järgi lühimenetluses Süüdistatav JJ Kaitsja Isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht xxx OÜ; elukoht: xxx, Tallinn.; eelnevalt karistamata tõkend – elukohast lahkumise keeld advokaat Alar Neiland RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada JJ
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära (päevamäär 6.00 eurot) s.o 1440.00 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista JJile rahaline karistus 160 päevamäära, s.o 960.00 (üheksasada kuuskümmend) eurot.
– 02.07.2012.a, s.o 2 päeva, kuuluvad karistusaja hulka, arvestusega 1 päev vangistust = 3-le rahalise karistuse päevamäärale s.o kandmisele kuulub rahaline karistus 154 päevamäära s.o 924.00 (üheksassada kakskümmend neli) eurot. Kohaldades
lg-te 1 ja 3 sätteid jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui JJ ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 Katseaja algust lugeda kohtuotsuse tegemise päevast.
LS § 127 alusel on JJ kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. JJi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista JJilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot - toimikust koopia tegemise kulud- 0.45 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „JJ, 1 – 12 – 11679, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU JJi süüdistatkse selles, et tema juhtis 01.07.2012.a. kella 15.25 ajal Tallinnas Varbola tn Leegi ja Pärnu mnt vahel mootorsõidukit xxx, reg. nr xxx, olles joobeseisundis /alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,26 mg/l, laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l, lõplik tulemus 1,14 mg/l)/, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega pani JJ toime
2 Kohtuistungil süüdistatav tunnistab, et süüdistus on talle arusaadav ja ta on süüdi. On nõus, et kriminaalasja lahendamine toimub lühimenetluses. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav lisas viimase sõna käigus, et ta kahetseb, et selline juhus toimus ja enam ei juhtu seda kunagi. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: tunnistaja xxx ütlused (tl 2); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 3-4); JJi 01.07.2012 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 6-9); JJi poolt kahtlustatavana antud ütlused (tl 18-19). MAAKOHTU SEISUKOHT JJi poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. JJile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et JJ juhtis 01.07.2012.a. kella 15.25 ajal Tallinnas Varbola tn Leegi ja Pärnu mnt vahel mootorsõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx. Antud fakt on tuvastatud JJi enda poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis mootorsõidukit, kuna sõbra juurest 01.07.2012.a. koju tulles kella 15.20 paiku nägi, et tema auto on üle valatud mingi tundmatu valge-hallika ainega ning seetõttu otsustas sõbra aeda sõita, et auto survepesuriga üle pesta. Sõber elab ülejärgmises majas. Kell 15.25 istus auto xxx reg. märgiga xxx rooli. Jõudis sõita 15-30 meetrit, kui Varbola tn Leegi ja Pärnu mnt vahel pidas politseipatrull teda kinni (tl 19). Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja xxx ütlustega, kelle sõnul ta oli 01.07.2012.a. tööl patrullina Nõmme piirkonnas. Kell 15.25 märkas Varbola tänaval, Leegi tänava ja Pärnu mnt vahel suunaga Leegi tänavale liikumas sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, mis oli täis soditud ning millel ei põlenud tuled. Otsustas sõiduki peatada ning kontrollimisel selgus, et seda juhtis ilmsete alkoholijoobe tunnustega JJ (tl 2 pöördel). JJile inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Ka asjaolu, et JJ eelpool märgitud kuupäeval s.o 01.07.2012.a kella 15.25 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. Nimetatud fakt on tõendatud tunnistaja xxx ütlustega, mille järgi autot juhtinud JJil olid ilmsed alkoholi tarvitamise tunnused. (tl 2 pöördel). Ka süüdistatav JJ on kinnitanud, et 01.07.2012 kella 12.00 ajal oli Laagris elava sõbra sünnipäeval ning tarvitas alkoholi, jõi siidrit, kui palju, ei oska öelda. Kui kella 15.25 ajal istus auto rooli, oli küll alkoholi tarvitanud, kuid tundis ennast adekvaatsena. Peale politseipatrulli poolt kinnipidamist anti talle korraldus puhuda alkomeetrisse ning puhumise tulemusel tuvastati tal alkoholijoove. Hiljem tuvastati tõendusliku alkomeetriga joove 1,14 mg/l (tl 19). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 3 Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav JJ oli 01.07.2012.a. kella 15.25 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist mõõdeti 01.07.2012.a. kell 15.45 JJi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARAF-0031, taatlustunnistuse number TTRC-12-00061, mille lõplik lugem oli 1,26 mg/l, laiendmääramatus +/-0,12 mg/l, seega lõpptulemus 1,14 mg/l. JJ nõustus, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga, kinnitades seda allkirjaga (tl 4). