1-16-3144/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Võru Kriminaalasja number 1-16-3144 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Andrus Kõllametsale mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Istungisekretär Kristel Toots Süüdimõistetu Andrus Kõllamets. Isikukood 36312166536; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Asja arutamine kohtuistung,
2. november 2018 RESOLUTSIOON
3. Jätta erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse ära kandmisele pööramiseks rahuldamata.
4. Pikendada Andrus Kõllametsa katseaega ühe aasta võrra.
5. Keelata Andrus Kõllametsal katseajal suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate inimestega. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
6. Tartu Maakohtu
7. augusti 2016 otsusega tunnistati A. Kõllamets süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega kolm aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg
8. –
9. veebruar 2016, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Kõllametsa kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 1 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Kõllamets ei pane kolme aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamisest ja tarvitamisest ja osaleb sotsiaalprogrammis. Erakorraline ettekanne
11. novembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Kõllametsa kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
12. Ettekande esitamise tingis see, et A. Kõllamets tarvitas
13. mail 2017,
14. augustil 2018 ja
15. novembril 2018 narkootikume: -
16. mail 2017 tuvastas patrullpolitseinik, et A. Kõllamets oli tarvitanud amfetamiini. - Kriminaalhooldusametnik tegi
17. augustil 2018 A. Kõllametsale süljetesti ja tuvastas, et süüdimõistetu oli tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini. Kuna A. Kõllamets ei tunnistanud narkootikumide tarvitamist, tehti täiendavad analüüsid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
18. augusti 2018 uuringuvastusest nähtub, et A. Kõllametsa organismis oli amfetamiini ja metamfetamiini. - Kriminaalhooldusametnik tuvastas selle, et A. Kõllamets oli tarvitanud amfetamiini, ka
19. novembri
20. Kuna A. Kõllamets ei tunnistanud selgi korral narkootikumide tarvitamist, kutsus kriminaalhooldaja kohale politseipatrulli. Patrullpolitseinik tuvastas, et A. Kõllametsa organismis oli amfetamiini ja metamfetamiini. Politseijaoskonnas antud seletuses ütles A. Kõllamets, et ta tarvitas amfetamiini
21. novembril 2018 kella 14 paiku Tartus.
22. A. Kõllametsa suhtes algas kriminaalhooldus
23. septembril
24. Esimest korda kohtus kriminaalhooldusametnik A. Kõllametsaga
25. septembril
26. A. Kõllamets on täitnud registreerimiskohustust. Töökohustuste tõttu on tema teavituste alusel korduvalt muudetud kokku lepitud vastuvõtuaegu. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusametniku nõusolekul vahetanud kriminaalhooldusperioodil elukohta. Katseaja alguses töötas A. Kõllamets O-s H. , kuid töösuhe lõppes segastel asjaoludel.
27. aprillil 2017 asus ta tööle xxxxxxxxxx M. O. -sse. Süüdlasel tekkisid tööandjaga erimeelsused, mille lahendas töövaidluskomisjon. Alates
28. juunist 2017 töötab A. Kõllamets G. O. -s xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tööandja maksab pidevalt A. Kõllametsa palgast kohtutäituritele A. Kõllametsa erinevaid võlgu. Narkootikumide tarvitamise keelu järgimist on kontrollitud üheteistkümnel korral. Kolmel korral on tuvastatud narkootikumide tarvitamine. A. Kõllametsale on tehtud kaks kirjalikku hoiatust narkootikumide tarvitamise eest. Ajavahemikul
29. jaanuarist 2017 kuni
30. märtsini 2017 läbis A. Kõllamets sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Temaga on korduvalt vesteldud narkootikumide tarvitamise keelatusest, kaasnevatest ohtudest, kahjust ühiskonnale ja rahvatervisele. A. Kõllamets on kohtumistel kriminaalhooldusosakonnas väliselt viisakas, kuid mõneti üleoleva ja kärsitu suhtlemisstiiliga. Süüdimõistetu omab väljakujunenud hinnanguid ja tõekspidamisi, mis ei ühti alati ühiskonnas kehtivate normidega.
31. Kriminaalhooldusametnik taotleb A. Kõllametsale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest A. Kõllamets on katseajal tarvitanud kolmel korral narkootikume hoolimata sellest, et temaga on korduvalt räägitud narkootikumide keelatusest ja kahjulikkusest ning kohustuse rikkumisega kaasnevatest karistustest ning ta on läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele 2 suunatud sotsiaalprogrammi- A. Kõllamets pole motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma. A. Kõllametsa nimi on esinenud ka narkootiliste ainete käitlemises süüdimõistetud isikute kohtuotsustes kui ostja, kellele müüdi
32. aastal narkootikume. Poolte seisukohad kohtuistungil
33. Kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et tal ei jää muud üle kui taotleda A. Kõllametsa karistuse täitmisele pööramist. Samas oli ta valmis ka kriminaalhooldusega jätkama.
