Obsah (5)
§ 1§ 29§ 30§ 23§ 150Tsiviilasi nr 2-18-8138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. november 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Üldandmed AS-i Mangelbert Agro asutasid 27.02.2007 Elis Selivanova ja Moris Puhno. Võlgnik kanti äriregistrisse 12.03.
- Asutamisel oli aktsiakapitali suurus 400 000 krooni, mille asutajad tasusid rahas. 07.06.2012 otsusega suurendasid aktsionärid fondiemissiooni teel aktsiakapitali 35,34 euro võrra ning määrasid aktsiakapitali uueks suuruseks 25 600 eurot. Asutamisest kuni 08.05.2015 olid aktsionärideks Elis Selivanova ja Moris Puhno võrdsetes osades. 08.05.2015 võõrandasid aktsionärid oma aktsiad OÜ-le Netleks, kes jäi aktsionäriks kuni 17.08.2015, mil aktsiaselts ühendati tema ainuaktsionäriga. AS-i Mangelbert Agro juhatuse liikmed on olnud: 27.02.2007 – 29.10.2007 Nadezhda Gradova; 29.10.2007 – 17.08.2015 Aleksandr Selivanov. AS-i Mangelbert Agro nõukogu liikmed on olnud: 27.02.2007 – 01.02.2012 Andrei Tjunin; 01.02.2012 – 17.08.2015 Sergei Puhno; 27.02.2007 – 17.08.2015 Moris Puhno (esimees); 27.02.2007 – 17.08.2015 Elis Selivanova. Osaühingu Netleks asutas 30.04.2015 Jürgen Kirsis ilma osakapitali sissemakset tegemata. Jürgen Kirsis on seniajani OÜ Netleks ainuosanik. Jürgen Kirsis oli ajavahemikul 30.04.2015 – 22.09.2015 OÜ Netleks juhataja ning on alates 22.09.2015 likvideerija. 08.05.2015 sõlmisid OÜ Netleks kui ühendav ühing ja AS Mangelbert Agro kui ühendatav ühing ühinemislepingu, mille alusel AS Mangelbert Agro ühines OÜ-ga Netleks 17.08.
- 22.09.2015 võttis OÜ Netleks osanik vastu otsuse OÜ Netleks likvideerida. Puuduvad andmed, et likvideerija 2 oleks teinud seaduses sätestatud likvideerimistoiminguid, sealhulgas esitanud avalduse maksejõuetu ühingu pankroti välja kuulutamiseks. Kuigi oli teada nii ühingu täitmata kohustused kui ka see, et Emmelev AS avalduse alusel tegi Harju Maakohus 18.02.2016 tsiviilasjas nr 2-16-606 määruse, millega keelas võlgniku kustutamise äriregistrist, esitas võlgniku likvideerija 29.03.2016 Tartu Maakohtu registripidajale avalduse võlgniku kustutamiseks äriregistrist. Kohtu registriosakond keeldus võlgniku äriregistrist kustutamisest. Tegevuse sisu AS Mangelbert Agro tegeles peamiselt põllumajandustoorme vahendamisega. Võlgniku poolt aastate 2007 – 2013 kohta koostatud majandusaastate aruannete kohaselt oli tema tegevuse maht ja tulem eurodesse ümber arvestatuna järgmine: MajandusKeskmine Aasta Käive tegevuse igakuine tulem tulem 2 069 565 € 261 858 € 2007, 9 kuud 229 952 € 29 095 € 3 735 001 € 324 707 € 2008 311 250 € 27 059 € 10 449 585 € 1 138 651 € 2009 870 799 € 94 888 € 7 498 584 € -442 615 € 2010 624 882 € -36 885 € 10 033 069 € -208 411 € 2011 836 089 € -17 368 € 25 573 395 € 2 131 116 € 1 234 620 € 2012 102 885 € 15 711 442 € 329 213 € 2013 1 309 287 € 27 434 € 75 070 641 € Kokku: 2 638 024 € Oluline osa võlgniku klientidest asus väljaspool Eesti Vabariiki. Võlgniku tegevus lõppes arvatavasti