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmete õigsust kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, millisest nähtub, et 01.07.2012.a ajavahemikul 15.45 – 15.51 mõõtja xxx kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, seerianumber ARAF-0031, tuvastas JJil alkoholijoobe, kus alkoholi sisaldus tema poolt välja hingatud õhus oli 1,26 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,12 mg/l, lõplik mõõtetulemus 1,14 mg/l (tl 3). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk JJi poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on
JJile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on JJi käitumises tuvastatud kaudne tahtlus, sest tarbides alkoholi ja asudes juhtima sõidukit, lootis JJ, et ta seisund võimaldab mootorsõidukit juhtida, kuid selline arvamus ei tuginenud mitte millelegi, kuna oma seisundit ta ei kontrollinud. Süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tarvitas ta 01.07.2012 kella 12.00 ajal alkoholi, jõi siidrit, kui palju, ei oska öelda. Kui kella 15.25 ajal istus auto rooli, oli küll alkoholi tarvitanud, kuid tundis ennast adekvaatsena (tl 19). Arvestades, et süüdistatav on ise märkinud, et oli küll alkoholi tarvitanud, kuid tundis ennast adekvaatsena, siis kohtu hinnangul pidi ta aru saama, et võib juhtima asudes olla veel joobes, mis omakorda kinnitabki süüdistatava kaudset tahtlust süütegu toime panna. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud JJi poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning JJ tuleb süüdi mõista
järgi.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 4 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav JJ on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teades, et ta ei tohi sõidukit juhtida, võttis JJ teadlikult riski. Teatavasti on risk võimalik oht. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis sõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, olles teadlik, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna joobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud s.o
järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja JJi isikut ning asjaolu, et isik ei ole karistusregistrisse kantud, siis kohtu hinnangul on olnud JJi näol tegemist õiguskuuleka isikuga. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks karistada JJi
sätestatud kergemaliigilise karistusega s.o
Kergemaliigiline karistus konkreetsel juhul ei riiva ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi valikul lähtub kohus ka asjaolust, et süüdistataval on käesoleval ajal olemas töökoht, mis tähendab ka igakuise sissetuleku olemasolu. Mõistetav karistus peab suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et JJi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale rahalise karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. MTA andmetel on JJi 2011.a. deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 4109 eurot, sellest arvestatud keskmise päevasissetuleku suurus on 6,05 eurot (tl 15), mille kohus võtab
5 Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning JJi suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada
JJi isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Süüdistatavat ei ole varem karistatud ei kuritegude toimepanemise ega ka väärtegude toimepanemise eest. Arvestades JJi isikut ja tema senist käitumist on karistusest tingimisi vabastamisel küllaldane
Tunnistades JJi
järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada JJi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka
§-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kuigi JJi ei ole varem karistatud, tuleb temalt juhtimisõigus ära võtta.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-12-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis
Süüdistatava sõnul on ta IT Tark OÜ 100% omanik (tl 30 pöördel). Interneti andmetel on tegemist arvutialaseid konsultatsioone andva firmaga, mis tähendab, et mootorsõiduki juhtimine pole ka süüdistatava professionaalne tegevus igapäevase elatise hankimiseks. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kuna JJ juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes lõpliku tulemusena 1,14 mg/l, mis ületab oluliselt minimaalset alkoholijoovet
mõttes, siis õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades on põhjendatud temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. 6 Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.