34. A. Kõllamets palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata. Ta lubas, et hoidub narkootikumide tarvitamisest. Kohtu seisukoht
35. Erakorralise ettekande aluseks on narkootikumide tarvitamine
36. novembril
37. See on tõendatud: uimastite esinemist A. Kõllametsa organismis kinnitab nii kriminaalhooldusametniku kui ka politseiniku tehtud test. Ei ole mingit alust eeldada, et narkootikum sattus A. Kõllametsa organismi muul viisil kui teadliku manustamise ehk tarvitamise teel. A. Kõllametsa vastupidised väited tuleb seetõttu tähelepanuta jätta.
38. Seega on A. Kõllamets rikkunud talle KarS § 75 lg 2 p 21 alusel pandud narkootikumide omamise ja tarvitamise keeldu. Seetõttu tuleb kohtul otsustada, kas määrata A. Kõllametsale KarS § 74 lg 4 alusel täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele.
39. Karistuse täitmisele pööramine kui KarS § 74 lg-s 4 sätestatutest kõige rangem abinõu peaks tulema kohaldamisele kõige viimase võimalusena: kui senine rikkumine või senised rikkumised pole olnud kuigivõrd rasked, kui kardetavad rikkumised ei ole väga kaalukad, kui on lootus, et edasine katseaeg kulgeb edukalt ja kui on mõni kohane alternatiiv karistuse täitmisele pööramisele, tuleks inimese vanglasse saatmist vältida. Samuti tuleb võtta otsustamisel arvesse seda, kui rängalt karistuse täitmisele pööramine isikule mõjuks.
40. A. Kõllametsa kahjuks kõneleb eeskätt see, et ta on rikkunud katseaega narkootikume tarvitades mitte ühe, vaid suisa kolm korda. Ainuüksi see kõneleb tugevalt kõige rangema sanktsiooni ehk vangistuse täitmisele pööramise kasuks. Siiski saab seda abinõud (veel) vältida ja seda järgmistel põhjustel.
41. Esiteks ei ole rikkumised olnud rasked: A. Kõllamets on tarvitanud uimasteid ehk ta ei ole mitte kellelegi kolmandale kahju tekitanud ega isegi mitte ohtu seadnud.
42. Ka tulevikus on A. Kõllametsalt oodata samasuguseid rikkumisi, st narkootikumide tarvitamist. Nimelt on A. Kõllamets täitnud muid käitumiskontrolli nõudeid korralikult. Nagu öeldud, ei ole toime pandud (ja seetõttu ka tulevikus kardetavad) rikkumised väga rasket laadi.
43. On igati kaheldav, et edasine katseaeg kulgeb edukalt – eriti arvestades seda, et ma seda katseaega pikendan. Samas ei ole see päris lootusetu: nt suutis A. Kõllamets
44. aasta maist kuni
45. aasta augustini ehk ca 15 kuud uimastite tarbimisest hoiduda. 3
46. Alternatiivsed abinõud kuigivõrd sobivad ei paista olevat. Eeskätt ei ole mõtet saata A. Kõllametsa uimastite tarvitamise vastu suunatud sotsiaalprogrammi, sest ühe sellise programmi A. Kõllamets katseaja alguses läbis, aga see edu ei toonud. Pidades aga silmas käesoleva määruse kolmes eelmises punktis öeldut, on siiski paar abinõud, mis päris sobimatud ei ole. Kõigepealt pikendan ma KarS § 74 lg 4 alusel aasta võrra katseaega. Seeläbi saab tagatud see, et A. Kõllametsal ei teki muljet, nagu võiks ta käitumiskontrolli nõuetele suuresti „vilistada“: ta peab käituma korralikult
47. aasta suve lõpuni. Lisaks keelan ma A. Kõllametsal KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 7 alt 2 alusel suhtlemise kriminaalkorras karistatud ja/või narkootikume tarvitavate inimestega. Nimelt väitis A. Kõllamets, et uimasteid on ta tarbinud ühe Tartus elava seltskonna mõjul. Edaspidi A. Kõllamets ei nende ega teiste narkootikumide tarvitajate (või kurjategijatega) suhelda ei tohi.
48. Ka võtan ma arvesse seda, et A. Kõllamets käib tööl. See tähendab seda, et vanglasse mineku korral kaotaks ta suhteliselt palju, sest kolmeks aastaks vanglasse minnes jääks ta tööst ilma.
49. A. Kõllamets peab aga arvestama sellega, et edasised rikkumised päädivad möödapääsmatult vanglasse minemisega.
50. Eelöeldust lähtuvalt pikendan A. Kõllametsa katseaega ja panen talle ühe lisakohustuse. Erakorralises ettekandes esitatud taotlus jääb rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 4