Obsah (7)

§ 429§ 428§ 168§ 138§ 663§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11215 Tsiviilasi Korteriüh

) § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

1. Korteriühistu Unitas (Tallinn, F. R. Kreutzwaldi tn 11 // Tina tn 23 korteriühistu) (hageja) esitas 24.07.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse N M (kostja I) ja I M u (kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 2375,35 euro, viivise 194,26 euro ja täiendava viivise saamiseks. 30.10.2017 esitas hageja kohtule täpsustatud hagi (tl 42-44), kuna kostjad tasusid hagejale 04.09.2017 võlgnevuse summas 2700,64 eurot. Hageja täpsustas esitatud nõuet 27.11.2017, kuna kostjad tasusid hagejale 17.11.2017 võlgenvuse summas 616,20 eurot (tl 58-59). Hageja esitas veelkordselt 16.02.2018 nõude täpsustuse, kuna kostjad tasusid 12.01.2018 hagejale võlgnevuse summas 355,18 eurot. Hageja lõplikuks nõudeks jäi põhivõlgnevus 455,03 eurot, viivis 3,59 eurot ja täiendav viivise (t/l 73-75).
2. Kostja II esitas 19.02.2018 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna kostjad tasusid hagejale 19.02.2018 võlgnevuse summas 458,62 eurot (tl 80-83).
3. Hageja esitas 28.02.2018 kohtule avalduse hagist loobumiseks ning palub kostjatelt täies ulatuses välja mõista menetluskulu (v.a pool riigilõivust, mis loobumise korral seaduse alusel tagastatakse) (tl 84-86). Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 150 eurot, õigusabikulu kokku summas 2939,40 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtete kulu 6 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja osutatud toiminguteks on: suhtlus kliendiga, hagi koostamine ja esitamine (sh lisade komplekteerimine) 8 h x 150 eurot = 1200 eurot, koos käibemaksuga 1440 eurot; kostja vastusele vastuse koostamine ning kohtunõude täitmine, hagi eseme tervikteksti esitamine 3 h x 150 eurot = 450 eurot, koos käibemaksuga 540 eurot; toimikuga tutvumine, kohtunõudele vastamine, 4 h x 150 = 600 eurot, koos käibemaksuga 720 eurot; kirjalikus menetluses kohtunõudele vastamine sh seoses täiendava tasumisega nõude täpsustamine (2 korda) 1,33 h x 150 = 199,50 eurot, koos käibemaksuga 239,40 eurot. Kokku on esindaja ajakulu 16,33 h ehk 2449,50 eurot (16,33 h x 150), millele lisandub käibemaks 20 %. Seega on hageja esindaja õigusabikulu summas 2939,40 eurot (2449,50 + 20 %).
4. Kostjad hagist loobumise osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole (t/l 87-89). Esimese astme kohtu määrus
5. Harju Maakohtu 13.04.2018 määrusega lõpetati asja menetlus seoses hagist loobumisega. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 1596 eurot. Maakohus tagastas hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot.
6. Kuivõrd hageja on oma nõudest

§ 429

lg 1 tähenduses loobunud, tuleb loobumine vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 3).

7.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja 2 menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjad on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 04.09.2017 2700,64 eurot (tl 31), 17.11.2017 616,20 eurot (tl 65) ja 19.02.2018 458,62 eurot (tl 81). Seega on võlgnevuse tasumine kostjate poolt toimunud pärast hagiavalduse kohtule esitamist ja kooskõlas

§ 168lg-ga 5 jäävad menetluskulud kostjate kanda.

1. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 150 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14, RKTKo nr 3-3-1-82-14).
2. Hageja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu on, arvestades käesoleva tsiviilasja materjale, ülepaisutatud. Põhjendatud hageja esindaja õigusabikulu käesolevas tsiviilasjas on kokku 8 h, kuivõrd hagiavaldus on koostatud sisuliselt 1 lehel, kostja vastus on olnud sisuliselt paar rida ning hageja poolt täiendavalt esitatud nõude täpsustused on samuti esitatud sisuliselt kokku 5 lehel. Seega kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele õigusabikulu summas 1440 eurot (8 x 150 = 1 200 + 20 %).
3. Kostjate poolt kuulub solidaarselt hagejale hüvitamisele kinnistusraamatu väljatrükkide kulu summas 5 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % ehk 1 euro, s.o kokku 6 eurot.
4. Asja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel 21.07.2017 tasunud riigilõivu summas 300 eurot (tl 11). Kooskõlas

§ 138lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hüvitamisele riigilõiv summas 150 eurot.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1596 eurot, millest õigusabikulu on 1440 eurot, kinnisturaamatu väljatrükkide kulu 6 eurot ja riigilõiv 150 eurot. Määruskaebus
2. Hageja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada, s.o resolutsiooni p-i 3 osas ning teha asjas uus määrus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulu kokku summas 3095,40 eurot.
3. Menetluse kestel tasusid kostjad oma võlgnevuse osade kaupa ning see tingis hageja poolt haginõude täpsustuste esitamise. Maakohtu otsus toob kaasa olukorra, kus korteriühistule tekib kohtusse pöördumisest suur kahju (1499,40 eurot), kuigi hagi oli põhjendatud ning hüvitamisele mittekuuluvate menetluskulude tekkimise põhjustasid täielikult kostjad. Menetluskulu ei ole ülepaisutatud, sest hagiavaldus ei ole koostatud ühel lehel (koos lisadega on hagi 19 lk). Kostja vastus ei olnud üksnes paar rida. Hagi nõude täpsustamist ning tõenditele toimiku kaudu viitamist (toimikuga tutvumist) on kohus ise nõudnud. Hüvitamata jäänud menetluskulu on tekkinud sellest, et kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja kulud olid vajalikud ja põhjendatud.
4. Kostjad ei vaielnud hageja lepingulise esindaja kuludele vastu. Seega võinuks maakohus piirduda kostjate vastuväite puudumise olukorras kulude väljamõistmisega või vähemalt põhjendama detailselt, miks kohus asub kostjate õiguste kaitsele tekitades sisuliselt hagejale kahju selle eest, et hageja kohtusse pöördus. Menetluse edasine käik
5. Kostjad määruskaebusele vastust ei esitanud.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 3 18. Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hinnata ümber hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega. Arvestades hagiavalduse ja kostja vastuste sisu ja mahtu ning hageja dokumente nõude täpsustamiseks, mis sisaldavad sisuliselt ainult nõude arvutuskäiku, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et kokku on hageja esindaja toimingud põhjendatud 8 h ulatuses. Arvestades toimiku mahtu, saab ringkonnakohtu hinnangul nimetatud ajakulu hulka arvata ka aja, mis kulus esindajal toimikuga tutvumise peale.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. 19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et asjas ei oma tähtsust, et kostjad ei esitanud vastuväiteid menetluskuludele, sest kohus peab ka vastuväidete puudumisel omal algatusel kontrollima kulude vajalikkust ja põhjendatust. Samuti ei saa menetlusosaline kohtusse pöördumisel eeldada, et tema kasuks lahendi tegemisel mõistab kohus vastaspoolelt välja ka õigusabikulud täies ulatuses. 20.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest