Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12209 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxv

) § 100 lg 1 järgi selliselt, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 235 eurot). Elatise palub hageja kanda enda pangakontole nr xxxiga kuu

1. kuupäevaks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Kostja on hageja ema. Hageja vanemate kooselu lõppes alates juunist
3. Laps elab alates juulist
4. kuni tänapäevani koos isaga. Harju Maakohus lõpetas 20.12.2016 määrusega osaliselt xxx ja Xxxühise hooldusõiguse xxx suhtes elu- ja viibimiskoha osas ning haridus- ja tervishoiuküsimustes ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle xxx. Kostja ei ole pärast hageja vanemate kooselu lõppemist hageja ülalpidamises otseselt osalenud.
5. Hageja igakuised keskmised vajadused on 470 eurot, mis koosnevad eluasemekuludest 70 eurot; kulutustest toidule 150 eurot; kulutustest tervishoiule 30 eurot; kulutustest riietele ja jalanõudele ja muudele isiklikele tarbeesemetele 100 eurot; kulutustest raamatutele, mänguasjadele, kultuuriürituste ja sünnipäevade tähistamiseks 50 eurot; kulutustest huviringidele 50 eurot ning kulutustest hügieenitarvetele 20 eurot.
6. Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja kohtule 25.09.2015 esitatud seisukohas, et kostjal on õigus materiaalse puuduse korral taotleda toimetulekutoetust sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) sätestatud tingimustel ja korras. Samuti on abivajaduse korral kostjal õigus taotleda Tallinna linna eelarvest makstavaid ühekordseid toetusi. Kostja kolmeaastase poja sünnitõendis puudub kanne ise kohta, kuid hagejale on teada, et nimetatud lapse bioloogiline isa on xxx, kes alates 11.06.2014 igakuiselt teostab kostjale ülekandeid lapse ülalpidamiseks. Hageja märgib, et elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
7. Kohtule 26.02.2018 esitatud lõplikes seisukohtades leiab hageja, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Hageja pere sissetulekud on hageja seadusliku esindaja palk koos töövõimetuspensioniga 1 200 eurot ja peretoetus 529,18 eurot. Hageja kasuema sissetulek on töövõimetuspension 245,17 eurot. Kokku 1 974,35 eurot. Hageja ja tema pere, kus elab 5 inimest, kulud ühes kuus on kokku 1 974 eurot. Hageja seaduslik esindaja on osaliselt töövõimetu, kuid peab tegema pidevalt ületunde, et tagada oma pere heaolu. Samas, kui kostja on täiesti terve ja elab oma vanemate ja elukaaslase arvel. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8. Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud. Kostja palub hagiavaldus osaliselt rahuldada ja välja mõista kostjalt igakuine elatis 50 eurot kuus. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada igakuise lapsetoetusega 50 eurot. Kostjal on veel üks laps 11.05.
9. aastal sündinud poeg. Lapse sünnitõendis ei ole märgitud isa ning kostja on vastavalt perekonnaseadusele ainuisikuliselt kandma kõik teise lapse ülalpidamiskulud.
10. Kostja töötab Finesta Baltic OÜ-s ja tema töötasu on 470 eurot kuus (bruto). Kostja igakuised isiklikud kulud (kommunaalkulud, toidukulud, mobiiltelefonikulud, kulutused riietele ja jalanõudele, vajalikud kulutused isiklikele tarbeesemetele) on 325 eurot kuus. Kostjal ei ole kinnisvara ega sõiduautot. Kostja palub arvestada teise lapsega ja kostja ebapiisava varalise seisundiga.
11. Kostja selgitas 31.01.2018 toimunud kohtuistungil, et ta on töötu ja on töötuna Töötukassas arvel. Teise lapse ülalpidamiseks kulub kostjal 200 eurot kuus. Teise lapse isa maksab kokkuleppel kostja teise lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
13. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 11.

§ 96

alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2017.

aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja tavapärast elulaadi (

§ 99

) ning vanemate varalist seisundit (

§ 102ja § 105 lg 3).

Elatise väljamõistmisel alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on

§ 102

lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). 12.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 96ja § 97 p 1 järgi peab vanem alaealist last ülal pidama.

Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et xxx ja kostjal on ühine alaealine tütar Xxx(hageja), sündinud xxx (tl 6). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hageja ülalpidamisest hagi esitamisel osa ei võtnud. Menetluse käigus on kostja tasunud hagejale 29.09.2017 75 eurot, selgitusega „alimendid Xxxaugust, september“ (tl 52). Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. 13. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-118651, p 12).

