Obsah (9)

§ 113§ 68§ 117§ 118§ 57§ 60§ 45§ 13§ 56

1-17-4367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-4367 Kohtukoosseis Sten Lin

§ 113lg 1 järgi Kriminaalasi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

septembri 2017 otsus Apellant Süüdistatava Victor Potemkini kaitsja Raiko Paas Prokurör Diana Helila Victor Potemkin Süüdistatav isikukood: 34902160259; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodanik; kõrgharidusega; emakeel vene keel; pensionär; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 11.01.2017, alates 13.01.2017 viibib vahi all. Kaitsja Raiko Paas RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2017 otsus Victor Potemkinile mõistetud karistuse osas. Mõista Victor Potemkinile

§ 113lg 1 alusel karistuseks 9 aastat vangistust.

Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Rahuldada apellatsioon osaliselt. 1 1-17-4367 EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis 22. septembri 2017 otsusega Victor Potemkini süüdi

§ 113

lg 1 järgi i ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus V.

Potemkini kahtlustatavana kinnipidamise aja tema karistusaja hulka ja märkis, et karistuse kandmise algust tuleb arvestada tema kinnipidamisest, s.o 11.01.

1. Maakohus mõistis V. Potemkini süüdi selles, et ta tappis ööl vastu
2. jaanuari 2017 oma elukohas Paldiskis aadressil xxx J.M. Nimelt lõi V. Potemkin J.M lahtikäiva 11 cm pikkuse teraga noaga vasakule poole keskkõhu piirkonda. Nuga tungis kõhuõõnde ning vigastas peensoolt, peensoolekinnistit, alumist õõnesveeni, parempoolseid nimmelihaseid ja nimmelüli luuümbrist. Vigastuste tüsistusena tekkis J.Mil äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust (verekaotusšokk) ning ta suri saadud vigastustesse sündmuskohal. Maakohus luges tõendatuks, et J.M tapeti V. Potemkinile kuuluvas korteris ööl vastu
3. jaanuari
4. Sel ajal viibisid korteris üksnes V. Potemkin ja J.M. Samuti luges kohus tuvastatuks, et J.M tapeti samast korterist süüdistatava magamisaseme peatsipoolse osa juurest leitud liigendnoaga: noa teral olevast veremäärdumisest saadud täisprofiilidest oli eristatav peamiselt J.Mi DNA-profiil ning käepidemelt ja puutejäljest noa käepideme metallist osalt saadud DNA täisprofiilid langesid kokku V. Potemkini DNA-profiiliga. Ka tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et nuga kuulus V. Potemkinile. Lisaks eeltoodule märkis maakohus, et J.Mi ja V. Potemkini omavahelised suhted olid tunnistaja A. V sõnul sõbralikud alates pensionipäevast kuni pensioni otsa saamiseni, pärast mida nad omavahel vaidlesid selle üle, kes alkoholi ostmiseks raha laenama läheb. Tülide ajal oli agressiivsem V. Potemkin. Viimasel ajal oli V. Potemkin tunnistaja sõnul olnud agressiivne kõigiga ja ähvardas ka tapmisega. Kaitsja versiooni, mille kohaselt võidi J.M noaga lüüa ka väljaspool süüdistatava korterit, lükkasid maakohtu hinnangul ümber see, et eksperdiarvamuse kohaselt oli J.M võimeline pärast tema pussitamist vigastuste iseloomust lähtuvalt tegema vaid mõned sammud. Pealegi ei olnud maja trepiastmetel verejälgi ning nuga, millel oli J.M veri, leiti samuti V. Potemkini korterist. Maakohus ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et V. Potemkin pani tapmise toime kavatsetult. Kohus leidis, et kohtulikul uurimisel ei tuvastatud noaga löömise põhjust ning seega ei ole tõendatud, et V. Potemkin soovis J.M surma või et surm oli tema eesmärk. Maakohtu hinnangul pani V. Potemkin tapmise toime kaudse tahtlusega. Kohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on kaudset tahtlust objektiivsete tehiolude põhjal jaatatud enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südame või mõnes muus elutähtsas piirkonnas. Sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alus eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemad tagajärjed. Kõht on elutähtis piirkond, kuivõrd seal asuvad elutähtsad 2 1-17-4367 elundid. Seega lüües J.Mi kõhu piirkonda, pidas V. Potemkin võimalikuks ja möönis mistahes tagajärge, sh ka kannatanu surma saabumist.
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Potemkini kaitsja Raiko Paas, kes taotles V. Potemkini õigeksmõistmist või tema karistuse kergendamist, karistades teda karistusliigi alammäärale vastava karistusega. Samas avaldas kaitsja apellatsiooni põhjendustes seisukohta, et V. Potemkini tegu peaks olema kvalifitseeritav

§ 117

lg 1 või

§ 118lg 1 p-i 7 järgi.

