← Eesti

1-18-6981/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2018.a, Tallinn (Tallinna kohtumaja) Kriminaalasja number 1-18-6981 (18231701826) Kohtunik Leili Raedla S

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Raivo Sirela, isikukood 35203130442; elukoht: xxx; kodakondsus Eesti Vabariigi; haridus: keskeriharidus, emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati 17.08.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, KarS § 68 lg 1 ja § 73 lg 1 alusel vangistusega 1 kuu ja 27 päeva tingimisi 1-aastase katseajaga. Katseaja lõppemise kuupäev 16.08.2019 (otsus jõustunud) KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 30.08.2018 kell 18:32 Kaitsja kaitsjat kohtusse ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raivo Sirela KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4(neli) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Raivo Sirelale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Raivo Sirelale 2(kaks) kuud ja 20 (kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Raivo Sirelale Harju Maakohtu 17.08.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuud ja 27 päeva vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. KrMS § 130 lg 41 alusel valida Raivo Sirela suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Raivo Sirela vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 30.08.2018.a. Menetluskulud Raivo Sirelalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 375 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud sundraha summas 375 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 31,25 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates, Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE873300333499990003 Danske Bank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule vanglasse. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Süüdistus Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 17.08.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

§ 25lg 2 alusel (tegu toime pandud 15.08.2018), samuti karistatud 03.07.2018 Põhja Prefektuuri poolt Kar

S § 218 lg 1 - § 25 lg 1 alusel (tegu toime pandud 03.07.2018), uuesti 30.08.2018 kella 17.47 paiku Tallinnas Akadeemia tee 35 asuva Coop Kaubanduse AS-ile kuuluva Akadeemia Konsumi kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalis kaks pudelit viina Pööriöö maksumusega 14,39 eurot/pudel, kogumaksumusega 28,78 eurot, peitis võetud kauba oma õlakotti ning möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult 2 tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, kuna ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tahtliku tegevusega Raivo Sirela pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Raivo Sirela selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus avaldas toimikust Coop Kaubanduse AS-i avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise akti /tl 1, 2/; tunnistaja A P ütlused /tl 3-4/; indikaatorvahendi kasutamise protokolli /tl 5/; kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tl 19-21/; Raivo Sirela kahtlustatavana antud ütlused /tl 22-25/; 03.07.2018 väärteootsuse nr 231618002952 ja 17.08.2018 Harju Maakohtu otsuse nr 1-18-6523 ning karistusregistri väljavõtte /tl 8-18, 28-29, 36-37/. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused ja uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistatava Raivo Sirela süü 30.08.2018.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Raivo Sirela ütluste kohaselt 30.08.2018 kella 17:30 paiku läks Coop kauplusesse, mis asub Tallinnas Akadeemia teel selleks, et osta alkoholi. Viibides müügisaalis avastas, et raha kaasas ei olnud. Otsustas varastada viina, võttis riiulilt viina pudelid Pööriöö ning pani võetud pudelid oma õlakotti. Väljus müügisaalist, kassas peidetud kauba eest ei tasunud, läbis turvaväravad kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas kinni ning kaup tagastati kauplusele. Kahetseb toimunut siiralt. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 30.08.2018.a Akadeemia tee 35, Tallinn kinni Raivo Sirela. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A P ütlused, mille kohaselt töötas Akadeemia tee 35 Konsumis turvatöötajana ning operaatorikeskusest saabus vihje, et kaupluses on varas, kes võttis 2 pudelit viina, summas 28,78 eurot, ja peitis need enda musta õlakotti. Meesterahvas möödus kell 17:47 kassadest kauba eest tasumata. Kaup korras ja tagastatud kauplusele. Teo toimepanemise asjaolusid kinnitab ka Coop Kaubanduse AS avaldus ja õigusvastase teo toimepanemise akt, mille kohaselt palutakse võtta vastutusele 30.08.2018.a kell 17:52 kaupluses Akadeemia Konsum aadressil Akadeemia 35, Tallinn õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati Coop Kaubanduse AS-le kuuluvat maksmata kaupa 28,78 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ning tunnistaja kokkulangevate ütlustega, Coop Kaubanduse AS avalduse ja õigusvastase teo toimepanemise akti ning kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga tõendamist leidnud Raivo Sirela poolt 30.08.2018.a võõraste vallasasjade (alkoholi pudelite) äravõtmise katse. Raivo Sirela objektiivsest käitumisest ning tema ütlustest – võttis kauplusest alkoholipudelid, pani kotti, peale kassadest möödumist peeti kinni – nähtub, et isik tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Raivo Sirela käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Raivo Sirelat süüdistatakse varguse katse toimepanemises 30.08.2018.a. 3 Riigikohus on selgitanud (3-1-1-66-13), et kvalifitseerimaks isiku tegu süstemaatiliseks varguseks, tuleb eelkõige tuvastada, et tegusid on toime pandud vähemalt kolm ning et teod on omavahel seotud. Seotud on teod omavahel aga eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks. Inimese elustiiliks on varastamine, kui ta hangib endale varastades elatist, varastamine on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või ta paneb toime süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohus leiab, et varastamine on kujunenud Raivo Sirelale elustiiliks. Nimetatud järeldust kinnitab karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Raivo Sirelat korduvalt ning ainult varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 17.08.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel.