1. Hageja on toonud välja enda igakuised vajadused 470 eurot kuus. Hageja igakuised vajadused koosnevad eluasemekuludest 70 eurot; kulutustest toidule 150 eurot; kulutustest tervishoiule 30 eurot; kulutustest riietele ja jalanõudele ja muudele isiklikele tarbeesemetele 100 eurot; kulutustest raamatutele, mänguasjadele, kultuuriürituste ja sünnipäevade tähistamiseks 50 eurot; kulutustest huviringidele 50 eurot ning kulutustest hügieenitarvetele 20 eurot. Kostja hageja igakuised vajadusi summas 470 eurot ei vaidlusta. Kohus täitis 11.09.2017 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas kostjale, et juhul, kui kostja hinnangul on lahus elava lapse igakuised vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb tal neid asjaolusid tõendada (tl 22). Kostja vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud, et hageja vajadused on miinimummäärast väiksemad.
2. Arvestades sellega, et kostjal on kahe lapse ülalpidamise kohustus, tuleb selgeks teha kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab 3 vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.
4. Seega tuvastab kohus hageja vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslikule esindajale Xxxrealiseeritavat vara, sh sõidukeid ega kinnistuid, ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on perioodil 01.04.2017 – 30.09.2017 hageja seaduslikule esindajale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 5 505,60 eurot (tl 65- 71). Seega 917,60 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek töötasuna ja töövõimetuspensioniga kokku 1 200 eurot (tl 108-115). Kostjal realiseeritav vara, sh sõidukid ja kinnistud puuduvad. Kostja sissetulekuks oli perioodil 01.04.2017 kuni 08.10.2017 436,66 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti kostjale perioodil 01.04.2017 kuni 30.09.2017 väljamakseid 2 346,18 eurot (tl 72). Seega 391 eurot kuus. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta on töötu aj peaks sama lõpparve. Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt saab hageja käesoleval ajal Eesti Töötukassast töötutoetust (tl 92-101). Kostjale makstakse iga kuu peretoetust 69,18 eurot. Teise lapse isa maksab kostjale teise lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund kostja omast parem. Kohus märgib, et ainuüksi ühe vanema parem majanduslik olukord ei anna alust vähendada kohustatud vanemalt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. 17.

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lgs 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning leidnud, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära 50 eurot kuus tuues põhjuseks, et kostjal on teine laps ja samuti ka ebapiisava varalise seisundi. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjal on teine laps 11.05.

1. aastal sündinud poeg Xxx(tl 17).
2. Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). Kostja kinnitas kohtuistungil, et teise lapse isa maksab teise lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Samuti kinnitas kostja, et teise lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on kokku 200 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud menetluses mõjuva põhjuse olemasolu vähendamaks elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Kohtu hinnangul ei jää kostja teine laps hagejast halvemasse majanduslikku olukorda, kuna tema vajadused ühes kuus 200 eurot on kaetud isa poolt makstava elatise ja peretoetusega. 19. Kostja on vastustes tuginenud mh ka enda ebapiisavale varalisele seisundile. Kostja sissetulekuks on pangakonto väljavõtetest nähtuvalt Eesti Töötukassa poolt makstav töötu toetus 200 eurot, peretoetus 69,18 eurot ja teisele lapsele masktav elatis 150 eurot (tl 92-101). 4 Kohus leiab, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kohus leiab, et kostja on suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama. Kostja on käesoleval ajal 29-aastane. Kohtule esitatud lõputunnistusest nähtuvalt on kostjal käesoleval ajal põhiharidus (tl 53). Kohtu hinnangul on kostjal 29-aastasena võimalik leida sobivat tööd ja vajadusel omandada selleks lisaoskusi. Seega ei ole tõendatud, et kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks hagejale sissetulekut. Kohtu hinnangul on kostjal võimalik leida vähemalt miinimumpalgaga tööd.
2. Kostja on selgitanud, et tema isiklikud kulud ühes kuus on 325 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 14) leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kohus ei ole tuvastanud kostja elustandardi mittevastavust tema väidetavale varalisele seisundile. Küll aga nähtub kohtu poolt TsMS § 230 lg 5 p 5 alusel krediidiasutustest kogutud tõenditest, et kostja kogu sissetulek ei kulu ainult esmavajaduste rahuldamisele ega tavalisele ülalpidamisele. Kindlasti ei saa lugeda esmavajaduste rahuldamiseks sagedast kasiinos käimist (tl 92-101). Kostja esitas kohtule 02.03.2018 tõendi, millest nähtuvalt on kostjal täitmata laenukohustusi. Kohus jätab nimetatud tõendi arvestamata, kuna tõend on esitatud hilinenult.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tagamaks laste vajadust ülalpidamise järele tuleb kostjal muuta oma tarbimisharjumusi. Kasiinos käimine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esmavajadused on katmata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 50 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja on võimeline suurendama oma sissetulekut tööga, tuleb kostjal enda elustandardi tagamiseks teenida sissetulekut ning kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale makstakse peretoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on selgitanud, et ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-174-16, p 13). 5
3. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse arvelt on käesoleval juhul põhjendatud tulenevalt kostja võimalustest leida ilmselt miinimumpalgaga tööd. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et osa hageja kulutusi on võimalik katta peretoetusega ning hageja igapäevased vajadused on nimetatud summaga rahuldatud. Seega on hageja arenguks piisavad vahendid tagatud. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt oli hagi esitamise ajal lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta 50 eurot. Käesoleval ajal on lapsetoetus sama sätte alusel esimese lapse osas 55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 16.08.2017 kuni 31.12.2017 summas 210 eurot (miinimumelatis 470 eurot – 50 eurot lastetoetus kuus jagatud kahega) ja alates 01.01.2018 222,50 eurot (miinimumelatis 500 – 55 lastetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 26.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt on lapsega kooselaval vanemal kohustus kasutada elatist lapse huvides. Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-15912, p 11). Kuna hageja seaduslik esindaja on käesolevas asjas esitatud hagiavalduses märkinud elatise saajaks xxx, siis on ta sellega andnud nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele ja elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole. MENETLUSKULUD

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
2. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti oleks ebaõiglane jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda olukorras, kus kostjal tuleb esmalt täita hageja ülalpidamiskohustus ning kasutada oma rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks, mitte menetluskulude tasumiseks. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6