Kuna apellatsioonis puudusid esitatud taotluste põhjendused ning apellatsiooni põhjenduste ja taotluste vastuolust tulenevalt jäi ebaselgeks, kas kaitsja soovib V. Potemkini õigeksmõistmist või tema teo ümberkvalifitseerimist, jättis ringkonnakohus apellatsiooni käiguta. 30. jaanuaril 2018 esitatud apellatsiooni täpsustuses taotleb kaitsja teo kvalifitseerimist

§ 117lg 1 või § 118 lg 1 p-i 1 järgi.

Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning V. Potemkini karistamist karistusega, mis ei ületaks karistusliigi alammäära. Kaitsja märgib, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt puudus V. Potemkini korteris elekter ning kannatanu surm saabus 10. jaanuaril 2017 kella 4 – 7 paiku hommikul, mil väljas on pime. Seega oli süüdistatava korteris kannatanu surma saabumise ajal n-ö kottpime, mistõttu ei saanud süüdistatav kannatanu noaga löömisel näha, kuhu tabab löök. Järelikult pole tuvastatud, et süüdistatav pidas või pidi pidama võimalikuks, et tema tegevus põhjustab kannatanud surma. V. Potemkin mäletab vaid meeste konflikti, mistõttu süüdistatav ei saanud üldse aru, kes tema korteris kella 4-5 vahel viibis ning on eluliselt usutav, et seetõttu tekkis meeste vahel arusaamatus ja konflikt. Lisaks pole kriminaalasjas tuvastatud motiivi, miks V. Potemkin pidi J.Mi tapma, kui varasemalt oli kannatanu korduvalt probleemideta V. Potemkini juures ööbinud. Süüdistatava varasem elukäik ja karistuste puudumine pigem muudab sellise versiooni pigem usutavaks või vähemalt ei saa sellist asjade arengut välistada. Samuti leiab kaitsja, et karistust kergendava asjaoluna tuleb

§ 57lg 1 p-i 7 järgi arvestada süüteo toimepanemist kõrges eas inimese poolt.

Nimelt on V. Potemkin vanaduspensionär, kuid maakohus on selle arvestamata jätnud. Sellest tulenevalt palub kaitsja mõistetud karistust

§ 60

lg 3 alusel kergendada ning mitte mõista karistust karistusliigi alammäärast suuremas suuruses. 3. Apellatsioonimenetluses esitas oma kirjaliku seisukoha Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Diana Helila, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus on põhjalikult motiveerinud, miks V. Potemkinile inkrimineeritav kuritegu on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 järgi.

Prokurör leiab, et lüües isikule keha piirkonda 11 cm pikkuse ja 2,5 cm laiuse teraga noaga, peab teo toimepanija pidama võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma, ja suhtub sellesse ükskõikselt ehk möönab tagajärje saabumist. Löök tabas J.Mi kõhtu. Seega kui oletada, et toas oli pime ja süüdistatava ei saanud aru, kuhu ta lööb, siis arvestades kehavigastuse asukohta võib järeldada, et V. Potemkin tahtis kannatanut lüüa just keha 3 1-17-4367 piirkonda. Sellest tulenevalt ei saanud prokuratuuri hinnangul V. Potemkin põhjustada J.Mi surma ettevaatamatusest. Samuti leiab prokurör, et V. Potemkini tahtlus ei olnud suunatud raskele tervisekahjustuse tekitamisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I

1. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioonis esitatud väited V. Potemkini toime pandud kuriteo ümberkvalifitseerimiseks alust ei anna.
2. Apellatsiooni keskne väide on, et kuivõrd süüdistatava korteris oli kannatanu tapmise ajal pime, ei näinud V. Potemkin täpselt, kuhu ta J.Mit noaga lööb. Seega ei pole tuvastatud, et V. Potemkin pidas võimalikuks, et tema tegevus põhjustab kannatanu surma. Ringkonnakohtu hinnangul kriminaalasja materjalide alusel sellisele järeldusele jõuda ei saa. 5.
3. Ringkonnakohus peab tõendatuks seda, et V. Potemkini korteris valgustus puudus. Sündmuskoha vaatluse ajal toas, kust J.Mi surnukeha leiti, laelamp ei töötanud (tõendite köide; tl. 3). V. Potemkini enda väitel oli korteris elekter välja lülitatud (tl. 73 pöördel). Ka tunnistaja O. M sõnul oli kunagi maja üldkoosolekul olnud juttu sellest, et V. Potemkini korteris on elekter välja lülitatud (tl. 70 pöördel). Tunnistaja A. V ütluste kohaselt oli talle A. Potemkini korteris käinud elektrik väitnud, et elekter ei ole välja lülitatud, kuid lambi lüliti ei töötanud ja lambipirni polnud. A.V sõnul andis ta V. Potemkinile lambipirni, kuid see jäi V. Potemkini korteri valgustisse sisse keeramata (tl. 22 pöördel – 23 pöördel). Kuigi tunnistaja A.V ütlused erinevad V. Potemkini ja tunnistaja O.Mütlustest küsimuses, kas korteris oli elekter, kinnitavad tema ütlused sarnaselt teistele tõenditele, et valgustust korteris ei olnud. Surnu ekspertiisiakti kohaselt saabus J.Mi surm 9 – 12 tundi enne
4. jaanuaril 2017 kell 15.50 toimunud laiba vaatlust. Seega pidi surm saabuma öösel umbkaudu 4 ja 7 vahele jääva ajavahemiku paiku, nagu on märgitud apellatsioonis. Ekspertiisiakti kohaselt saabus kannatanu surm kuni mõnikümmend minutit pärast tema pussitamist (tõendite köide tl. 122 – 123). Seega tuleb nõustuda apellatsiooni väitega, et tapmine toimus pimedal ajal. 5.
5. Vaatamata eeltoodule on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava korteris ei olnud nii pime, et V. Potemkinil poleks olnud võimalik näha, keda või kuhu ta noaga lööb. Nimelt nähtub nii V. Potemkini enda kui tunnistaja A.Ke ütlustest, et ka pimedas korteris oli võimalik isikuid eristada. Tunnistaja A.K, kes V. Potemkini korteris hilisõhtusel ajal käinud oli, suutis maakohtu istungil täpselt selgitada, kus keegi tema sealoleku ajal ruumis asus ja millises asendis oli (tl. 71 pöördel). Seda, et A.K koos J.Miga öisel ajal külas käinud, kinnitas ka V. Potemkin (tl. 74 pöördel). V. Potemkin ise selgitas, et talvel on peale lõunat selge taeva korral natuke aknast tulevat valgust näha (tl. 74). Üldteada on seegi, et pimedas viibides inimese nägemine kohandub sellega. 4 1-17-4367 Lisaks eelnevale näitab ka haava asukoht ja iseloom, et V. Potemkin mõistis, kuhu ja kuidas ta J.Mi tabab. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja surnu ekspertiisiakti kohaselt oli J.Mi löödud noaga keskkõhtu ehk löök tabas kannatanut keset keha. Ekspertiisiakti kohaselt oli torkelõikehaava haavakanali sügavus 9 – 10 cm ning selle suund oli eest taha „mõnevõrra vasakult alt üles paremale“ (tõendite köide, tl. 120). Maakohus luges tõendatuks, et J.M oli tapetud noaga, mis sündmuskoha vaatlusel korterist leiti. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli noa teraosa pikkus 11 cm (kirjalike tõendite köide; tl. 47). Seega oli sisuliselt kogu noatera tunginud kannatanu kehasse. Ekspertiisiaktis kirjeldatud haavakanali suund näitab, et nuga on liikunud sisuliselt otse eest taha. Sellest järeldub, et V. Potemkin tabanud J.Mi juhuslikult noaga huupi vehkides, vaid lõi otse J.Mi suunas. Eelnevat arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et V. Potemkin sai aru, et lööb J.Mi elutähtsasse piirkonda ja see võib kaasa tuua kannatanu surma. Löögi tugevus näitab seda, et V. Potemkin aktsepteeris tagajärjena ka J.Mi surma saabumist. 5.
6. V. Potemkini teo ümberkvalifitseerimiseks kaitsja taotletud moel ei anna alust apellatsioonis esitatud väide, et süüdistatav ei saanud joobeseisundi tõttu üldse aru, kes tema korteris teo toimepanemise ajal viibis. Esiteks ei tugine see väide ühelegi tõendile; ka V. Potemkin ise ei ole oma ütlustes väitnud, et ta ei saanud aru, kes tema korteris on. Pealegi ei välista eksimus tapetava isikus tapmistahtlust – oluline on see, et V. Potemkin sai aru, et lööb noaga teist inimest. 5.
7. Kuna maakohus asus seisukohale, et V. Potemkin pani tapmise toime kaudse tahtlusega, on asjakohatu apellatsioonis märgitu, et tuvastatud ei ole tapmise motiivi. Kui tuvastatud oleks tapmise motiiv, ei saaks rääkida kaudsest tahtlusest, vaid kavatsetusest. II
8. Maakohus on otsuses märkinud, et puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Apellatsioonis on kaitsja taotlenud V. Potemkini kõrge ea arvestamist karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p-i 7 alusel.