- aasta aprillis. Lühikese ajavahemiku jooksul tehti mitu võlgniku likvideerimisele suunatud toimingut: 1) 20.04.2015 asutas võlgnik tütarettevõtja OÜ Linnasetehase ning andis sellele 6000 euro suuruse osakapitali mitterahalise sissemaksena üle kolm võlgniku kinnisasja, hinnates 1 848 574 euro eest soetatud kinnisasjade väärtuseks kokku 6000 eurot; 2) 30.04.2015 asutas Jürgen Kirsis ilma osakapitali sissemakset tegemata OÜ Netleks, osakapitaliga 2500 eurot; 3) 08.05.2015 võõrandasid AS-i Mangelbert Agro aktsionärid oma aktsiad OÜ-le Netleks. Kohe pärast seda sõlmisid OÜ Netleks kui ühendav ühing ja AS Mangelbert Agro kui ühendatav ühing ühinemislepingu. Seisuga 31.05.2015 koostatud Mangelbert Agro OÜ lõppbilansi kohaselt oli ühingu omakapital negatiivne (-110 821 eurot). Eeldades, et OÜ Netleks ainuosaniku ja juhataja Jürgen Kirsise poolt ajutisele haldurile seni esitatud väited on tõesed, on OÜ Netleks eksistentsi ainus mõte kohe pärast asutamist ühendada enesega juba maksejõuetuks muutunud AS Mangelbert Agro ja kohe pärast ühinemist kuulutada välja ühendava ühingu likvideerimine, tundmata seejuures mainimisväärset huvi ühingu varalise olukorra vastu ja hoidudes sisuliste likvideerimistoimingute tegemisest. Kuna ühendava ühingu juhataja ei tea tema enese väitel ühendatavast ühingust peaaegu midagi, ei ole tal olnud võimalik täita seadusega likvideerijale pandud kohustusi. Jürgen Kirsise tegevuses juhtorgani kohustuste rikkumise näol tahtlikult või raske hooletuse tõttu võib esineda kuriteo tunnuseid. Näiteks – vähegi hoolas juhtorgani liige oleks tõenäoliselt mõistnud, et seisuga 18.09.2015 puudus võlgnikul võime täita kõiki oma kohustusi nõuetekohaselt. Kui juhatuse liige sellele vaatamata leppis ühega võlgniku võlausaldajatest kokku, et OÜ Linnasetehase osa (mida on seisuga 31.05.2015 koostatud bilansi real „tütarettevõte“ kajastatud väärtusega 1 835 741 eurot) võõrandatakse 535 906,31 euro eest tingimusega, et osa eest võlgnikule raha ei laeku, vaid müügihinna tasumise kohustus tasaarvestatakse ostja nõudega võlgniku vastu, pani ta toime teo, millel on KarS § 3841 sätestatud teo tunnused:
(1)Juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo Keskmine kuukäive 3 eest karistatakse üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Aastate 2007 – 2013 kohta koostatud majandusaastate aruannete ja seisuga 31.05.2015 koostatud ühinemisbilansi olemasolu viitavad sellele, et ühendatud ühingul oli vähemalt ühinemisotsuse vastuvõtmiseni raamatupidamisarvestus. Tegevuse tormakas lõpetamine ning ettevõtte likvideerimise viis viitavad võimalusele, et võlgniku majandustegevuse korraldamisega seotud isikud tajuvad oma panust märkimisväärse kahjumi tekkimisse ning sellega seotud võimalike nõuete vältimiseks varjavad võlgniku tegevust kajastavat teavet tahtlikult. Andmed selle kohta, kus asuvad võlgniku raamatupidamisdokumendid, puuduvad. Ühendaval ühingul ei ole raamatupidamisarvestust. Likvideerimisbilanssi ei ole koostatud. Vara Võlgniku teadaolevad varalised õigused koosnevad järgnevast: arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank jääk 1,35 €; arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank jääk 0,12 €. Lisaks eeltoodule eksisteerib ÄS § 1401 lg 2 sätestatud õigus nõuda Jürgen Kirsiselt tema poolt võlgniku osakapitali tasumata 2500 euro suuruse sissemakse tasumist ÄS § 1401 järgi. Jürgen Kirsise varalisest seisust tingitult ei saa tema vastu suunatud nõudeõiguse harilikku väärtust pidada võrdseks selle nominaalväärtusega. Jürgen Kirsise suhtes on juba aastaid toimunud ebaedukad täitemenetlused, mille raames sissenõudjate nõudeid ei ole rahuldatud. Kuna võimalus tutvuda võlgniku tegevust kajastavate dokumentidega on puudunud, ei saa kinnitada, et võlgnikul oleks märkimisväärses summas varalisi nõudeid, ega seda, et selliste nõuete esitamise võimalused puuduksid. Võlgnikuga seotud isikute käitumise põhjal võib arvata, et nõude esitamise võimalused on arvatavasti olemas ja potentsiaalsetel kostjatel või nende lähikondsetel on tarvis teha kõik enesest olenev nende nõuete esitamise takistamiseks. Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt on tema vara koosseis ja väärtus eurodesse ümber arvestatult olnud järgmine: Raha Nõuded Ettemaks Varud Põhivara Kokku 31.12.2007 144 564 849 307 0 0 565 299,87 31.12.2008 578 283 680 27 197 555 252 248 845 1 115 553,60 31.12.2009 48 688 899 149 0 1 018 062 232 981 2 198 879,25 31.12.2010 66 451 1 028 419 398 201 290 779 245 013 2 028 863,14 31.12.2011 35 013 997 291 258 592 1 119 424 282 440 2 692 760,00 31.12.2012 877 922 697 1 708 132 173 821 2 154 775 4 960 302,00 31.12.2013 155 198 1 014 368 436 409 254 288 2 099 426 3 959 689,00 31.05.2015 2 597 171 117 61 938 1 835 741 2 071 393,00 Võlad Seni teadaolevatel andmetel peavad end võlgniku võlausaldajateks vähemalt järgmised isikud: Võlausaldaja nimi: Aadress: Võlasumma: 1 Glencore Grain B.V. Blaak 31, Rotterdam 2 438 962,54 € 2 Agafonika OÜ Laki 21 E, Tallinn 636 933,64 € 3 Gustav Kindt GmbH Christoph-Probst-Weg 1, Hamburg 197 527,20 € 4 Emmelev AS Emmelevgyden 25, Otterup 134 558,71 € 5 Euler Hermes SA Mannerheimintie 105, Helsinki 3 400,75 € 6 Maksu- ja Tolliamet Lõõtsa 8a, Tallinn 114,86 € 7 Luminor Bank AS Liivalaia 45, Tallinn 0,18 € VÕLAD KOKKU: 3 411 497,88 € Võlgniku varale on AS Rietumu Banka kasuks seatud kolmele järjekohale kommertspandid kokku summas 5 000 000 eurot. Samas ei ole teada, et eksisteeriks kommertspandi ese. Varem AS-i Rietumu 4 Banka esindanud Aavik & Partnerid Advokaadibüroo vandeadvokaat Yulia Klyukach’i kinnitusel puudub AS-il Rietumu Banka võlgniku vastu nõue. Võlgniku koostatud raamatupidamise aruannete kohaselt on tema kohustuste koosseis ja maht eurodesse ümber arvestatult olnud järgmine: Võlad Ostjate Lühiajaline laen, liising hankijatele ettemaksed Maksuvõlad Muud võlad Pikaajaline laen, liising Võlad kokku 31.12.2007 121 113 152 135 2 283 2 323 0 277 853 31.12.2008 166 170 325 191 5 562 6 477 0 503 400 31.12.2009 293 994 153 111 19 467 61 502 0 528 074 31.12.2010 127 823 378 209 160 168 10 327 405 357 166 170 1 248 054 31.12.2011 972 870 496 896 160 331 9 682 367 851 112 732 2 120 362 31.12.2012 522 104 1 178 526 574 173 12 010 371 568 494 903 3 153 284 31.12.2013 990 208 65 014 13 246 366 023 388 967 1 823 458 31.05.2015 743 946 1 144 770 293 498 2 182 214 0 Menetluse raugemine Võlgnikul puudub maksevõime. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik anda põhjendatud arvamust maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tekkimise aja kohta. Võlgniku maksejõuetuse kujunemisel on osa juhtorganite liikmete tegevusel, mis on kvalifitseeritav kohustuste rikkumisena tahtlikult või raske hooletuse tõttu ehk raske juhtimisveana. Kuigi võlgniku ja tema lähikondsete vahel on lähiminevikus toimunud arveldusi suurtes summades, ei saa ilma võlgniku varalisest olukorrast ja selle dünaamikast tervikülevaadet pakkuva teabega tutvumata väita, et võlgniku vara saab oluliselt suurendada muude isikute vastu varaliste nõuete esitamise teel. Likvideerija Jürgen Kirsis selgitas 20.09.2018 kohtuistungil, et tema kätte ei ole juhatuse liikmed raamatupidamisdokumente ega