Obsah (8)

§ 162§ 657§ 439§ 442§ 446§ 405§ 277§ 613

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2018, Tartu Tsiviilasja number 2

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt välja riigilõivu (200 eurot) ja hageja õigusabikulud (105 eurot). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1348 eurot 72 senti ehk 786 eurot 23 senti rohkem, kui hageja hagis nõudis. Crismon OÜ vastu esitatud hagis nõudis hageja põhivõlana 683 eurot 12 senti ja viivisena 139 eurot 2 senti, kostja vastu esitatud hagis vastavalt 544 eurot 60 senti ja 17 eurot 90 senti. Maakohus liitis otsuses kahe kostja vastu esitatud eraldi nõuded ja mõistis need ühegi selgituseta välja ühelt kostjalt. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja sisulised argumendid. Otsusest ei nähtu, miks ei too KOS § 17 lg 2 ja § 18 lg 4 nõuete eiramine kaasa väidetavalt
2. jaanuaril 2016 toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisust. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjat ei olnud koosolekust teavitatud. Samuti on maakohus eiranud kostja tõendid selle kohta, et hageja ei esitanud kostjale aasta jooksul dokumente, mis annaks alust veenduda nõuete põhjendatuses. Maakohus ei ole hinnanud üldkoosoleku sisulist õiguspärasust. Arusaamatu on maakohtu etteheide selle kohta, et kostja ei ole tõendanud kohustuse täitmist. Sellist väidet ei ole kostja esitanud. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas peaks kostja tõendama kohustuse puudumist. Kohustuse olemasolu peab tõendama hageja. 3 Maakohus on käsitlenud viivisenõuet protsendina põhinõudelt kuni otsuse täitmiseni. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Maakohus on ignoreerinud kohustust teha kõik endast sõltuv, et asi lahendataks kompromissiga. Hageja on avaldanud arvamust, et kompromiss on võimalik ja et ta ootab kostja ettepanekuid. Kostja esitas oma ettepaneku vastuses hagile. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud ja ei ole küsinud hageja arvamust. Maakohus tugines korteriomanike õiguste osas korteriomandi- ja korteriühistu seadusele, mis jõustus
3. jaanuaril
4. Vaidlusalused sündmused toimusid
5. aastal. Ka hagi esitati kaheksa kuud enne seaduse jõustumist. Kohtuotsusest ei selgu, millistest normidest lähtuvalt on otsus tehtud. Maakohus on jätnud tähelepanuta KOS § 13 lg 3 ja kohustanud kostjat hüvitama võõraid võlgnevusi.
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

§ 657lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtu 6.

aprilli 2018 otsuse ning saadab hageja hagi kostja ja Crismon OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi Crismon OÜ vastu võlgnevuse 683 eurot 12 senti ja viivise väljamõistmiseks (I kd tl 1-3). Samuti esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 544 eurot 60 senti ja viivise väljamõistmiseks (II kd tl 4-6). Viru Maakohus liitis
2. mail 2017 tsiviilasjad ühte menetlusse numbruga 2-17-6681 (II kd tl 34). Pärast tsiviilasjade liitmist hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja oleks loobunud oma nõudest Crismon OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning suurendanud oma nõuet kostja vastu.

§ 439

kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Maakohus, rahuldades hagi kostja vastu suuremas ulatuses, kui hageja nõudis (hageja nõue kostja vastu on võlgnevuse 544 eurot 60 senti ja viivise 17 eurot 99 senti väljamõistmiseks, kuid kohus rahuldas nõude summas 1384 eurot 73 senti), rikkus

§-i 439. Vastavalt

§ 442

lg-le 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

§ 446

lg 2 alusel otsuses mitme kostja vastu märgib kohus, mis osas iga kostja peab otsust täitma. Kui vastutus on solidaarne, tuleb seda otsuses märkida. Antud juhul on maakohus jätnud kohtuotsuses üldse märkimata, kas Crismon OÜ kostjana vastutab ja mis ulatuses, s.o puudub maaakohtu seisukoht Crismon OÜ vastu esitatud hagi osas. Seega teoreetiliselt peaks menetlus hageja hagis Crismon OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks jätkuma, kuid samas on maakohus nõude piire ületades pannud Crismon OÜ väidetava kohustuse kostja kanda ning jätnud seisukoha hagis Crismon OÜ vastu võtmata. 9. Maakohus on menetlenud liidetud tsiviilasja lihtmenetluses (

§ 405

).

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Vastavalt sama paragrahvi 4 lg-le 2 tagab kohus menetlusoaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise. Koosmõjus peaksid

§ 405

lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohtu tegevusvabaduse piirangud tagama, et lihtmenetluse asjade lahendamine oleks nii kohtule kui menetlusosalistele võimalikult vähe koormav, kuid samas vastaks õiglase kohtupidamise nõuetele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus rikkunud

§ 405

lg-tes 1 ja 2 sätestatut sellega, et on eelkõige jätnud välja selgitamata menetlusliku olukorra pärast tsiviilasja nr 2-17-6683 ja tsiviilasja nr 2-17-6681 liitmist, sh kohus on alusetult rikkunud Crismon OÜ kui kostja

sätetest tulenevaid õigusi. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite selle kohta, et korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsus on tühine (sest on rikutud ülskoosoleku kokkukutsumise korda ning kostjale ei teatatud koosoleku toimumisest) ning samuti kostja väite üldkoosoleku otsuse kui tõendi võltsituse kohta (reaalselt ei toimunud 01.01.2016 korteriomanike üldkoosolekut).

§ 277

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Antud juhul kostja vaidlustas korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsuse kui tõendi kehtivuse. Lihtmenetluses asja lahendamine ei välista kohtu kohustust tõendite analüüsimisel arvestada poole vastuväiteid tõendi õigusjõule. Antud juhul on maakohus tuginenud vaid sellele, et kostja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning jätnud kostja väited üldkoosoleku otsuse tühisuse või võltsituse kohta tähelepanuta. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-63-16 lahendi p-s 10 märkinud, et „Kohtud ei ole piisavalt eristanud vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude tõendamiskoormist ning dokumendi kui menetluses esitatud tõendi ehtsuse tõendamiskoormist. Iseenesest on kohtud õigesti leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13).“ Seega peaks antud juhul hageja tõendama, et korteriomanike 01.01.2016 üldkoosoleku otsus on ehtne, s.o tegemist ei ole võltsitud tõendiga. 10. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes maakohtu poolt eelnimetatud menetlusnormide rikkumisest, tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ning saata hagi kostja ja Crismon OÜ vastu võlgnevuse ning viivise väljamõistmiseks

§ 657lg 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Siinkohal juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et alates 01.01.2018 kehtib

§ 613lg 1 uues sõnastuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson