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. Menetluskulud kokku on 1641,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.