lg 1 kui kohus tunnistab kehtetuks tehingu tagasivõitmise korras, on teine pool ohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu. Seega eesmärgiks on taastada lepingueelne olukord ning tagasatada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu abil. Tagasivõidetav kinnistu kuulub A. S.i ja I. S.a ühisvara hulka, mistõttu tuleb hageja arvates kinnisasja omanikuna kanda kinnisomandi tagastamisel mõlemad abikaasad. Kui kohus peaks 3 leidma, et kinnisomandi tagastamisel tuleb taastada täpselt lepingueelne olukord, tuleb kinnistusraamatusse kanda omanikuna A. S..
Seega võib tagasivõitmise nõude esitada isik, kelle kasuks on algatatud täitemenetlus täitedokumendi alusel ning selle isiku vastu, kes on täitedokumendi järgne võlgnik. Menetluses on nõue, mis on suunatud A. S.i vastu, puuduvad andmed mis õigustaksid nõude esitamist I. S.a ja T. S.a vastu. . 10. Tagasivõitmise nõude esitamise aluseks on võlausaldaja huvide kahjustamine võõrandmaistehingu tegemisega. Hagiavaldusest aga ei tulene, milline kahju on tekkinud hagejale vastava võõrandamistehinguga. Kuna A. S. ja I. S.a olid võõrandamistehingu vormistamise ajal abielus, puudus hagejal otsene võimalus pöörata sissenõue võõrandatud varale. Antud olukorras kehtib
kehtestatud reegel: sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatud võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Eeldatavalt puudus käesoleval juhul I. S.a nõusolek sissenõudja pööramiseks ühisvarale. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. MENETLUSE KÄIK
S.i ja I. S.a ühisomandi lõpetamist viidatud kinnisasja suhtes, nimetatud kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. 5 Hageja leiab, et ühisomandis oleva vara jagamine reaalosadeks ei ole käesoleval juhul mõeldav, kuivõrd jagatava kinnisasja näol on tegemist hoonestatud kinnistuga, millel asub üks elamu, mille jagamisel reaalosadeks ei ole võimlaik lahutatavate osade iseseisev eksisteerimine ilma teise osata ning nende eesmärgipärane ja otstarbekohane kasutus. Lisaks palub hageja lugeda kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalik I. S.a nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnisasja müügiks ja kinnistusraamatu vajalike kannete muutmiseks antuks käesolevas tsiviilasjas jõustunud otsusega. KOSTJATE VASTUVÄITED 18. Kostjad leidsid, et ühisvara jagamise nõue on aegunud.
lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandists ja vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus maksuhalduri nõude rahuldamiseks A. S.i lahusvara arvel ebaõnnetus juba enne maksuhalduri esialgse hagiga kohtusse pöördumist, kuid igal juhul mitte hiljem kui 27.01.2016.a. st hagi esitamisel. Maksuhaldur pidi ühisvara jagamise hagi esitama hiljemalt 27.01.2016.a. Kostjad taotlesid maakohtult vaheotsuse tegemist. VAHEOTSUS
) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huve (tagasivõitmine). Sama paragrahvi lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et sissnõude pööramine A. S.i varale ei ole andnud tulemust ja kohtu hinnangul oli hagejal põhjendatud alus eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. A. S. ei ole menetluse vältel kordagi väitnud, et maksuotsustest tulenevate nõuete täitmine oleks võimalik tema muu vara arvelt. 24.
lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
lg 2 alusel eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
S) § 117 kohaselt. Vastavalt
lg-le 1 kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. T. S.a on A. S.i ja I. S.a tütar, seega võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 3 tulenevalt (sätte järgi on võlgniku lähikondsed alanejad ja ülenejad sugulased ja nende abikaasad). Arvestades, et tehing sõlmiti lähikondsete vahel, teadis eeldatavalt tehingu teine pool (kingisaaja) nii kinkija(te) täitmata kohustustest kui sellest, et tehing kahjustab maksuhalduri huve. Tehingu eeldatav eesmärk oli võlgnikul vältida sundtäitmist kinnistu realiseerimise kaudu. Riigikohus on märkinud, et
lg 1 kohaldamiseks ei ole vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud 7 kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on
lg 3 kohaselt vaid tavapärased kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-41-13). Käesoleval juhul kostja(d) seda tõendanud ei ole.
