Obsah (13)

§ 203§ 424§ 209§ 349§ 344§ 345§ 63§ 64§ 68§ 73§ 2742§ 74§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11536 Kohtukoosseis Orvi Koik, Meelika Aava ja Ivi Keskü

§ 203lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3. juuli 2018.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Tarmo Laaso kaitsja Mart Missik Prokurör Triinu Olev Süüdistatav Tarmo Laaso isikukood 38304155215, elukoht: xxx, asukoht: Tallinna Vangla, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht puudub, karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati 02.09.2013 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

järgi vangistusega 7 kuud 27 päeva, kehtivaid väärteokaristusi 5, tõkend: 18.12.2015 oli kohaldatud elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2015 - 18.12.2015, 11.10.2016, vahistatud kaheks kuuks 12.10.2016 Harju Maakohtu määrusega, Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega pikendati Tarmo Laaso suhtes kohaldatud vahistamist kuni 11.01.2017) Kaitsja Mart Missik Kannatanu esindaja Asja läbivaatamise viis Aivar Pilv Kirjalik menetlus 1 RESOLUTSIOON Jätta esitatud apellatsioon läbi vaatamata osas, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist Tarmo Laasolt menetluskuluna välja mõistetud kannatanu R.A kasuks menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4 454.80 eurot. Tühistada Harju Maakohtu

1. juuli 2018 otsus osaliselt R.A tsiviilhagi summas 3762.39 eurot rahuldamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus ning mõista Tarmo Laasolt välja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R.A kasuks 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele EE
2. Kannatanu R.A hagi summas 3572.39 eurot jätta rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu
3. juuli 2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-16-11536 muutmata. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Tarmo Laaso kasuks välja 562.50 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Mõista Eesti Vabariigilt R.A kasuks välja 252 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. SÜÜDISTUS:
4. Tarmo Laasot süüdistati selles, et tema koos A.P´uga 09.06.2016 kl 22.45 Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Heldri tee 53 asuva maja kõrval parklas süütas Swedbank Liising´ule kuuluva ja R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 registreerimismärgiga xxx maksumusega 8831,76 eurot, kasutades süütevedelikuna autobensiini. A.P ja Tarmo Laaso sõitsid Viimsisse Tarmo Laaso kasutuses olnud sõiduautoga BMW X5 reg nr xxx ning parkisid auto Tammepõllu tee 21 maja juurde. Seejärel liikusid nad, riietatuna kapuutsidega dressipluusidesse Heldri tee 53 asuva maja kõrval olevale parkimisplatsile. R.A kasutuses oleva sõiduauto Volvo V70 süütamiseks oli neil kaasas autobensiin, mis oli pakendatud kahte läbipaistvasse kilekotti, mis olid omakorda pakendatud teise läbipaistmatusse kilekotti, millest üks oli valget värvi Statoili logoga kilekott. Ühe kilekottidest viskasid nad auto kõrvale maha ning teise sõiduki esiklaasile, seejärel süütasid põlevvedeliku tikkudest, misjärel auto süttis koheselt, mille tagajärjel sai sõiduk tugevaid tule- ja kuumakahjustusi. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, so

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015 kell 17.22 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Euronics (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 775458 AS-iga LHV Finance mobiiltelefoni Apple 2 iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Antista AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Endla 45 asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ostu finantseerimiseks ning liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks ja seeläbi varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Tele2 Eesti AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr xxx ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Euronics (Antista AS) Ülemiste Keksuse esinduses järelmaksuga ostumüügilepingu nr 783314 AS-iga LHV Finance mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 859,99 eurot ning kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot tükk ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Antista AS-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OnOff Eesti AS-i esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1537818/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kella 14.00 ajal Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS Järve Keskuse esinduses, tegutsedes T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, üritas sõlmida järelmaksuga ostu-müügilepingu Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks ja varalise kasu saamiseks, kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX on kehtetu, ning lahkus kaupluse esindusest. Järelmaksuga ostu-müügileping jäi sõlmimata ning kaup saamata. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43 T.L nimel, kuid tema nõusolekuta ja teadmata, kasutades T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX ning esitledes ennast T.Lna, sõlmis Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1538915/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot ostu finantseerimiseks, kuigi ei kavatsenud lepingust tulenevaid kohustusi täita, millega tekitas Kaupmehe Järelmaks OÜ-le varalist kahju. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laasot selles, et tema 23.11.2015 kell 16.03, esitledes ennast Tallinnas, Mustakivi tee 13 asuvas Euronicsi (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 775458 AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 24.11.2015 kell 17.12, esitledes ennast Tallinnas, Endla 45 asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu Tele2 Eesti AS-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 kell 12.48, esitledes ennast Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Euronicsi (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele 3 välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 783314 AS-ga LHV Finance eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 kell 12.05, esitledes ennast Tallinnas, Tammsaare tee 116 asuvas OnOff Eesti AS-i esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1537818/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Samuti selles, et tema, 09.12.2015 kell 14.00, esitledes ennast Tallinnas, Pärnu mnt 234/238 asuvas Klick Eesti AS-i Järve Keskuse esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX, üritades sõlmida T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 699,00 eurot ostu finantseerimiseks kavatsemata lepingust tulenevaid kohustusi täita, kuid ei saanud kuritegu lõpule viia, kuna teenindaja tuvastas, et T.L nimele välja antud juhiluba nr XXX on kehtetu, misjärel Tarmo Laaso lahkus kaupluse esindusest. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14.43, esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.Lna, esitas esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX ning sõlmis ja allkirjastas T.L nimel järelmaksuga ostu-müügilepingu nr 1538915/96tl Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest tasuda. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laasot selles, et tema 23.11.2015 kell 17.23 esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema 24.11.2015 esinedes aadressil aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga mobiiltelefoni ja sõlmis liitumislepingu mobiiltelefoninumbri kasutamiseks, allkirjastades seejuures lepingutele ja võltsides nendel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja teenuse ning vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 30.11.2015 esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupu, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 07.12.2015 esinedes aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas Onoff Eesti AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluoa nr XXX, ostis järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Samuti selles, et tema, 13.12.2015 kell 14:43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.Lna ja esitades esinduse töötajale T.L nimele välja antud juhiloa nr XXX järelmaksuga kaupa, allkirjastades seejuures järelmaksulepingule ja võltsides sellel T.L allkirja, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime dokumentide võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeitava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tarmo Laaso’t selles, et tema 23.11.2015, esinedes aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Lasnamäe Centrumi esinduses T.L’na ja esitades 4 esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot ja mobiiltelefoni iPhone 6s ümbrise maksumusega 44,99 eurot. Samuti selles, et tema 24.11.2015, esinedes aadressil Endla 45, Tallinn asuvas Tele2 Eesti AS-i Kristiine Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu ja liitumislepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides nendel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumente järelmaksu ja sideettevõtja teenuse saamiseks, eesmärgiga omandada kauba ja kasutada teenust ning vabaneda kohustusest selle eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 718,80 eurot ja telefoninumbri kasutusse. Samuti selles, et tema 30.11.2015, esinedes aadressil Suur-Sõjamäe 4, Tallinn asuvas Euronics’i (Antista AS) Ülemiste Keskuse esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Apple iPhone 6s maksumusega 749,99 eurot, mobiiltelefoni Apple iPhone 6s 859,99 eurot ja kahe mobiiltelefoni iPhone 6s ümbriste maksumusega 44,99 eurot/tükk. Samuti selles, et tema 07.12.2015, esinedes aadressil aadressil Tammsaare tee 116, Tallinn asuvas Onoff Eesti AS-i esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiluba nr XXX, allkirjastas T.L nimelt järelmaksuga ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge maksumusega 823,90 eurot. Samuti selles, et tema 13.12.2015 kell 14. 43 esitledes ennast Tallinnas, Tähesaju 27/29 asuvas OnOff Eesti AS-i Tähesaju esinduses T.L’na ja esitades esinduse töötajale T.L nimele väljaantud juhiloa nr XXX, allkirjastas T.L nimelt Kaupmehe Järelmaks OÜ-ga järelmaksuga ostumüügilepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente, võltsides sellel T.L allkirja, ja kasutas võltsitud dokumendi (laenu) järelmaksu saamiseks, eesmärgiga omandada kaupa ja vabaneda kohustusest selle kauba eest maksta. Võltsitud dokumendi alusel sai Tarmo Laaso mobiiltelefoni Samsung Galaxy S6 Edge+ maksumusega 799,00 eurot. Oma tegevusega pani Tarmo Laaso toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohtu
2. mai 2017.a otsusega mõisteti Tarmo Laaso temale inkrimineeritud kuritegudes

