KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-10-9095 Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi M M i pankrotimenetlu

) § 175 lg 1 alusel.

1. Võlausaldaja AS SEB Pank selgitas, et sõlmis 14.10.2002 võlgniku ja M A kui solidaarvõlgnikega laenulepingu nr XXXXXXXXX. Võlgniku suhtes pankrotimenetluses esitatud nõue oli tingimuslik. 08.04.2018 seisuga on M A lepingut kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul korrektselt täitnud. Tänane kohustuse jääk on 6951,60 eurot ja võlg puudub. Seega nõustus AS SEB Pank võlgniku kohustustest vabastamisega.
2. Võlausaldaja M A leidis, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleks keelduda ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuna võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud võlausaldajate huve (

§ 175lg 2).

Maakohtu määrus 5. Maakohus lõpetas 16.04.2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

§ 176lg 2 alusel kohustus võlausaldaja M A ees.

Seoses võlgniku vabastamisega tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad võlgniku pankrotivõlausaldajate nõuded, sh ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid esitanud. Kohus vabastas K M i usaldusisiku kohustustest. Võlgniku aruande kohaselt otsis ta aktiivselt tööd ja leidis endale kohustustest vabastamise menetluse kestel püsiva töökoha XXXXXXX autojuhina. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat alaealist last. Võlgniku sissetulek jäi piiresse, millele ei saanud pöörata sissenõuet ja vara võlgnikul puudub. Usaldusisiku käes on hoiustatud 80 eurot, mis on jaotise alusel välja maksmata AS-ile SEB Pank, kuna viimane antud summat ei soovinud seoses võla puudumisega. Aruande kohaselt on 80 eurot välja makstud ka M A le. Võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisel jäi võlausaldajatel raha saamata järgmises ulatuses: I rahuldamisjärgu nõuded: AS SEB Pank - 10 630,22 eurot. II rahuldamisjärgu nõuded: 1. M A - 3449,69 eurot. 2. AS SEB Pank - 10 630,22 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses jäi võlausaldajal AS-il SEB Pank raha saamata, kuna võlausaldajal nõue puudub, sest nõue oli tingimuslik ning võlausaldaja M A on saanud 80 eurot perioodil 01.01.2010-09.04.2018, võlgnevuse jääk on aruandes märgitud 3369,69 eurot. Maakohus viitas

§ 175

lg-tele 1 ja 8, § 176 lg-tele 1 ja 2, § 177 lg-tele 1 ja 2 ning asus seisukohale, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel võimaluste piires tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega, omades 5 aasta vältel püsivat töökohta ja kindlat sissetulekut. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli võlgnikul kaks alaealist ülalpeetavat. Arvesse võttes võlgniku elukohta, haridustaset ja töökogemust ning asjaolu, et võlgnik peab üleval kahte alaealist last, on võlgnik töökohta säilitades käitunud parimal võimalikul viisil. Seega ei olnud võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada eelkõige võlgniku madalast palgatasemest ja ülalpeetavate olemasolust johtuvalt. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

§ 175

lg 2 alusel oleks madala sissetulekuga ja kahte alaealist last kasvatava võlgniku suhtes ebaõiglane. Usaldusisiku aruanne annab ammendava ülevaate võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest ja võlgniku tegevusest ja sellest ei ilmne asjaolusid, millised annaksid aluse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast

§ 175lg 2 alusel.

Võlausaldajad ei esitanud kohtule tõendeid nende õiguste tahtliku rikkumise kohta võlgniku poolt ja ka kohtul puuduvad sellised andmed. Võlgnik on kohtu poolt ära kuulatud 04.07.2017, kui ta esitas esimese taotluse kohustustest 2 vabastamise menetluse lõpetamiseks. 20.07.2017 määrusega jättis kohus taotluse rahuldamata, kuna puudus alus kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Möödunud ajavahemikul ei ole võlgniku sissetulek ja majanduslik olukord märkimisväärselt muutunud. Kuna võlgnikul on vaid üks täitmata kohustus M A ees, mis

§ 176

lg 2 järgi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel ei lõpe, puudus mõistlik põhjus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks

§ 175lg 51 alusel.