Ringkonnakohus peab esitatud taotlust põhjendatuks. 6.1 Kuriteo toimepanemise ajal oli V. Potemkin 67-aastane. Kõrge iga on määratlemata õigusmõiste, st seisukoht küsimuses, millist iga lugeda kõrgeks, on jäetud kohtupraktika kujundada. Riigikohus on asunud seisukohale, et kõrgeks tuleb lugeda oodatava keskmise eluea lähedast iga ning orientiiriks selle otsustamisel, kas isik on kõrges eas, sobib vanaduspensioni piir, kuna keskmise eluea tõustes tõstetakse ka seda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2012 otsus asjas nr 3-1-1-93-12, p 9.2). Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 1 ja 21 järgi on alates 1. jaanuarist 2017 vanaduspensionieaks 65 eluaastat. Seega oli V. Potemkin vanem teo toimepanemise ajal kehtinud vanaduspensionieast. Seega tuleb tema iga arvestada kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 7 tähenduses ning maakohus on eksinud, väites, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. 5 1-17-4367 6.2 Kaitsja leiab, et

§ 57

lg 1 p-s 7 nimetatud karistust kergendava asjaolu esinemise tõttu tuleks süüdistatava karistust

§ 60

lg 3 alusel kergendada ja mõista karistusliigi alammäärale vastav karistus (vangistuse alammäär on

§ 45lg 1 kohaselt 30 päeva).

Taotlus

§ 60

lg 3 kohaldamiseks on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 60näeb ette karistuse kergendamise seaduses sätestatud juhtudel.

Need juhud, mille puhul kohus võib või peab kohaldama

§ 60

, on vastavates karistusseadustiku sätetes eraldi ära nimetatud (

§ 13

lg 2, § 22 lg 5, § 221 lg 4 jt).

§ 57

, mis näeb ette karistust kergendavad asjaolud, ei näe ette

§ 60

kohaldamist, vaid nimetab asjaolud, mida tuleb

§ 56lg 1 alusel karistust mõistes karistust kergendavatena arvestada.

Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus karistust kergendavale asjaoluga ei ole seotud mingeid erandlikke, sellele karistust kergendavale asjaolule erilist kaalu andvaid seiku (nt väga kõrge iga), ei saa ühe karistust kergendava asjaolu tuvastamine anda alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse kergendamiseks oluliseks määras.

§ 56lg 1 sätestab: „Karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ See tähendab, et eelkõige sõltub karistusmäär isiku süüst. Muud

§ 56

lg 1 kohaselt arvesse võetavad asjaolud aitavad karistuse määra täpsustada, kuid nende alusel ei või karistuse määra muuta niivõrd, et see ei vasta enam isiku süüle. Apellatsioonis ei ole vaidlustatud maakohtu põhjendusi ega järeldusi süü suuruse osas. Mõistetud karistust on vaidlustatud üksnes põhjendusega, et kohus ei ole arvestanud ühte karistust kergendavat asjaolu. See tähendab, et V. Potemkini kõrge ea arvesse võtmine ei saa tuua kaasa karistuse ulatuslikku kergendamist. Ringkonnakohus peab võimalikuks kergendada V. Potemkini karistust ühe aasta võrra, st üheksa aastani. Ka sellisel juhul jääb karistus sanktsiooni keskmise määra lähedaseks ega lähe seega vastuollu maakohtu hinnanguga V. Potemkini süüle. 7. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dele 2 ja 4 ning § 340 lg 2 p-st 4 rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt, tühistades maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõistes V. Potemkinile kergema karistuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6