§ 203

lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi süüdi ja A.P mõisteti temale inkrimineeritud kuriteos

§ 203lg 1 järgi õigeks.

2.1 Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari 2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu
2. mai 2017 otsus Tarmo Laasole mõistetud karistuste ning kannatanu R.A tsiviilhagi rahuldamise osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ning selles osas on kohtuotsus jõustunud. 5 2.2 Harju Maakohus tegi uue otsuse
3. aprilli 2018.a Tarmo Laaso süüdistusasjas

§ 203lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi.

2.3 Tallinna Ringkonnakohtu 9.mai 2018.a määrusega tühistati Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus ja saadeti kriminaalasi Harju Maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks ja otsuse kuulutamiseks samas kohtukoosseisus. 2.4 Harju Maakohus tegi
3. juuli 2018.a otsuse Tarmo Laaso suhtes

§ 203lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi.

Tarmo Laasole mõisteti karistuseks kohaldades

§ 63

lg 1 sätteid

§ 209lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi 3 aastat vangistust.

Tarmo Laasole mõisteti karistuseks

§ 203

lg 1 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2015 - 18.12.2015 (2 päeva). Kandmisele kuulub 4 aastat 5 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.

1. Tarmo Laaso suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Sama otsusega lahendati ka R.A tsiviilhagiga seonduv. APELLATSIOON:
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Tarmo Laaso kaitsja Mart Missik. 3.1 Kaitsja taotleb lõpetada Tarmo Laaso suhtes kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Alternatiivselt taotleb kaitsja muuta Tarmo Laasole kohaldatud tõkend vahistamine; tühistada Harju Maakohtu 06.04.
3. a. otsus kriminaalasjas nr 1-1611536 osas, milles kohus karistas Tarmo Laaso’t

§ 203

lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 6 kuud, osas, milles kohus karistas Tarmo Laaso’t

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest vangistusega 3 aastat, osas, milles kohus suurendas

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskemat ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, osas, milles kohus rahuldas täielikult kannatanu R.A tsiviilhagi ja mõistis Tarmo Laasolt kannatanu kasuks välja 3762,39 eurot; osas, milles kohus mõistis Tarmo Laasolt menetluskuluna välja kannatanu R.A menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4454,80 eurot. Teha uus otsus, millega: kergendada Tarmo Laaso’le mõistetud karistust (muuhulgas ka mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu), lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning arvestades juba ära kantud karistust vabastada isik või jätta ülejäänud karistus tingimisi täitmisele pööramata, rakendades

§ 73

või 74 sätteid; jätta kannatanu R.A tsiviilhagi osaliselt rahuldamata; jätta menetluskuludena kannatanu R.A kantud õigusabikulud osaliselt riigi kanda. Hüvitada Tarmo Laaso õigusabikulud. 3.2

§ 2742

lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguste rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 6 lg 1 sätestab, et igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Tarmo Laaso’le on kehtestatud elukohast lahkumise keeld alates 18.12.

1. a., vahi all viibimine algas 11.10.
2. a., seega süüdistatavat on käesolev kriminaalmenetlus mõjutanud juba rohkem kui 2,5 aastat. 6 Esmakordselt langetas kohus otsuse 30.05.
3. a., mille peale on Tarmo Laaso esitanud apellatsioonikaebuse, kuivõrd kohus pole otsuses põhjendanud karistuse määramist. Ringkonnakohus on menetlenud Tarmo Laaso apellatsioonkaebust ca 7 kuud ning saatnud seejärel kriminaalasja tagasi maakohtule põhjenduste lisamiseks. Maakohus ei ole uue otsuse tegemisel 06.04.
4. a. järginud ringkonnakohtu juhiseid ega põhjendanud Tarmo Laaso karistust rohkem kui ühe lausega, seega pidi taaskord isik kohtu menetluslike minetuste tõttu esitama apellatsiooni. Ringkonnakohus saatis kriminaalasja 09.05.
5. a. uuesti maakohtule samadel põhjustel ning lisaks veel ühe kohtupoolse menetlusliku minetuse - kohtuotsuse kuulutamiseta jätmise tõttu. Vaatamata eeltoodule, ei ole maakohus ka kolmandas otsuses Tarmo Laaso karistust põhjendanud, mistõttu on süüdistatav sunnitud tegema samadel asjaoludel juba kolmanda apellatsioonkaebuse. Seega, on kujunenud olukord, kus süüdistatav on viibinud põhjendamatult vahi all kohtu tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kaitsja asub seisukohale, et käesoleval juhul on menetluse mõistlik aeg möödunud. Esiteks, käesolevat kriminaalasja ei saa pidada õiguslikult keerukaks. Teiseks, süüdistatav on omalt poolt teinud kõik selleks, et uurimist kiirendada ning osutada uurimisel igakülgset kaasabi. Kolmandaks, süüdistatav on seisukohal, et menetlusaeg on ebamõistlikult pikk kohtu tegevuse tõttu. Kaitsja on seisukohal, et ringkonnakohtu poolt ca 7 kuuline apellatsioonkaebuse menetlemine, mis ei päädinud sisulise lahendiga, vaid kriminaalasja tagasisaatmisega maakohtusse, oli põhjendamatult pikk aeg. Neljandaks, arvestades, et 2,5 aasta möödudes on kriminaalasi jätkuvalt olukorras, kus võib-olla peaks ta tagasi saatma neljandat korda maakohtu menetlusse asja algusest peale arutamiseks (asja arutanud kohtunik on minemas pensionile), siis ei ole võimalik prognoosida, millal võiks käesolev kriminaalasi saada jõustunud lõpplahendi. Tulenevalt eeltoodust, on kaitsja seisukohal, et kriminaalmenetlus Tarmo Laaso suhtes tuleb lõpetada seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Igal juhul tuleks mittelõpetamisel kergendada seetõttu isiku karistust. Juhul, kui kohus asub kaitsjast teistsugusele seisukohale, siis esitab kaitsja alljärgnevalt alternatiivsed seisukohad. 3.3 Kaitsja on seisukohal, et Tarmo Laaso’le mõistetud karistus ei arvesta toimepandud teo raskust ja süüdistatava isikut. Kohus ei ole kahel korral järginud kõrgema astme kohtu juhiseid ning uuesti on jätnud täielikult põhjendamata, millistel alustel on jõutud kohtuotsuses märgitud järeldustele. Kohus mõistis Tarmo Laaso