korral eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist, mis tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Seega ei ole vaja tuvastada mh teise abikaasa teadmist või teadma pidamist võlausaldaja huvide kahjustamisest. Kostjatel on võimalus
§-s 190 sätestatud eeldus ümber lükata. (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 15.1.2) Arvestades, et kinkeleping tehti kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamiseks, ei vaja eraldi tõendamist asjaolu, kas lähikondsega sõlmitud kinkeleping kahjustas võlausaldaja huve või mitte. 25.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse PankrS § 119 lõigetes 2-4 sätestatut. 26. Kostjate seisukoht, mille kohaselt tagasivõitmise nõuet saab esitada vaid täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi järgse võlgniku vastu, on väär. I. S.a ja T. S.a kui 28.03.2014.a. tehingu pooled, on käesolevas tsiviilasjas asjakohased kostjad. Kostjate esindaja viitab õigesti sellele, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Antud juhul tõenäoliselt puudus I. S.a nõusolek sissenõude pööramiseks ühisvarale. Seega see vara ei või olla varaks, millele hageja võiks pöörata sissenõuet ja selles mõttes ta ei või nõuda antud vara tagasivõtmist. Kostjate esindaja jätab tähelepanuta, et peale kinkelepingu tagasivõitmist on võlausaldajal (hagejal) õigus kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid oma nõude maksmapanekuks. Kui võlgniku lahusvarast nõude rahuldamiseks ei jätku ja sissenõue soovitakse pöörata ühisvarale, saab sissenõudja
lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi esitada hagi võlgniku ühisvara jagamiseks (vt ka Riigikohtu lahendit 3-2-1-95-15). 27. Hagejal (sissenõudjal) võib puududa
jj järgse tagasivõitmise hagi esitamiseks õigustatud huvi, kui tagasivõitmise nõudega koos ei esitata ühisvara jagamise nõuet, mis võimaldaks sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse (tagasi) saada vähemalt osa tehinguga üleantud varast. Varasemalt on seoses pankrotimenetluses esitatava tagasivõitmise hagiga leitud, et selle esitamiseks võib puududa õigustatud huvi, kui selle alusel ei ole võimalik pankrotivarasse midagi tagasi saada või kui tagasisaadav vara on väärtusetu ja selle eest ei saa ka nõuda hüvitist (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-149-13, p 59 ja 3-2-1-74-16). Eeltoodut on Riigikohus selgitanud selgitanud ka 05.04.2017.a. tehtud lahendis, millega tühistas maakohtu ja ringkonnakohtu tehtud lahendis käesolevas tsiviilasjas. Kolleegium selgitas, et ühisvarasse tagasivõitmiseks esitatud hagi rahuldamine, ilma et oleks esitatud hagi ühisvara jagamiseks, ei ole iseenesest välistatud. Nt võib sissenõudjal olla 8 õigustatud kinnisasja tagasivõitmiseks ühisvara jagamata siis, kui sissenõudjal on täitedokument mõlema abikaasa vastu või kui võlgniku abikaasa on andnud nõusoleku ühisvarasse kuuluvale esemele sissenõude pööramiseks (
Käesolevas tsiviilasjas ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning hageja ei ole neile ka tuginenud. Asja uuel läbivaatamisel tule hagejale tagada sama menetluse raames ühisvara jagamise hagi esitamise võimalus ning kostjad omakorda võivad esitada ise nõude oma vara teistsuguseks jagamiseks (otsuse p 12 ja 13, II kd tl 30-33). Hageja esitas maakohtule nõude ühisvara jagamiseks (II kd tl 39-44).
lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ja vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad on seisukohal, et täitemenetlus maksuhalduri nõude rahuldamiseks A. S.i lahusvara arvel ebaõnnetus juba enne maksuhalduri esialgse hagiga kohtusse pöördumist, kuid igal juhul mitte hiljem kui 27.01.2016.a. st hagi esitamisel. Maksuhaldur pidi ühisvara jagamise hagi esitama hiljemalt 27.01.2017.a. 02.02.2018 vaheotsusega jättis maakohus kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkas menetlust (II kd tl 85-87). 30. Kuna kohus tuvastas, et 28.03.2014. a tehing on automaatselt tagasivõidetav, on kinnisaja kinkeleping ja isikliku kasutusõiguse seadmise leping kehtetud. Järelikult kinnistusraamatu kanded isikliku kasutusõiguse ja kinnisasja omaniku kohta on ebaõiged, sest need ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga.
lg 1 esimese lause kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kui kohtumenetluses on tuvastatud alus ühisvara tagasivõitmiseks ning ka asjakohane käsutustehing (asjaõigusleping) on kehtetuks tunnistatud, tuleb selle üheks õiguslikuks tagajärjeks mh TsÜS § 84 lg 1 esimese lause, § 90 lg 1 kolmanda lause ning
lg 1 alusel lugeda ka see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud vara on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas. (p 18) Kui ühisvara jagamise viisina on taotletud kinnisasja abikaasade kaasomandisse jätmist, tuleb pärast tehingu tagasivõitmist ja taotletud viisil ühisvara jagamist rahuldava otsuse tegemist senist ainuomaniku kannet muuta. See saab toimuda kohtuotsuse alusel, millega määratakse asja jagamine selliselt, et see antakse abikaasade kaasomandisse. Sissenõudjal hagejana tagasivõitmise nõuet esitades tõendamiskoormist selles osas, et ühisvaras ei ole muud vara, mida saaks jagada. Sellise asjaolu tõendamiskoormis, et ühisvaras on muud jagatavat vara, lasub kostjatel. (vt Riigikohtu 20.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16 p 19.2) 9
S.i ja I. S.a ühisomandi lõpetamist kinnisasja suhtes, kinnisasja müümist avalikul enampakkumisel (täitemenetluse raames) ning saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja leiab, et ühisomandis oleva vara jagamine reaalosades ei ole käesoleval juhul mõeldav, kuivõrd jagatava kinnisasja näol on tegemist hoonestatud kinnistuga, millel asub üks elamu, mille jagamisel reaalosadeks ei ole võimlaik lahutatavate osade iseseisev eksisteerimine ilma teise osata ning nende eesmärgipärane ja otstarbekohane kasutus. Kohus nõustub eeltooduga. Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostjad omapoolset seisukohta /nõuet vara jagamise ettepanekule ja jagamise viisi osas ei esitanud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.