1-18-4277/94

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4277 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Kriminaalasi Indrek Jeeret süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. oktoobri 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Indrek Jeeret, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Indrek Jeereti apellatsioon Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2018 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohtus
6. oktoobril
7. a kokkuleppemenetluse sätete järgi tehtud otsusega tunnistati Indrek Jeeret süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja karistati 3 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati I. Jeeret süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti I. Jeeretile 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I. Jeereti eelvangistuses kahtlustatavana kinnipeetavana
8. novembrist 2017 kuni
9. detsembrini 2017 viibitud aeg, 2 päeva, karistusaja hulka. Karistusest jäi kanda 3 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Ringkonnakohtu
10. aprilli
11. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (9 kuud 29 päeva vangistust) võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
12. jaanuar
13. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Lisaks lahendati kriminaalmenetlusega seotud tsiviilhagisid, menetluskulusid ja asitõendeid puudutavad küsimused.
14. Maakohus tunnistas I. Jeereti süüdi selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, ajavahemikul
15. novembrist 2017
16. jaanuarini 2018 pani toime 21 varguse episoodi. Neist 7 episoodi olid pandud toime grupis ning 8 episoodi sissetungimisega. Sellega pani I. Jeeret toime KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupis.
17. Maakohus mõistis I. Jeereti süüdi lisaks KarS § 202 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, ajavahemikus
18. novembrist 2017
19. novembrini 2017 omandas süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mida hoidis enda elukohas.
20. I. Jeeret esitas apellatsiooni, milles leiab, et rikutud on kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme. Samuti leiab I. Jeeret, et ta mõisteti kriminaalkorras süüdi tegude eest, mis kuuluvad halduskohtu pädevusse. Süüdistatav on avaldanud soovi kohtuistungil osaleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja põhjendab seda järgmiselt.
22. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
23. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
24. peatüki
25. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
26. Apellant on küll kaebuses leidnud, et rikutud on kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme, kuid ei ole viidanud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleeriva
27. peatüki
28. jao sätete rikkumisele. Samuti ei sisaldu apellatsioonis viidet KrMS § 339 lg 1 rikkumisele. Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
29. peatüki
30. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-38-06 p 8).
31. Apellatsioonist võib mõista, et I. Jeereti hinnangul tulnuks asja arutada halduskorras. Ringkonnakohus leiab siiski, et I. Jeereti teod on õigesti kvalifitseeritud ja tema süüasi on lahendatud pädeva kohtu poolt.
32. Kuritegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, kui teo tõendatuks loetud asjaoludele on antud ebaõige materiaalõiguslik hinnang ehk kohus on jätnud vastava õigusnormi kohaldamata või kohaldanud normi ebaõigesti (tõlgendanud seda vääralt). Ringkonnakohus on seisukohal, et kokkuleppes kirjeldatud teod on KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ning nende eest on mõistetud seaduses ette nähtud karistus.
33. Vastuseks I. Jeereti taotlusele osaleda kohtuistungil selgitab apellatsioonikohus, et kuna ringkonnakohus jätab I. Jeereti kaebuse eelmenetluses läbi vaatamata, siis ei tee kohus kriminaalasja apellatsiooni korras määramise määrust.
34. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et kokkuleppes kirjeldatud teod on KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatavale on kuriteo eest 2 mõistetud seaduses ette nähtud karistus. Ringkonnakohus leiab, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
35. peatüki
36. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mistõttu tuleb apellatsioon jätta juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 läbi vaatamata ja see apellandile tagastada. /allkiri/ Maarika Kuusk 3