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ning vastavalt

§ 63lg-le 1 mõistis karistuseks 3 aastat vangistust.

Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 209

lg 2 p 1 – kuni viieaastase vangistuse.

§ 203

lg järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistis kohus Tarmo Laaso’le vangistuse 2 aastat 6 kuud. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on maksimumkaristuseks samuti 5 aastat vangistust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (3-1-1-63- 14). Kohus on mõistnud Tarmo Laaso’le prokuröri poolt taotletud karistuse, jättes põhjendamata, mille alusel on kujunenud kohtuniku siseveendumus karistuse osas. Kuigi kohus on märkinud otsuses ära, et süüdistatava puhul esinevad kergendavad asjaolud ning puuduvad raskendavad asjaolud, siis ei nähtu Tarmo Laasole mõistetud karistusest sellega arvestamist. Kohus viitab otsuses jätkuvalt, et süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ja tagajärgedest suudab tagada vaid reaalne vanglakaristus. Samas, Tarmo Laaso on käesolevaks ajaks kandnud vanglakaristust juba ca 1,5 aastat, mis on sisuliselt 1/3 talle määratud vanglakaristusest, siis on selge, et karistus on selle ajaga oma eesmärki täitnud. Maakohus lisas põhjenduste osas vaid ühe lause, mille märkis, et arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi. Kaitsja on 7 seisukohal, et vastavate kaalutlustega arvestamine tuleneb seadusest ning nimetatud lause ei põhjenda Tarmo Laasole mõistetud karistust. Kohus on määranud Tarmo Laasole pikema vanglakaristuse tuginedes Tarmo Laaso poolt tekitatud kahju suurusele, kuid jätnud arvestamata asjaoluga, et vanglas puudub Tarmo Laasol võimalus tekitatud kahju hüvitamiseks. Veel enam, kohus on põhjendamatult seadnud kahtluse alla asjaolu, et Tarmo Laaso on leidnud endale ka potentsiaalse töökoha OÜ-s Fifty-Fifty, mille juhatuse liige kinnitas soovi sõlmida Tarmo Laaso’ga tööleping esimesel võimalusel. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-1-1-70-16 seisukohale, et “varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga.” Vaatamata asjaolule, et Tarmo Laaso varasem karistus oli seotud liikluskuriteoga, on kohus kaitsjale arusaamatul põhjusel leidnud, et Tarmo Laaso puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on uute kuritegude toimepanemise oht tavapärasest märkimisväärselt kõrgem. Kaitsja leiab, et kohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta Tarmo Laasole karistuse määramisel karistuse vähendamise kasuks rääkivad asjaolud (puhtsüdamlik kahetsus, töökoha pakkumine, Riigikohtu praktika), mistõttu tuleb Tarmo Laasole mõista kergem karistus. 3.4 Vastavalt

§ 64

lg-le 1 mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus suurendas

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskemat ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kohus on jätnud käesolevas kohtuasjas põhjendamata kohtuotsust olulises osas, s.o raskema karistuse suurendamises. Kohus ei ole oma otsuses põhjendanud, miks ei olnud Tarmo Laaso puhul arvestatud olemasolevaid kergendavaid asjaolusid ega kohaldanud

§ 64lg 1 teist alternatiivi.

Tarmo Laaso on käesolevaks ajaks kandnud vangistust juba 1,5 aastat, vangistusest vabanemisel on tal olemas töökoht, samuti toetab eelpool nimetatud säte kohaldamist ka Tarmo Laaso puhtsüdamlik kahetsus. Seega kaitsja leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada

§ 64

lg 1 teist alternatiivi ning lugeda Tarmo Laaso puhul kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 3.5 Kaitsja on seisukohal, et tulenevalt käesoleva kohtuasja menetluse pikkusest ning iseloomust, on põhjendatud Tarmo Laaso tingimuslik vangistusest vabastamine. Kohtuasi on karistuse põhjenduste puudumise tõttu korduvalt saadetud teisest kohtuastmest esimesse, kuid karistuse põhjendused puuduvad ka 03.07.