Käesolevas kriminaalasjas on Raivo Sirela temale esitatud süüdistuse kohaselt varguse katse toime pannud 30.08.2018.a ehk vähem kui poole kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest. Varguse katsete toimepanemise intensiivsus ning järjekindel soov varastada näitab ilmekalt, et Raivo Sirelal on harjumus varastada igal juhul, kui see talle sobivaks osutub. Kõigest eelnevast johtuvalt on Raivo Sirela käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Raivo Sirela on süüvõimeline ning KarS

  1. ptk.
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut (RKKKo 3-11-113-12). KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 31-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-7612, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Raivo Sirela puhul karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Süüdistatava süü suurust hinnates, arvestab 4 kohus toimepandud kuritegude arvu, nende toimepanemist niivõrd lühikese ajaperioodi jooksul (ca kahe nädala jooksul), tekitatud kahju suurust ja asjaolu, et Raivo Sirelat on kriminaalkorras korduvalt ning ainult varavastaste kuritegude eest karistatud. Nimetatu kinnitab asjaolu, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku käitumist, mis on kujunenud talle elustiiliks. Karistuseks on mõistetud korduvalt ka reaalne vangistus, seega teadis Raivo Sirela, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Raivo Sirela käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteod toime kavatsetult. Kohus arvestab, et käesolevas kriminaalasjas tunnistatakse Raivo Sirela süüdi ühes varguse katse episoodis, milline on toime pandud vaid kahe nädala möödudes tema suhtes tehtud kohtuotsust. Nimelt karistati Raivo Sirelat Harju Maakohtu 17.08.2018.a kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 alusel ning karistuseks mõisteti vangistus 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Raivo Sirelale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 2 kuud, mida vähendati KarS § 68 lg 1 alusel kolme päeva võrra ning kandmisele jäi 1 kuu ja 27 päeva vangistust, milline jäeti KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Raivo Sirelat edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Raivo Sirela puhul ei ole põhjendatud varguste osas kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine. Kohus hindab Raivo Sirela süüd keskmisest väiksemaks ning seetõttu tuleb isikut KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega 4 kuud. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks üks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesolevat mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.08.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6523 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 4 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 30.08.2018. Kuivõrd kohus teeb lahendi KrMS § 2565 lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole Raivo Sirela suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit vahistamine süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Arvestades kandmisele kuuluva karistuse pikkust ja asjaolu, et isik soovis ÜKT-d, mitte reaalset vangistust, ei ole välistatud, et süüdimõistetu hakkab hoiduma kõrvale vangistusliku karistuse kandmisest ja on hiljem kättesaamatu. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha, mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 375 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid 5 summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.