KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse avalikult teatavaks 18. aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-8241 Tsiviilasi Xxxhagi Xxxvastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1424.43 eurot. Hageja: Xxx(isikukood: xxx, elukoht: xxx Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: Xxx(isikukood: xxx elukoht: xx, e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Janika Drobot (e-post: saakfond@hot.
- ee)Kostja: Xxx(isikukood: xxx elukoht: xx Tallinn, e-post:
- xx)Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (epost: leino@biin.
- ee)Kohtuistungi toimumise aeg või Kirjalik menetlus menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON 1. Hagi elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt. 2. Määrata hagejale kostjalt väljamõistetavaks elatise suuruseks alates 26.05.2016 perekonnaseaduse (PSK) § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (aastal 2016 oli elatise miinimummäär 215 eurot, 2017 aastal 235 eurot ja aastal 2018 250 eurot kuus). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2-16-8241 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist Harju Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsuse nr 2-07-44025 alusel 3000 Eesti krooni, s.o 191.73 eurot kuus. 26.05.2016 esitas Xxxhagi elatise suurendamiseks kuni 350 eurot kuus. 29.03.2017 rahuldas kohus hagi osaliselt ja suurendas elatist kuni 277 euroni kuus alates 26.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.09.2019. 25.08.2017 otsusega tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.03.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses ei ole esitatud faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et need on võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud, mis annaks alust elatise suurendamiseks hagetud ulatuses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas ja millised muud asjaolud peale miinimumelatise muutumise on veel tekkinud või muutunud. Kui muud asjaolud elatise suuruse muutmiseks muutunud ei ole, tuleb maakohtul elatis välja mõista miinimumsuuruses. Hageja peab esmajoones esile tooma oluliselt muutunud asjaolud, mille esinemisel on võimalik elatist suurendada. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul teha hagejale ettepanek hagiavalduse täpsustamiseks. 17.10.2017 tegi maakohus pooltele kompromissi ettepaneku elatise tasumiseks miinimumsuuruses, s.o 235 eurot kuus. Juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele, kohustus hageja hagiavaldust täpsustama oluliselt muutunud asjaolude osas võrreldes 2008 aasta otsuse tegemise ajaga. 19.10.2017 menetlusdokumendis nõustus kostja kompromissi ettepanekuga. 10.11.2017 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. 13.03.2018 eelistungil nõustus hageja elatise määramisega miinimummääras Hageja nõue Xxxesitas Harju Maakohtule hagi Xxxvastu elatise suurendamiseks kuni 350 eurot kuus alates 26.05.2016. 10.11.2017 hagiavalduse täpsustusega selgitab hageja millised kulutused on lapse ülalpidamiseks muutunud võrreldes 2008 aasta kohtuotsuse tegemise ajaga. Hageja käib juuksuris 1 kord kuus, ajab habet, käib õpetajate lisatundides, et edukalt õppida ja sooritada eksameid, kasutab tehnikat /telefoni ja arvutit/, peab omama taskuraha, jälgima oma tervist 2
(4)2-16-8241 seoses 2 kroonilise haigusega, millised on saanud kostja liinis, mis toob kaasa suuri kulutusi /vajab päikest jne./, käib basseinis ja spordisaalis, kuna on vaja tugevdada füüsilist vormi ja tervist, samuti suhtleb sõpradega ja harrastab autotehnikat /remondib seda, paneb kokku jne./ ning on õppinud ja omandanud juhtimisõiguse. Kõiki selliseid kulusid 6-aastase lapse jaoks ei saa olla. 13.03.2018 eelistungil nõustus hageja elatise määramisega miinimummääras. Kostja seisukohad Kostja ei tunnista Hageja 08.12.2017 “täpsustus nõuet”, kuna selles toodud väited hageja kulude suurustest ja muutumisest on tõendamata. Hageja leiab, et kostja väide justkui oleks 15- (või 16-) aastase noormehe vajalikud kulud 963 eurot kuus, on eluliselt ebausutav. Kontoväljavõtetest ei selgu hageja väidetavate kulutuste suurus ega kulusid, mida hageja väidab olevat lisandunud, näiteks taskuraha, transpordikulu, trennisaal, reisimine, õppimisfond, eratunnid. Muuhulgas 19.10.2017 miinimummääras. menetlusdokumendis nõustus kostja elatise määramisega elatise Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hagi elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus 25.08.17 otsusega tühistas maakohtu 29.03.17 otsuse. Kohus märkis: „Asja uuel läbivaatamisel tuleb kindlaks teha, kas ja millised muud asjaolud peale miinimumelatise muutumise on veel tekkinud või muutunud. Kui muud asjaolud elatise suuruse muutmiseks muutunud ei ole, tuleb maakohtul elatis välja mõista miinimumsuuruses. Hageja peab esmajoones esile tooma oluliselt muutunud asjaolud, mille esinemisel on võimalik elatist suurendada. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul teha hagejale ettepanek hagiavalduse täpsustamiseks.“ Perekonnaseaduse (PSK) § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooltele on eelnevalt selgitatud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 34). Praeguseks ajaks on pooled jõudnud elatise suuruse osas üksmeelele, mille kohaselt hageja on loobunud elatise nõudest elatise miinimumsummat ületavas osas ja kostja on avaldanud nõustumist tasuma hagejale elatist elatise miinimumsummas. Pooled on nõustumist väljendanud ka oma tegevusega, kuivõrd kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse elatise välja mõistmiseks alla alammäära ning hageja ei ole esitanud kalkulatsioone ega tõendeid, mis annaks aluse elatis välja mõista üle alammäära. Kuna pooltel puudub otsuse tegemise aja seisuga vaidlus selle üle, kas elatise määramise asjaolud on oluliselt muutunud võrreldes 2008 aastal tehtud otsuse seisuga, siis juhindudes ringkonnakohtu juhtistest ja perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 rahuldab kohus hagi osaliselt ja määrab hagejale kostjalt väljamõistetavaks elatise suuruseks alates 26.05.2016 PKS § 101 lg 1 sätestatud määras (aastal 2016 elatise miinimummäär 215 eurot, 2017 aastal 235 eurot ja aastal 2018 250 eurot kuus). Kohus selgitab, et kui kostja on elatist tasunud pärast hagi esitamist, siis juba tasutud 3
(4)2-16-8241 summad võetakse arvesse otsuse täitmisel kas vabatahtlikult või täitemenetluses. Hagi esitamisest alates välja mõistetava elatise korral määrab kohus kindlaks üksnes elatise määra, kuid ei arvesta välja otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutnud võlgnevust. Kohus jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-st 1 ja lg 2 alusel. Hageja on kohtuistungil nõustunud elatise väljamõistmisega miinimummääras siiski otseselt hagi muutmata. Kostja on samuti olnud nõus elatise väljamõistmisega miinimummääras, kuid võib aru saada, et ta vaidles vastu elatise välja mõistmisele tagasiulatuvalt. Seega on pooltel vaidlus olnud üksnes väheolulistes detailides ning nii TsMS § 163 lg 1 kui ka lg 2 annavad aluse kulude jätmiseks poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)