1. a. tehtud otsuses. Tulenevalt eeltoodust, on kohtumenetlus veninud kohtu tegevuse tõttu, mis põhjustab käesoleval ajal Tarmo Laaso jaoks üha pikenevat vanglakaristust. Tarmo Laasole on mõistetud suurem karistus, kui talle inkrimineeritud kuriteo puhul tavaliselt mõistetakse ning veninud kohtupidamise tõttu on ta lõppkokkuvõttes sunnitud kandma pikema reaalse vanglakaristuse. Käesolevaks ajaks on Tarmo Laaso kandnud ära peaaegu kaks aastat reaalset vangistust, mis on oluliselt suurem šokivangistuse puhul mõistetavast karistusest ning arvestades Tarmo Laaso kuritegu ja kergendavaid asjaolusid, on täitnud oma eesmärki isiku mõjutamisel. Nimetatud asjaolu annab mõjuva põhjuse Tarmo Laaso vangistusest tingimuslikuks vabastamiseks. 3.6 Kannatanu R.A esitas käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks summas 3762,39 eurot ning kohus mõistis Tarmo Laaso’lt tsiviilhagi välja täies ulatuses. Kaitsja on seisukohal, et tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud alltoodud põhjustel. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-1-1-60-07 märkinud, et: “Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise”. Käesolevaga ei ole kohtu poolt tuvastatud põhjuslikku seose 8 olemasolu Tarmo Laaso õigusvastase tegevuse ja kannatanud tsiviilhagis esitatud kulude vahel. Kannatanu poolt esitatud tõendid (6.08.2015 hindamisakt, 26.01.2016 salongi puhur, 14.01.2016 rihmapinguti ja hammasrihma komplekt, 14.08.2015 kassa sissetuleku order omanikuvahetuse eest, pangaväljavõtted auto remondi eest kantud summade kohta ajavahemikus 26.01-16.02.2016 ja liisinguandjale tasutud liisingumaksete eest) ei oma põhjuslikku seost Tarmo Laaso poolt põhjustatud kahjuga. Tõendite näol on tegemist sõiduki tavapärase hoolduse käigus tehtud kulutustega, mis ei suurenda sõiduki väärtust ega tõenda kahju suurust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanu on saanud kindlustuselt kahju hüvitise, mistõttu on kannatanu ainukeseks kahjuks tasutud omavastutuse summa 190 eurot. Tulenevalt eeltoodust, kaitsja leiab, et R.A tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt summas 190 eurot ning ülejäänud osas jätta rahuldamata. 3.7 Kaitsja leiab, et kuivõrd Tarmo Laaso puhul on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine mitte rohkem kui 50% ulatuses, kuivõrd teist süüdistatavat puudutavad õigusabikulud tuleb tema õigeksmõistmisest lähtuvalt jätta riigi kanda. Lisaks, on kannatanu õigusabikulud ebamõistlikult suured, arvestades asjaolu, et kannatanu osalemine piirdus vaid tsiviilhagiga, mille ta koostas iseseisvalt. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
2. Maakohus on kogutud tõendite alusel teinud põhjendatult süüdimõistva otsuse Tarmo Laaso süüdistuses

§ 203lg 1 järgi.

Mõistetud karistus vastab süüteo raskusastmele ja süüdimõistetu isikule, mistõttu puudub alus Harju Maakohtu 03.07.2108 otsuse tühistamiseks või menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tõttu. Kannatanu leiab, et kaevatav maakohtu otsus tugineb asjas tuvastatud asjaoludele ja kontrollitud tõenditele. Tarmo Laasole mõistetud karistus vastab isiku teo raskusastmele ja tema rollile R.A kasutuses olnud sõiduauto tahtlikus süütamises. Kannatanu ja 4.1 Apellandi seisukohad ja taotlus on põhjendamatud ning otseses vastuolus nii EIK kui Riigikohtu praktikaga mõistliku menetlusaja ajalise kriteeriumi sisustamisel ja hindamisel. Kohtupraktikast teadaolevalt saab küsimus mõistliku menetlusaja nõude rikkumisest esile kerkida siis, kui menetlus on kestnud vähemalt 5 aastat (eriti mahukates ja keerukates asjades 7 aastat) ja puudub perspektiiv menetluse lõppemiseks lähiajal jõustunud kohtulahendi näol. On ilmne ja vaieldamatu, et viidatud ajalised kriteeriumid (eelkõige 5-aastane menetlusaeg) on täitmata ainuüksi eeldusena mõistliku menetlusaja nõude rikkumise edasiseks hindamiseks. Soovimata korrata EIK ja Riigikohtu poolt korduvalt käsitletud seisukohti viitab kannatanu esindaja siinkohal vaid mõningatele Riigikohtu lahenditele mõistliku menetlusaja põhimõtete sisustamisel ja kohaldamisel menetluspraktikas. Riigikohus on lahendis 3-1-1-53-15 märkinud: „Kriminaalmenetluse lõpetamisel KrMS § 2742 lg 1 alusel tuleb arvestada sama seadustiku §-s 2052 sätestatud asjaolusid: kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ning muid asjaolusid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi hinnatakse menetlusaja mõistlikkust konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes eeskätt kohtuasja keerukusest, kaebaja ja asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumisest ning selle olulisusest, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Üksnes juhtudel, mil menetlusaeg on olnud ilmselgelt ebamõistlik, saab mõistliku menetlusaja nõude rikkumise tuvastada üksikuid hindamiskriteeriume üksikasjalikult vaagimata (vt RKKKm 3-1-1-63-13, p 9 koos edasiste viidetega). 9 Apellant pole KrMS § 2742 lg-s 1 toodud asjaolusid välja toonud ega põhjendanud, millest nähtub sellekohaste argumentide puudumine. Kannatanu esindaja soovib ka rõhutada, et kannatanu vara tahtlik hävitamine (auto süütamine ning selle põhjalik ettevalmistamine kogutud tõenditest nähtuvalt) no tellimustööna süüajalt ning selle isiku varjamine Tarmo Laaso poolt ning karistuõiguslikust vastutusest vabastamine on piisavad argumendid hindamaks toimepandud kuriteo raskust. Need asjaolud on ka menetlust mõjutanud, tõndamiskoormust suurendanud ja kannatanute jaoks keerukamaks muutnud. Lisaks sellele eksisteerib kindlasti ühiskonnas avalik menetlushuvi selliste süütegude avastamiseks ja isikute vastutusele võtmiseks. 4.2 Seoses kuriteo raskusastmega on Riigikohus lahendis 3-1-142-15 rõhutanud järgmisi põhimõtteid: „Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul kaaluda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus tuleb üldjuhul kõne alla vaid siis, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (3-1-1-14-14, p 660). Samas kui avalik menetlushuvi kaalub süüdistatava õiguste (tulevase) rikkumise ilmselgelt üles, tuleb kriminaalasi vaatamata mõistliku menetlusaja möödumisele siiski esimese või teise astme kohtule uueks arutamiseks saata. Sellisel juhul tuleb isiku õiguste rikkumine heastada muul viisil. (3-1-1-14-14, p 686) (p 67).“ Arvestades Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste poolt toimepandud kuriteo raskusastet, ohtlikkust mitte ainult kannatanutele, vaid ka kaaskodanikele, kelle vara ja i kahjustamata vaid kortermajas elavate elanike kiire reageerimise tõttu, oleks põhjendamatu käesolevas staadiumis kriminaalmenetlust lõpetada mõistliku menetlusaja nõude rikkumise põhjusel isegi siis, kui menetlus oleks isiku suhtes teda puutuvalt kestnud ca 5 aastat. Kannatanu esindaja viitab siinkohal ka kohtupraktikas järjest enam rakendamist leidnud ja Riigikohtu poolt rõhutatud põhimõttele. Kriminaalmenetlus ei kuulu antud asjas lõpetamisele KrMS § 2742 lg 1 alusel, sest mõistliku menetlusaja nõuet pole rikutud. Edasine menetlus mahub antud kriminaalasjas kindlasti mõistlikku menetlusaega. 4.3 Apellant viitab ka apellatsioonis Tarmo Laaso kahetsusele toimepandud kuritegude suhtes. Kannatanu arvates on see vaide paljasõnaline ja süüdistatava senise käitumisega mittehaakuv. Maakohus on õigesti arvestanud Tarmo Laaso rolli antud süüteo toimepanemisel ja tema poolt kaassüüdlaste teadlikku varjamist olukorras, kus on ümberlükkamatult tõendatud, et kannatanu auto süütamises osales vähemalt 2 isikut. Seejuures jääb arusaamatuks apellatsioonis esitatud seisukoht, et olukorras, kus Tarmo Laaso on ära kandnud 1/3 mõistetud karistusest, on karistus oma eesmärgi juba täitnud. Apellant pole seda väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Asjaolu, et süüdistatav soovib kasutada seadusest tulenevat õigust ja taotleda karistuse kandmisest ennetähtaegset tingimisi vabastamist, ei lange kokku karistuse mõistmise ja selle läbi taotletava eesmärgiga. Kannatanu esindaja juhib veel kord kohtu tähelepanu asjaolule, et Tarmo Laaso varjab jätkuvalt ka kannatanu auto süütamise tellinud isikut ehk sisuliselt kuriteole kihutajat. Tarmo Laaso on teadlikult takistanud kõnesoleva su u teo kõigi asjaolude tuvastamist ja süüdlaste vastutusele võtmist ja karistamist. Kannatanu arvates peaks ringkonnakohus süüdistatava käitumise tähendust ja tagajärgi mõistma ka laiemalt tema süüteole hinnangut andes. Tarmo 10 Laaso tegevus koos kaasosalis(t)ega on kannatanu ja tema perekonna jaoks olnud äärmiselt hirmutav ja psüühilisi üleelamisi tekitav pikema aja jooksul, nende turvatunnet kuni käesoleva ajani riivav. Kannatanu tunneb selles olukorras jätkuvalt hirmu tema vara suhtes uute rünnakute või kahjustamise toimepanemisteks. Arvestades eeltoodut puudub põhjendatud alus maakohtu otsuse muutmiseks Tarmo Laaso mõistetud karistuse osas apellatsioonis esitatud põhjendustel. 4.4 Maakohus on piisavalt tõendeid hinnanud ja otsust motiveerinud. Kannatanule tekitatud kahju on tõendamist leidnud ja otseses põhjuslikus seoses Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste tegevusega vara hävitamisel (auto tahtlikul süütamisel). Kohus on otsuses selgelt välja toonud, milliseid tõendeid on kohus uurinud ja hinnanud. Kannatanu arvates on kohus piisavalt analüüsinud apellandile

