lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 8 (kaheksa) kuu võrra ja mõista Artur Kägule karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõista Artur Kägule liitkaristus kohtuotsuste kogumis suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.08.2017 kriminaalasjas nr 1-17-5967 mõistetud karistuse, so 1 (ühe) aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise algust arvestada KarS § 68 lg 1 alusel alates Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 25.08.2017. Tõkend –vahistamine- jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata ja tühistada otsuse jõustumisel. Asitõendid ja salvestised: CD-R plaat (kannatanu kõne Häirekeskusele), mis asub kriminaaltoimiku juures –
Menetluskulud
§-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 1, 180 lg 1 alusel mõista Artur Kägult välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 1175 eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 72 eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 1247,00 € Viimane maksetähtaeg 21.12.2017 Viitenumber 99917700075280 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-9178 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb süüdimõistetul selgituseks märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Menetluskulu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Otsuse koopia anda kätte süüdistatavale ja edastada kaitsjale, prokurörile ning kannatanule. Edasikaebamise kord Vastavalt
§-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on
Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu
15.peatüki sätetele. Süüdistuse sisu Kriminaalasjas süüdistatakse Artur Kägu selles, et tema 24.08.2017 umbes kella 22:00 paiku XXX juures asuval mänguväljakul, kasutades füüsilist vägivalda, võttis ära T.K. viimasele kuuluva kaasaskantava kõlari XXX. Nimelt Artur Kägu, peale seda kui oli enda kätte võtnud kannatanule kuulunud 2 kõlari XXX ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist takistanud kannatanut näkku. Sellise tegevusega tekitas Artur Kägu kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis seisnes alalõua kontusioonis. Võõra vallasja äravõtmisega, kui see oli toime pandud vägivallaga, pani Artur Kägu toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas KarS § 200 lg 1 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kannatanu T.K. ütluste (tl 2-5) kohaselt istus ta 24.08.2017 kella 22.00 paiku XXX juures mänguväljakul pingil ja kuulas muusikat. Tal oli kaasas XXX bluetooth kaasaskantav kõlar. Mingil hetkel istus T.K. juurde meesterahvas, kes tundus olevat alkoholijoobes ja pakkus talle ka õlut ning ajas temaga juttu. Natukese aja pärast tuli meesterahva juurde venelastest koosnev kamp. Kui kogu seltskond minema hakkas, nägi T.K. , kuidas tema kõrval istunud mees võttis pingi pealt kõlari kaasa. Kuna T.K. soovis oma kõlarit tagasi saada, järgnes ta mehele. Kui aga T.K. jõudis selle meesterahva lähedale, lõi viimane talle küünarnukiga vastu lõuga. Löögi tagajärjel tundis T.K. valu ja silme eest läks mustaks. T.K. tahtis helistada politseisse, kuid kui ta telefoni võttis, hakkas mees teda taga ajama. T.K. sai ennast autode vahele ära peita ning teda rünnanud mees lahkus. Seejärel kutsus T.K. politsei, kes toimetas ta haiglasse. 24.08.2017 patrullilehe (tl 19-21) kohaselt saabus politseipatrull kella 22.55 ajal sündmuskohale XXX juurde, kus toimus röövimine. T.K. le löödi vastu nägu ja võeti kõlar ära. Kannatanu toimetati EMO-sse ja uurija juurde. 25.08.2017 patrullilehe (tl 22-24) kohaselt sai kella 22.15 ajal politseipatrull teate, et XXX mänguväljakul viibib 24.08.2017 rööviga seonduv isik, kelleks osutus Artur Kägu. Isik peeti kinni ja toimetati arestimajja (tl 25-26). Eeltoodud tõendid riimuvad üksteisega olulises osas ja täiendavad üksteist, tõendades, et 24.08.2017 umbes kella 22.00 paiku XXX juures asuval mänguväljakul võttis Artur Kägu T.K. lt ära viimasele kuuluva kaasaskantava kõlari XXX. Samuti on tõendamist leidnud, et peale seda kui süüdistatav oli enda kätte võtnud kannatanule kuulunud kõlari ja asunud sellega kanntanust eemalduma, lõi ta küünarnukiga ühe korra kõlari äraviimist takistanud kannatanut näkku. T.K. on kinnitanud, et löök tekitas talle füüsilist valu. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt 24.08.2017 kella 23.40 ajal väljastatud patsiendikaardi (tl 11) ning epikriisi nr XXX (tl 12) kohaselt on diagnoositud T.K. l pea muude osade pindmine vigastus, alalõua kontusioon. Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus tunnistas süüdistatav Artur Kägu kõlari äravõtmist, kuid eitas kannatanu löömist (vt tl 28). Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, sest need on teo toimepanemise asjaolude osas kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleks kannatanu pidanud andma valeütlusi või valeandmeid tarvitatud vägivalla kohta. Vahetult pärast sündmust teatab kannatanu politsei häirekeskusele röövimisest, mitte vargusest. Kannatanu annab ka lööja kirjelduse. See näitab, et toimunud sündmusi tajus ta adekvaatselt. Kannatanu oli märganud vargust ja püüdis takistada süüdlase lahkumist kannatanule kuuluva asjaga. Süüdistatava käitumine nii enne kui ka pärast vara hõivamist näitab üheselt Artur Kägu eesmärgipärast tegevust võõra asja hõivamisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kannatanu suhtes kasutas Artur Kägu vägivalda. Lüües T.K. näkku, õnnestus süüdistataval vaatamata kannatanu aktiivsele sekkumisele sündmuskohalt kõlariga lahkuda. Kohus leiab, et Artur Kägu, kes soovis 3 esialgselt toime panna vargust, kasutas teda takistama ilmunud kannatanu suhtes vägivalda soovides seega vara hõivamise lõpule viia. Kohus leiab, et Artur Kägu tegevus on kvalifitseeritav röövimisena. Vägivald oli antud juhul vahendiks asja äravõtmisel ja kannatanu vastupanu mahasurumiseks. Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtub üheselt, et Artur Kägu kasutas füüsilist vägivalda kannatanu endast eemale tõrjumiseks selleks, et säilitada oma valdust võõrale varale ja sellega asja üleminekut takistava vastupanu murdes, põgenes ta kannatanule kuulunud kõlariga sündmuskohalt. Seega oli Artur Kägu poolt T.K. suhtes tarvitatud vägivald ajaliselt seotud kannatanule kuuluva kõlari hõivamisega. Kohus ei jaga seega kaitsja seisukohta, et antud juhtumi puhul tuleb teod subsumeerida iseseisvalt KarS §-de 199 ja 121 järgi, kuna pärast varguse lõpuleviimist rakendatud vägivald ei muuda seda enam röövimiseks. Süüteo objektiks on kõlar, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 50 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on vallasasi. Selle kaasa võtmisega ja lahkumisega jättis süüdistatav kannatanu ilma tegelikust võimust, s.o valdusest asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 järgi ning kehtestas sellele enda valduse. Seega võttis Artur Kägu kõlari kannatanult ära. Kuna süüdistav võttis ära kõlari, mille omand AÕS § 68 lg 1 mõttes kuulus T.K., mitte aga temale, siis oli kõlar tema jaoks võõras. Seega oli süüdistatava käitumises olemas KarS § 199 lg-s 1 sätestatud objektiivne teokoosseis – võõra vallasasja äravõtmine. See teadmine, et kõlar ei kuulu temale, oli Artur Kägul endal ilmselgelt olemas. Teo asjaoludest saab järeldada, et süüdistataval oli soov kannatanu kestvalt tema kõlarist ilma jätta ning luua endale omanikule sarnane seisund. Seega tegutses Artur Kägu kõlari omastamise eesmärgiga ja järelikult oli tema käitumises olemas ka KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg. Ka on käesolevas kriminaalasjas kannatanu ütlustega tõendatud, et kui ta Artur Kägu põgenemise takistamiseks süüdistatavale järele jooksid, lõi Artur Kägu teda käega näkku. Sellise käitumisega Artur Kägu poolt on täidetud KarS § 121 süüteokoosseisu e. kehalise väärkohtlemise ettenähtud tagajärje saabumine, mis on vägivallaks KarS § 200 mõttes. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-131-02 väljendanud seisukohta, mille kohaselt vägivald on kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Füüsiline vägivald on kehalise jõu rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks ja mis võib ilmneda nii kehalises väärkohtlemises, piinamises, kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises. Kõik need teod on röövimise koosseisust hõlmatud ega moodusta kogumit. Kuid lisaks sellele on kohtupraktikas vägivallaga võrdsustatud igasugust tegevust, millega kannatanult võetakse võimalus vastupanu osutada, so tema tahe murtakse. Eelnevast järeldub, et süüdistatava käitumises olid kõik KarS § 200 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse külje tunnused. Subjektiivse külje mõttes tegutses süüdistatav, lüües T.K. korra näo piirkonda, et suruda maha kannatanu vastupanu asja äravõtmisel, vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Kohus ei tuvastanud Artur Kägu käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et teda tuleb toimepandu eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 200 lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, kahe- kuni kümneaastase vangistusega. 4 KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Artur Kägu tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et Artur Kägu süü suurus on keskmisest madalam, kuna tema poolt toime pandud rünnak ei tekitatud raskeid tagajärgi, tarvitatud vägivald ei olnud intensiivne ning röövitud asja väärtus ei olnud suur. Karistusregistri teatis (tl 58), samuti toimikus sisalduvad Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) ja Tartu Maakohtu 13.01.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-165579 tõendavad, et Artur Kägu on varemgi karistatud. Siis olid tema poolt toime pandud teod suunatud avaliku rahu vastu, kusjuures teos oli olemas ka vägivalla element. Viimase otsusega karistati Artur Kägu tingimisi vangistusega. Tuleb jaatada, et see karistus ei ole talle eripreventiivses mõttes soovitud mõju avaldanud, kuivõrd Artur Kägu pani toime uue kuriteo kaks päeva peale süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Järelikult selleks, et kinnistada keelunormi kehtivust ja mõjutada Artur Kägu käitumist paremuse suunas, tuleb teda karistada vangistusega. Kohus leiab, et Artur Kägu süü suurust, karistuse eripreventiivset eesmärki ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades on võimalik teda karistada vangistusega minimaalse sanktsioonimäära, st 2 aasta pikkuse vangistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja menetletakse lühimenetluses, siis
lg-st 2 tulenevalt vähendab kohus Artur Kägule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Seetõttu kujuneb Artur Kägu karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistusregistri teatisest (tl 58) ning Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-5967 (tl 33-38) nähtub, et käesoleva kriminaalasja esemeks olnud teo pani Artur Kägu toime ajal, mil tal kestis Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusega määratud katseaeg. KarS § 73 lg-st 4 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Seejuures sätestab KarS § 65 lg 2, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, ning et sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel tuleb Artur Kägule käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita Tartu Maakohtu 22.08.2017 otsusega kriminaalasjas 1-17-5967 mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta vangistust ning järelikult tuleb talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loetakse karistusaja hulka ka eelvangistusaeg, mistõttu tuleb vangistuse kandmise alguseks lugeda Artur Kägu kahtlustatavana kinnipidamine 25.08.2017. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1175 eurot,
lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (tl-d 55-57), 5 s.o kokku 1247 eurot. Tulenevalt
Seega tuleb menetluskulud välja mõista Artur Kägult. Rutt Teeveer /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.