KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018.a. Tallinn Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-1488 Tsiviilasi Tartu

§ 203

lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (

) § 176 sätestatud nõuetele.

1. Harju Maakohus võttis 31.01.2018 avalduse menetlusse. Puudutatud isiku seaduslik esindaja Igor Sumarok esitas kohtule seisukoha, et on nõus ettevõtte likvideerimisega, annab nõusoleku enda määramiseks likvideerijaks ja kinnitab, et on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Juhatuse liige Tatjana Slonova on ka menetlusse võtmise määruse kätte saanud 12.02.2018, kuid ei ole kohtule seisukohta esitanud. Artur Veide elukoha aadressilt tagastati dokumendid, kuna kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. Äriühingu juriidiliselt aadressilt tagastati dokumendid märkega, et ettevõte ei asu enam sellel aadressil. Kohtumääruse põhjendused
2. Kohus tutvunud kohtule esitatud avaldusega, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada läbi likvideerimismenetluse.
3. Vastavalt

§ 136

peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 2) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 3) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 4) pankrotiavalduse esitamise. 3.

§ 203

lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

1. Registripidaja teostas kontrolli 2007 kuni 2016 majandusaasta aruannete üle, mille tulemusel selgus, et
2. aasta majandusaasta aruandest alates on äriühingu netovara alla seadusega lubatud piiri. Registriosakond on nimetatud puudustele juhtinud korduvalt äriühingu tähelepanu, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid käesoleva tsiviilasja raames, vaid on nõus ettevõtte likvideerimisega. 5.

§ 205

sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 ja 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerijaks võib kohus 2

§ 206

lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.

§ 206

lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

1. Kohus asub seisukohale, et äriühingu likvideerijaks tuleb määrata Igor Sumarok, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtule ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid.
2. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud

§-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad

§-d 210-220. Tulenevalt

§-st 209 on likvideerijal need juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Muuhulgas peab likvideerija korraldama raamatupidamist, avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, teavitama teadaolevaid võlausaldajaid, rahuldama võlausaldajate nõuded, jaotama vara ning esitama peale likvideerimismenetluse läbiviimist kustutamise avalduse äriregistrile.

1. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
2. Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja osaühingu registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 01.10.2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja ametist vabastada (TsMS § 4772 lg 2).
3. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

§ 208lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3