§ 203

lg 1 järgi esitatud süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning teinud nendest lähtuvalt õiged ja põhjendatud järeldused süü tõendatuse osas. R.Atsiviilhagi aluseks olevaid õ endeid ja kahjunõude suurust on maakohus piisavalt analüüsinud otsuse lk 25-

1. Süüdistuse aluseks olevad asjaolud on täielikult kokkulangevad kannatanu tsiviilhagiga seotud asjaolude ja tõenditega ning suunatud kuriteoga tekitatud „hüveolukorra taastamisele või heastamisele“. Kannatanu tsiviilhagi vastab KrMS § 381 lg 1 p 1 nõuetele ja tunnustele ning on kohtu poolt käsitletud tõenditega (otsuse lk 26) täielikult tõendamist leidnud. Kohus on õigesti tuvastanud, et R.Ale on tekitatud kahju summas 3762,39 eurot ning see on seotud Tarmo Laaso õigusvastase teoga. Tegemist on kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu on vahetult enne vara hävitamist Tarmo Laaso ja tema kaasosaliste poolt teinud vara hooldamiseks ja korrashoiuks täiendavaid kulutusi, mis on dokumentaalselt tõendatud. Neid R.A kulusid pole kindlustushüvitise maksmisel arvestatud. Seega on kannatanu kandnud kahju vara hävimise tagajärjel. Kahju (vara hävimine) on otseselt tingitud Tarmo Laaso ja temaga koos tegutsenud isikute tahtlikust tegevusest. Kannatanu hagi on põhjendatud ja maakohtu järeldused kooskõlas tõendite ja tuvastatud asjaoludega. 4.5 Kannatanu õigusabikulud on põhjendatud ja lähtuvad menetluse keerukusest ja tõendamiskoormusest. Kannatanu vajaduse õigusabi järele on tinginud eelkõige süüdistatava ja tema kaasosaliste tegevus ja kaitsepositsioon. Ebaõige ja asjakohatu on apellandi väide, et antud kriminaalasi polnud eriti keerukas ning kannatanu osalus piirdus vaid tsiviilhagiga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tarmo Laaso valis kaitsetaktika, mis oli suunatud faktiliste asjaolude varjamisele, moonutamisele ning teadlikule kohtu ja teiste menetlusosaliste eksitamisele. Seetõttu pidi ka kannatanu R.A kasutama oma õiguste kaitseks kvalifitseeritud õigusabi. Kannatanu pidi kandma märkimisväärset tõendamiskoormust tsiviilhagiga seotud asjaolude tõendamiseks asja kohtulikul arutamisel (sh nii süüdistatavate kui ka tunnistajate ja kannatanu küsitlemisel, mis nähtub kohtuistungite protokollidest). See eeldas KrMS § 381 lg 1 p1 mõtte kohaselt ka süüdistuse aluseks olevate asjaolude tõendamises osalemist ning süüdistatavate kaitseversiooni vaidlustamist, samuti põhjalike kohtuvaidluse teeside koostamist. Seetõttu on ka kannatanu õigusabikulud proportsioonis menetluse iseloomu, keerukuse ning töö mahuga. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ning kannatanu esindaja seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. 11 5.1 Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus mõistis Tarmo Laasolt menetluskuluna välja kannatanu R.A menetluse käigus kantud õigusabikulud summas 4 454,80 eurot. Tallinna Ringkonnakohus
3. jaanuari 2018 otsusega tühistas maakohtu otsuse osas, mis puudutas Tarmo Laasole mõistetud karistusi ja R.A tsiviilhagi rahuldamist. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ning see on jõustunud. Ringkonnakohus leiab, et selles osas esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata, kuna Tallinna Ringkonnakohus on juba
4. jaanuari 2018 otsuses (p 16) selles küsimuses seisukoha võtnud (kd 3 lk 153) ning jätnud maakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebust ei ole esitatud ning otsus on jõustunud. Seega käesolevas apellatsioonimenetluses ringkonnakohus selles osas taotlust lahendada enam ei saa, kuivõrd tegemist on jõustunud kohtuotsusega.
5. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha kaitsja apellatsioonis toodule, kas kriminaalasjas nr 1-16-11536 menetlus Tarmo Laaso suhtes kuulub lõpetamisele KrMS § 2742 alusel mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu. Kaitsja taotluse lahendamiseks tuleb esmalt tuvastada, kui kaua käesolev menetlus süüdistatava suhtes on kestnud. Seejärel tuleb hinnata, kas see ajavahemik on ebamõistlikult pikk ning juhul kui ilmneb, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb otsustada millist õiguskaitsevahendit selle rikkumise heastamiseks kohaldada. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-14-14 on märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt algab EIÕK art 6 lõikes 1 viidatud "mõistliku aja" kulg kriminaalasjades isiku "süüdistamisega". See võib olla asja kohtusse jõudmisele eelnev kuupäev, näiteks vahi alla võtmise aeg, isikule tema süüdistamisest ametlikult teatamise aeg või kohtueelse uurimise alustamise aeg. "Kriminaalsüüdistust" EIÕK art 6 lõike 1 tähenduses võib defineerida kui pädeva ametiasutuse poolt isiku ametlikku teavitamist sellest, et väidetavalt on ta pannud toime kuriteo. Selline definitsioon vastab ka testile, kas "[kahtlustatava] seisundit mõjutati oluliselt". (Vt nt EIK
6. juuli
7. a otsus asjas Eckle vs. Saksamaa, p 73;
8. veebruari
9. a otsus asjas Malkov vs. Eesti, p 56;
10. oktoobri
11. a otsus asjas Grigoryev vs. Venemaa, p 90). Lisaks isikule esitatud pädeva asutuse ametlikule teatele selle kohta, et isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises, võib menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse mineva aja käivitada ka mingi muu toiming, mis sisaldab endas viidet sellisele teatele ja mõjutab samamoodi oluliselt kahtlustatava olukorda (vt EIK