Seega tuli võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada

§ 175

lg 1 alusel.

§ 176

lg 1 järgi lõpevad määruse jõustumisel ka nende võlgniku võlausaldajate nõuded, kes ei ole võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid esitanud. Kuna M A nõude puhul on tegemist elatise võlgnevusega, milline oli välja mõistetud alaealise M M M kasuks, siis nimetatud kohustus käesoleva määruse jõustumisel ei lõpe (

§ 176lg 2).

Määruskaebus 6. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis võlgniku vabastamata kohustusest võlausaldaja M A ees. Maakohtu määrus on ebaselge ja vastuoluline, kuna kohus jättis sisuliselt M A le võimaluse nõuda võlgnikult sisse saamata jäänud nõue, kuigi

§-dest 175 ja 176 ei tulene, et võlgnikku ei saa vabastada elatisevõlast.

§ 176lg 2 alusel ei lõpe vaidlustatud määruse jõustumisel elatise maksmise kohustus.

Tegelikkuses jättis M A lapse eestkostjana oma alaealise lapse huvid tahaplaanile, kuna ei esitanud pankrotimenetluses avaldust, et talle makstaks välja elatisevõlg pankrotivarast eelisjärjekorras (

§ 147

lg 2, § 146 lg 1 p 2), kuigi pankrotimenetluses oli piisavalt vara nii jooksva elatise kui ka elatisnõude tasumiseks. M A isiklikuks huviks oli parandada oma varalist seisu, ostes ära võlgniku vara ning sellest tulenevalt puudus tal huvi pankrotivarast elatise nõudmiseks. Selline olukord on võlgniku suhtes ebaõiglane. Edasine menetluse käik

1. Võlausaldaja M A palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu 16.04.2018 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

§ 176

lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on lapsele elatise maksmise kohustus, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. 11. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et

§ 176

lg 2 alusel ei lõpe vaidlustatud määruse jõustumisega võlausaldaja M A ees täidetav kohustus, kuna selle nõude puhul on tegemist elatise võlgnevusega, mis on välja mõistetud alaealise M M M kasuks. Põhjendamatu on kaebuses toodud etteheide, et vaidlustatud määrus on ebaselge ja 3 vastuoluline, kuna

§-dest 175 ja 176 ei tulene, et võlgnikku ei saa vabastada elatisevõlast. Asjaolu, et võlgnikku elatise võlgnevuse kohustusest ei vabastata, on võlgnikule selgitanud nii Tallinna Ringkonnakohus oma 27.09.2012 määruses (I kd, tl 320-323), millega saadeti tsiviilasi maakohtule võlgadest vabastamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks, kui ka maakohus oma 04.04.2013 määruses (I kd, tl 331-334), millega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja maakohus 04.07.2017 toimunud võlgniku ärakuulamisel (protokoll, II kd, tl 83-84). 12. Põhjendamatu on ka võlgniku tõlgendus, et

§ 176

lg-st 2 tulenevalt ei lõppe vaidlustatud määruse jõustumisel üksnes tema tulevane elatise maksmise kohustus. Oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus on perekonnaseadusest tulenevalt igal vanemal, sõltumata kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest ja võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 13.

§ 147

lg 1 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Viidatud sätte lõike 2 järgi võib lõikes 1 nimetatud avalduse esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama. Kuigi võlgnik ei saanud ise pankrotimenetluse ajal elatist tasuda ja M A lapse seadusliku esindajana vastavalt

§-le 147 elatise avaldust pankrotimenetluses ei esitanud, ei tingi eeltoodu vaidlustatud määruse tühistamist ega varasemalt tekkinud lapsele elatise maksmise kohustuse täitmisest vabanemist. Võlgnikul ei ole

§ 176

lg 2 järgi võimalik pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega oma elatise maksmise kohustusest vabaneda, hoolimata sellest, kas õigustatud isik esitas

§-s 147 nimetatud avalduse.

1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Võlgniku määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 4