vara üle andnud, tema valduses on vaid elektroonilised nõudeavaldused. Võlgniku varana saab esialgu käsitada üksnes teoreetilist võimalust esitada 2500 euro suurune osakapitali sissemaksmise nõue Jürgen Kirsise vastu, kuid ka selle arvel ei oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlust. Pankroti väljakuulutamine pelgalt selle nõude esitamiseks ei teeni võlausaldajate huve. Mistahes hagi esitamine eeldab, et on olemas raha nii pankrotimenetluse enese läbiviimise kulude katmiseks kui ka kohtumenetlusega kaasneva kulu katmiseks. Jürgen Kirsiselt reaalse raha saamise väljavaateid piirab tema kaheldav maksevõime. Võlgniku vara arvel tema võlausaldajate nõuete täies ulatuses rahuldamine on igal juhul ebatõenäoline.
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on
§ 30
lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1500 eurot ja maksmise tähtajaks 24.10.2018 ning teatanud 20.09.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Netleks (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb
§ 29
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 29
lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Taani Kuningriigi äriühing Emmelev AS taotles Federation of Oils, Seeds and Fats Associations Limited (FOSFA) vahekohtu 14.10.2015 otsuse nr 4431 tunnustamist ja Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist, tsiviilasi nr 2-16-606. Esialgse sundtäitmise tagamiseks on Harju Maakohus 18.02.2016 määrusega keelanud äriregistril OÜ Netleks (likvideerimisel, registrikoodiga 12843353) registrist 5 kustutamise ning arestinud võlgniku vara summas 134 558,71 eurot. Emmelev AS avaldus on rahuldatud Harju Maakohtu 06.04.2016 määrusega. OÜ Netleks (likvideerimisel) likvideerimise läbiviimiseks vastavalt
§ 29
lõikele 8 tuleb tsiviilasjas nr 2-16-606 18.02.2016 määruse alusel avalduse tagamise abinõuna rakendatud OÜ Netleks (likvideerimisel) äriregistril kustutamise keelamine tühistada. OÜ Netleks (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu likvideerija Jürgen Kirsise. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis
§ 23
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 550 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 115,30 eurot, millele lisandub käibemaks 23,06 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 11 tundi tunnitasuga 50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 550 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 181,50 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 115,30 eurot, millele lisandub käibemaks 23,06 eurot; kokku 869,86 eurot.
§ 23
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata ajutisele haldurile Einar Vallandile ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused on võimalik kanda võlausaldaja poolt 08.06.2018 kohtu deposiidina tasutud vahenditest. Järelejäänud summa 130,14 eurot kuulub võlausaldajale tagastamisele. Kohus selgitab, et summa tagastamiseks tuleb võlausaldajal esitada kohtule taotlus, märkides isiku nime ja konto numbri (BIC), millele deposiidi jäägi tagastamist taotletakse.
§ 150
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Arvestades OÜ-l Netleks (likvideerimisel) rahaliste vahendite puudumist, jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Võlausaldajal on
§ 30
lg 3 järgi õigus nõuda pankrotimenetluse kulude hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6