Obsah (12)

§ 428§ 429§ 432§ 150§ 173§ 174§ 477§ 138§ 144§ 218§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-101519 Advokaadibüroo TARK OÜ hagi X

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad

§ 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kohus asub seisukohale, et vastavalt

§ 429

lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses loobumisega esitatud hagist.

1. Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.
2. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud kokku riigilõivu summas 450 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, hagejale tagastada. Menetluskulud 8. Juhindudes

§ 173

ning kooskõlas

§-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 9. Tulenevalt

§ 174

lg 1 ja 2, § 177 lg 1 p 1 määrab kohus käesolevaga kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 32-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

10. Kostja 15.02.2018 menetluskulude avalduse kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 8 925 eurot (sh käibemaks). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale on tsiviilasja menetlemisel kokku osutatud õigusabiteenust 43 tundi ja 45 minutit tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kostja menetluskulude nimekirjale vastu vaielnud leides, et kostjale osutatud õigusteenuse maht 43 tundi ja 45 minutit summas 8 925 eurot ei vasta käesoleva tsiviilasja keerukusastmele. Lisaks ei ole eluliselt usutav ning hageja on tõenditega põhjendanud, et kostja advokaadibüroo partnerist esindaja ei ole nimetatud mahus reaalselt 2 õigusteenust kostjale osutanud. Hageja on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist tavapärase võlanõude vaidlusega ning selles asjas osutada õigusteenust 170 eurose tunnihinnaga on ebamõistlik. Hageja hinnangul võib pidada põhjendatuks ja vajalikuks maksimaalselt 120 eurost (sh käibemaks) tunnihinda, mis on keskmine õigusteenuse osutamise tunnihind. Lisaks on hageja hinnangul kostja menetluskulude nimekirjast nähtav, et kostja esindajad on menetlustoimingutele kulunud aega kunstlikult ja pahatahtlikult suurendanud. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule samade poolte vahel analoogses vaidluses tsiviilasjas nr 2-17-101527 esitatud menetlusdokumendid, mis on sisuliselt identsed mõne käesolevas menetluses esitatud dokumendiga ning mis tõendavad, et kostjal ei saanud viidatud dokumentide koostamiseks kulude menetluskulude nimekirjas märgitud aeg. Järgnevalt hindab kohus

§ 138

lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt kostja menetluskulusid. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele).

Kohus hindab, kas lepingulise esindaja tunnitasu ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) kui ka 147 eurot 49 senti käibemaksuga ning selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust, vähendab hageja esindaja tunnitasu suurust 120 euroni (ilma käibemaksuta).
2. Kohus, hinnates kostja menetluskulude nimekirja ja hageja vastuväiteid, toob siinkohal välja kulud, mida ei pea antud menetluses põhjendatuks. Kulud, mida kohus peab põhjendatuks, arvestab kohus 120 eur/h määras (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 06.02.2017 makseettepanekule vastuväite koostamiseks 1,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 0,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 27.03.2017 hagiavaldusega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 0,5 tundi; 28.03.2017 kliendiga suhtlemiseks, materjalide komplekteerimiseks ja õiguslikuks analüüsiks 2,75 tundi ning 13.04.2017 hageja seisukohtade täienduste analüüsiks ja korraldavaks tegevuseks 1,5 tundi. Kohus märgib ära, et avalikust e-toimikust nähtuvalt sai kostja hagiavalduse koos lisadega ja menetlusse võtmise määruse kätte alles 24.04.2017, mistõttu on põhjendamatu kostja viidatud tegevus sellele eelneval ajal. Kuna kostja ei ole aga hilisemalt hagiavaldusega tutvumist ja õiguslikku analüüsi menetluskulude nimekirjas välja toonud, leiab kohus, et kostjal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguteks 2,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 10.05.2017 hagiavaldusele vastuse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks 7 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 3,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 11.05.2017 tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamiseks 1,25 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd viidatud taotlus sisaldub vastuses hagile, mille põhjendatud ajakuluks luges kohus 3,5 tundi, kuulub ka viidatud taotluse koostamine selle ajakulu sisse ning kohus ei pea põhjendatuks seda eraldi täiendava kuluna välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus viidatud ajakulu põhjendatuks. 3 Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 09.08.2017 hageja seisukohtadele vastuse koostamiseks 3,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 2 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 10.08.2017 tunnistaja ülekuulamise taotluse täiendamiseks 0,75 tundi. Kohus leiab, et kuivõrd viidatud taotlus sisaldub eelnevas toimingus, milleks oli vastus hageja seisukohtadele ja mille põhjendatud ajakuluks luges kohus 2 tundi, kuulub ka viidatud taotluse koostamine selle ajakulu sisse ning kohus ei pea põhjendatuks seda eraldi täiendava kuluna välja mõista. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus viidatud ajakulu põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 21.08.2017 taotluse koostamiseks 1,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 0,75 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 21.08.2017 eelistungiks ettevalmistuseks ja õiguslikuks analüüsiks 2,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1,25 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 17.11.2017 menetlusliku positsiooni kujundamiseks seoses tsiviilasjas nr 2-17-101527 tehtud ringkonnakohtu otsusega ja õiguslikuks analüüsiks 1,75 tundi. Kohus leiab, et kuna tegemist on teises kohtuasjas tehtud lahendi tutvumisega seotud ajakuluga ei ole põhjendatud seda käesolevas asjas välja mõista. Eriti arvestades, et tegemist on sama esindajaga, kes viidatud asja raames igal juhul viidatud otsusega tutvus. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus viidatud ajakulu põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 27.11.2017 seisukoha koostamiseks 8,25 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 4 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 03.12.2017 ettevalmistuseks tunnistajate ülekuulamiseks 2,25 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1 tund, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 04.12.2017 ettevalmistuseks kohtuistungiks 2,5 tundi. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 1 tund, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 12.02.2018 kliendiga nõupidamiseks 1 tund. Kohus leiab, et esindajal võis kõige rohkem kuluda viidatud toiminguks 0,5 tundi, millise kulu loeb kohus põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kostja lepingulisel esindajal tekkinud kulusid 22,25 tunni ulatuses. Kuivõrd kohus loeb kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot, millele lisandub käibemaks ja põhjendatud ajakuluks 22,25 tundi, on õigusabikulud põhjendatud kokku summas 3204 (sh käibemaks), millised kuuluvad hagejalt väljamõistmisele. Kostja menetluskulud jäävad rahuldamata summas 5 721 eurot (taotletud 8925 eurot – rahuldatud osa 3204 eurot). 12.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 4 menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 13.

§ 178

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik 5