12. veebruari
13. a otsus asjas Gerdzhikov vs. Bulgaaria, p 20). Inimõiguste kohtu praktika kohaselt on isiku "süüdistamisega" tegemist muu hulgas juhul, kui kohtueelne menetlus tema asjas on alanud ja, ehkki isik ei ole vahistatud, on ta ametlikult uurimisest teada saanud või on see uurimine teda mõjutama hakanud (vt nt EIK
14. jaanuari
15. a otsus asjas Kangasluoma vs. Soome, p 26). Menetlusaja kulgemise alguseks sõltuvalt juhtumi asjaoludest olla näiteks isiku ülekuulamine kahtlustatavana (EIK
16. jaanuari
17. a otsus asjas Kravtas vs. Leedu, p 36), isikuga seotud valduste läbiotsimine (EIK
18. detsembri
19. a otsus asjas Barry vs. Iirimaa, p-d 1 ja 35;
20. juuni
21. a otsus asjas Coëme jt vs. Belgia, p 133;
22. novembri
23. a otsus asjas Lammi vs. Soome, p 25), dokumentide võetus (EIK
24. mai
25. a otsus asjas T. K. ja S. E. vs. Soome, p 27), isikule süüdistuse esitamine, kui varasemas menetluses teda mõjutavaid toiminguid pole tehtud (EIK
26. oktoobri
27. a otsus asjas Włoch vs. Poola, p 145), isiku vahistamine (EIK
28. jaanuari 2007 otsus asjas Bąk vs. Poola, p 74), teatud asjaoludel aga isegi esimese kohtukutse saamine (EIK
29. juuli
30. a otsus asjas Mamič vs. Sloveenia (nr 2), p 24). Pelgalt kriminaalmenetluse alustamine - kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta - üldjuhul menetlusaega ei käivita. 12 6.2 Käesolevas kohtuasjas tuleb kriminaalmenetlusaja kulgemise alguseks lugeda aeg, mil Tarmo Laaso oli kahtlustatavana kinni peetud, s.o alates 17.12.2015, seega süüdistatavat on käesolev kriminaalmenetlus mõjutanud juba rohkem kui 2,5 aastat. Nõustuda tuleb, et Tarmo Laaso õiguste riivet on ilmselgelt suurendanud ka asjaolu, et tema suhtes on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld ja vahistamine, kuid samas jätab kaitsja tähelepanuta asjaolu, et tõkendit vahistamine on kohaldatud põhjusel, et süüdistatav jätkas uute kuritegude toimepanemist, mistõttu on süüdistatava enda käitumine suurendanud õiguste riivet ning see ei ole etteheidetav menetlejale. 6.3 Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist mahuka kriminaalasjaga, vaid keskmise mahuga kriminaalasjaga. Kriminaalasi ei ole õiguslikult ega tõenduslikult keskmisest keerukam. Tegemist oli tavapäraste ja lihtsakoeliste kelmuste episoodidega, mille kohta tõendite kogumine ei ole olnud ajamahukas. Lisaks oli kahtlustus esitatud ka õiguslikust küljest lihtsas dokumendi võltsimises ja selle kasutamise episoodides.

§ 203

lg 1 järgi esitatud süüdistuse näol oli tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga. 6.4 Kohtukolleegiumil tuleb nõustuda kaitsja kriitika maakohtu aadressil, kuivõrd kriminaalasi on saadetud kahel korral tagasi maakohtusse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Nõustuda ei saa kaitsja kriitikaga menetluse pikkuse osas ringkonnakohtus. Ebaõige on kaitsja seisukoht, et ringkonnakohus ei lahendanud seitsme kuu jooksul apellatsioonkaebust sisuliselt, vaid saatis asja maakohtule tagasi. Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari 2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu
2. mai 2017 otsus osaliselt vaid Tarmo Laasole mõistetud karistuste ning kannatanu R.A tsiviilhagi rahuldamise osas ning tühistatud osas saadeti kriminaalasi Harju Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Muus osas jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata ning selles osas on kohtuotsus jõustunud. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et ringkonnakohus arutas sisuliselt nii prokuröri esitatud apellatsiooni, kui ka kaitsja apellatsiooni, mistõttu ei olnud apellatsioonimenetlus põhjendamatult pikk. 6.5 KrMS § 2742 lg 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus selle sätte alusel üksnes juhul, kui süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Kolleegium viitab siinjuures Riigikohtu seisukohale, et üldjuhul tuleb KrMS § 2742 lg 1 kohaldamine kõrgema astme kohtus kõne alla vaid juhul, kui kohus tuvastab vajaduse saata kriminaalasi uueks arutamiseks madalama astme kohtule. Seda seetõttu, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel ei ole suunatud niivõrd juba toimunud õiguste rikkumise heastamisele, kuivõrd edasise rikkumise ärahoidmisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-1-1-63-13, p 17). Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, mis viitaks kriminaalmenetluse normide olulisele rikkumisele KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis ei too kaasa vajadust saata kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule vaid kaitsjaga nõustumise korral oleks ringkonnakohtul endal võimalus nimetatud rikkumine apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 6.6 Võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid, leiab kolleegium, et mõistlik aeg selle kriminaalasja menetlemiseks ei ole möödunud ega veel ammendumas ning õigust menetlusele mõistliku aja jooksul pole rikutud. 13
5. Kaitsja on seisukohal, et Tarmo Laasole mõistetud karistus ei arvesta toimepandud teo raskust ja süüdistatava isikut. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt Tarmo Laasole mõistetud karistuste muutmiseks puudub alus. Maakohus mõistis Tarmo Laasole

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemis eest vastavalt

§ 63lg-le 1 karistuseks 3 aastat vangistust.

Käesoleval juhul näeb raskeima karistuse ette

§ 209

lg 2 p 1 – kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistis kohus Tarmo Laasole vangistuse 2 aastat 6 kuud. Nimetatud kuriteo toimepanemise eest on maksimumkaristuseks samuti 5 aastat vangistust, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud. 7.1 Nõustuda tuleb kaitsjaga, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgnevat. 7.2 Apellant on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad, milles korduvalt rõhutatud (vt nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Süü suuruse arvestamisel tulebki alati arvestada objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Tarmo Laasole karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et ta on süüdi tunnistatud kuues kuriteo episoodis ning tekitatud tagajärg ehk kahju suurus ei ole väike. Seega on maakohus õigesti arvestanud süü suuruse tuvastamisel tekitatud kahju suurust ja episoodide arvu. Lisaks on oluline ka see, et kohus peab kuritegude ideaalkogumi eest karistust mõistes lähtuma eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab mitmele süüteokoosseisule (antud juhul

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 järgi) vastavat ebaõigust, mistõttu on teo ebaõigus suurem ideaalkogumi puhul. 7.3 Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). 14 Arvestades asjaolu, et Tarmo Laaso karistusandmed eelmise kuriteo kohta ei ole registrist kustutatud (kd 2 lk 142-150), siis oli maakohus õigustatud võtma aluseks need andmed Tarmo Laasole mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses. Karistuse mõistmisel Tarmo Laasole ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Tarmo Laaso pani talle inkrimineeritud kuriteod toime suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Seejuures jätkas Tarmo Laaso peale 13.12.2015 uue kuriteo toimepanemist, st ajal mil tema suhtes oli alustatud kriminaalmenetlust ning kohaldatud kergemat tõkendit. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab kohtule ilmekalt, et isiku jaoks võib olla tavapärane kuritegude toimepanemisele suunatud käitumismall, sh erinevate kuritegude. Vaatamata suhteliselt noorele eale on Tarmo Laasot juba varem kriminaalkorras karistatud. Arvestades Tarmo Laaso elukäiku ja talle varem mõistetud karistust oli vajalik Tarmo Laaso suhtes rakendada senisest rangemaid karistusmeetmeid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma lahendites nr 3-1-1-13-11 p 9.1; 3-1-1-76-12 p 10, et isiku teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistused vastavad täielikult Tarmo Laaso süüle ning nende vähendamiseks puudub alus. 7.4 Apellant taotleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt asunud seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 3-1-1-20-16). Kolleegium asub seisukohale, et liitkaristuse moodustamisel ei saa lähtuda absorbtsiooniprintsiibist, kuivõrd raskeim karistus ei ole vastav süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Seega on maakohus õigustatult kohaldanud karistuste osalise liitmise põhimõtet

§ 64

lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Maakohus on liitkaristust suurendanud, kuni see vastas süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning kolleegium nõustub maakohtuga.

1. Kolleegium osundab kaitsja tähelepanu asjaolule, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta Tarmo Laaso mõistetud vangistusest vabastamata jätab. 15 8.1 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKK nr 3-1-1-40-04). Kolleegiumil tuleb märkida, et antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Tarmo Laaso suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada

§ 73

või 74 sätteid, ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Tarmo Laaso suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, mistõttu Tarmo Laaso karistamine reaalse vangistusega on põhjendatud. Seejuures väärib märkimist, et eelmine kuritegu, milles Tarmo Laaso mõisteti süüdi oli pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal (kd 2 lk 152), mistõttu on varem Tarmo Laasole antud võimalus enda käitumist muuta, kuid ta ei ole soovinud teha eelnevatest karistustest mingeid järeldusi ega õiguskuulekat elu elada. 8.2 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba pea kaks aastat, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Tarmo Laaso suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk ja seda põhjusel, et varasemalt on süüdistatav kandnud ära suhteliselt pikaajalise reaalse vangistuse. 8.3 Seoses apellatsioonis tooduga, et karistusest tingimisi vabastamist tuleb kohaldada ka põhjusel, et Tarmo Laasol on võimalus asuda tööle, tuleb märkida järgmist. Ainuüksi see, et Tarmo Laaso soovib asuda tööle ja tal on selleks võimalus, ei anna alust kohaldada

§ 73ega 74 sätteid.

Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistataval on olemas töökoht ja ta soovib asuda tööle. Ka ei ole vähetähtis, et senises praktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-80-04 (RT III 2004, 24, 262 ); 3-1-1-10-09 on märgitud, et

