) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on esitanud hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. 26.03.2018. a esitas hageja avalduse hagieseme muutmiseks ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 300 eurot. Hageja seaduslik esindaja teab, et kostja tasub kooli eest, ostab lapsele riided ja maksab tennise eest, kuid hagejal on õigus elatisraha saamisele ja tema ei pea olema sõltuvuses ja alati mõtlema, kas isa maksab kooli eest või mitte (tl 47-49). 2
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või
või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleva juhul ei ole hageja kohtule mõjuvat põhjust avaldanud. Kohus ei menetle kooskõlas
Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud, kuid hageja seadusliku esindaja hinnangul on see ebapiisav. Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2017.a on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018. a on töötasu alammäär 500 eurot kuus. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hageja seadusliku esindaja väitel katab tema igakuiselt hageja ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused (tl 3-4). Kostja ei eita ülalpidamiskohustust ning on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vahetult ning oluliselt suuremas ulatuses kui hageja seaduslik esindaja. Hageja seadusliku esindaja väljaminekud on summas 294 eurot, sealjuures arvab hageja seaduslik esindaja, et kostja peaks tasuma 971 eurot (tl 22-23, 68). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasub igakuiselt hageja erakoolis õppimise ning tennise treeningute arved, ostab hagejale riided, jalanõud, jm vajaliku. Kostja tasub ka reisikulud ja kohtumistel hagejaga huvitegevuse ja meelelahutuse eest. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud kohtule tõendid (tl 22-35, 6976). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on vahetu ülalpidamise korras taganud hagejale piisava ülalpidamise ning kostja poolt igakuiselt hageja ülalpidamiseks kulutatud 671 eurot tagab lapse heaolu ja arengu. Riigikohus on seisukohal, et kohtul tuleb elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25.05.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 07.12.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1273
lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja ei ole kohtule hagiavalduses tõeseid andmeid esitanud. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (
). Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja ei ole maakohtus menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja seadusliku esindaja menetluskulude nimekirja järgi on hageja seaduslik esindaja kulutanud kohtumenetlusele 800 eurot (tl 80). Riigikohus on lahendis 2-16-135 leidnud, et vanemad ei peaks kohtumenetluses kulutama lepingulistele esindajatele märkimisväärseid summasid, mida nad saaksid kasutada oma laste ülalpidamiseks. Lisaks on Riigikohtu kolleegium märkinud, et vanemad käituksid ausalt ja mõistlikult, kui teataksid teineteisele (ja pooleliolevas menetluses ka kohtule) asjaoludest, mis võimaldaksid neil ülalpidamise andmise kohustust täita senisest suuremal määral. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.