§ 74

esimeses lõikes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 16

1. Maakohus leidis, et R.Ale on varaline kahju tekkinud Tarmo Laaso õigusvastase käitumise tõttu, kuna kahju on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sellega seonduvalt täpsustab ringkonnakohus esmalt, et sõiduauto omanik oli Swedbank Liising AS, mitte R.A. Vaatamata sellele on maakohtu viide VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 õige, kuna järelmaksuga müügilepingu alusel ostja on lepingujärgselt asja selline valdaja, kes kannab selle asja hävimise ja kahjustamise riisikot ning keda tuleb seetõttu selles küsimuses käsitada omanikuga samasugust nõudeõigust omava isikuna. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, et kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (VÕS § 361). Kui sellised lepingud on hinnatavad sõltuvalt oma sisust vara omandamisele suunatud lepingutena, on tegemist järelmaksuga müügi lepingutega (RKTK nr 3-2-1-48-09, p 14; 3-2-1-21-06, p 18). Sellise lepinguga on tegemist ka Swedbank Liising AS-i ja R.A vahel 07.08.2015 sõlmitud lepingu näol. 9.1 Maakohus leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava süü kahju tekkimises täies ulatuses tõendatud, mistõttu tuleb varaline kahju täies ulatuses kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Apellant kohtu sellise seisukohaga ei nõustu, vaid leiab, et kohtu poolt ei ole tuvastatud põhjuslikku seose olemasolu Tarmo Laaso õigusvastase tegevuse ja kannatanud tsiviilhagis esitatud kulude vahel. Kaitsja hinnangul on kannatanu poolt esitatud tõendite näol tegemist sõiduki tavapärase hoolduse käigus tehtud kulutustega, mis ei suurenda sõiduki väärtust ega tõenda kahju suurust. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kannatanu on saanud kindlustuselt kahju hüvitise, mistõttu on kannatanu ainukeseks kahjuks tasutud omavastutuse summa 190 eurot. 9.2 Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilhagi saab rahuldada vaid juhul, kui selleks esinevad kõik vajalikud materiaalõiguslikud eeldused. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt delikti üldkoosseisust tuleb enne õigusvastasust ja süüd tuvastada teo objektiivne koosseis. Teo objektiivne koosseis nõuab ka seda, et tuleb tuvastada põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel (VÕS § 127 lg 4). Seega tuleb kindlaks teha, kas Tarmo Laaso põhjustas kannatanule sellise kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb antud juhul kannatanu asetada olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui Tarmo Laaso ei oleks sõidukit Volvo V70 xxx hävitanud. Esitatud tsiviilhagis taotleb aga kannatanu R.A enda asetamist sisuliselt olukorda, milles ta oleks viibinud, kui ta poleks sõidukit üldse kasutanud. Ei Volvo hindamisaktiga kaasnev tasu, Maanteeametile tasutud riigilõiv, järelmaksu tasumise kohustus ega hooldus-, remondi- ja parenduskulud ei olnud Tarmo Laaso poolt toimepandud õigusvastase teo tagajärg (põhjuslik seos). R.A ja tema poolt volitatud isikud kasutasid sõiduautot Volvo V70 xxx pea aasta jooksul, millise aja jooksul olid nad kohustatud sõidukit hooldama ning tulenevalt järelmaksuga müügilepingust (mitte tulenevalt auto hävimisest) tasuma selle eest ka järelmaksu vastavalt kokkulepitud graafikule. Tarmo Laaso tegevuse (sõiduauto hävitamine) ja kannatanu väidetava kahju (remondiarved, sh rehvide paigaldustasu, riigilõiv, 17 hindamisakt, suverehvide ja valuvelgede ost) vahel puudub põhjuslik seos, sest kannatanu R.A pidi osaliselt nimetatud kulutused kandma lepingu alusel ning osaliselt auto kasutamisest tulenevalt, mitte aga sõiduauto hävitamisest tulenevalt. Swedbank P&C Insurance AS hüvitas sõiduki Volvo V70 xxx omanikule Swedbank Liising AS-le tekkinud varalise kahju summas 8831,76 eurot, s.o sõiduki turuväärtus, millest olid maha arvatud omavastutus ja kindlustusmakse tasumata osad. Sõiduauto rehvid ja valuveljed on sõiduki oluliseks osaks TsÜS § 53 mõttes ning asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2). Sõiduki turuväärtus koos selle oluliste osadega on hüvitatud juba vara omanikule Swedbank Liising AS-le, mistõttu ei saa nende topelthüvitamist nõuda. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kolleegiumi hinnangul tsiviilhagi täies ulatuses rahuldades eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, kuna hageja poolt näidatud ja kolleegiumi poolt eelnevalt käsitletud kahju ei ole põhjuslikus seoses Tarmo Laaso õigusvastase teoga. 9.3 Swedbank P&C Insurance AS-i poolt sõiduki omanikule Swedbank Liising AS-le hüvitatud varalise kahju summast (8831,76 eurot), oli muu hulgas maha arvatud omavastutus 190 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kindlustuse omavastutuse summat poleks pidanud R.A tasuma, kui Tarmo Laaso õigusvastase tegevuse tõttu poleks toimunud kindlustusjuhtumit ehk sõiduauto hävimist. Seega on R.A omavastutuse tasumisega tekkinud kahju vahel põhjuslik seos Tarmo Laaso teoga, mistõttu on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel täidetud ja varaline kahju 190 eurot tuleb kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista. Lähtudes eeltoodust tuleb tühistada Harju Maakohtu
2. juuli 2018 otsus osaliselt R.A tsiviilhagi summas 3762.39 eurot rahuldamise osas ning tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista Tarmo Laasolt välja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R.A kasuks 190 eurot ning kannatanu R.A hagi summas 3572.39 eurot tuleb jätta rahuldamata.
3. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu ja muud vajalikud kulud käsitatavad menetluskuluna üksnes osas, milles need on mõistliku suurusega.

§ 185lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab Harju Maakohtu

1. juuli 2018.a kohtuotsuse osaliselt ja teeb uue otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. 10.1 Riigikohus on varem selgitanud, et valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (RKKKo nr 3-1-1-108-12, p 29). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. 18 Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
4. mai
5. a määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). 10.2 Süüdistatava Tarmo Laaso kaitsja Mart Missik esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku 1012,50 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid apellatsiooni koostamiseks kulutatud aeg (kokku 5 tundi) on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et kaitsja apellatsioon on kokku 9 lehel ning kaitsja argumendid põhinevad suures osas juba eelnevate apellatsioonimenetluses esitatud argumentidel ning lisatud on vaid uued põhjendused menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Apellatsioonkaebuse õiguslik argumentatsioon ei ole keerukas. Valitud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb samuti võtta arvesse, millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. detsembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-89-11, p 39.2). Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks ning kohtukolleegium rahuldas kaitsja apellatsiooni osaliselt. Arvestades kõike eelmärgitut, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsiooni koostamine 2 tundi. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 562.50 eurot. Arvestades kõike eelmärgitut, tuleb Eesti Vabariigilt Tarmo Laaso kasuks välja mõista kokku 562.50 eurot. 10.3 Kohtukolleegiumi seisukoht kannatanu valitud esindaja tasu väljamõistmisel. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis lasub kannatanul tekkinud apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise kohustus käesoleval juhul riigil. Kannatanu valitud esindaja on taotlenud Eesti Vabariigilt R.A kasuks 518 euro väljamõistmist apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks. Taotlusele lisatud arvelt nähtub, et õigusteenuse osutamine on seisnenud maakohtu otsusega tutvumises ja süüdistatava kaitsja apellatsiooniga tutvumises ja sellele vastuse koostamises. 10.4 Kolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt märgitud õigusabiteenuse tunnihind arutatava kriminaalasja kontekstis mõistliku suurusega ja ka osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid kulutatud aeg kokku (3 tundi 5 minutit) on ebamõistlik. Kolleegium osutab sellele, et esindaja vastus on kokku 7 lehel ning vastuses esitatud argumendid põhinevad suures osas juba eelnevas apellatsioonimenetluses esitatud argumentidel ning lisatud on vaid uued seisukohad menetluse lõpetamise osas seoses mõistliku menetlusaja möödumisega. Antud asjas osutusid apellatsioonivastuse väited osaliselt põhjendatuks. Arvestades kõike eelmärgitut, koostatud menetlusdokumentide sarnasust, loeb kolleegium valitud esindajale 19 apellatsioonimenetluses mõistlikuks kulutatud ajaks 1,5 tundi. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et esindaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele koos käibemaksuga, kokku summas 252 eurot. Arvestades kõike eelmärgitut, mõistab kolleegium Eesti Vabariigilt R.A kasuks välja 252 eurot apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu
9. juuli
10. a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 20