) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Eesti kohtule, kuhu avaldus esitati (
Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poole kirjalik nõusolek (artikli 21 p 2). Samuti tuleb Eesti-Vene õigusabilepingu artiklist 1, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla vaid juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Jõhvi notari Tiit Juse poolt koostatud ja tõestatud notariaalakt nr 540 (tlk 20-21) kohaselt tuvastati V. P.i isikusamasus vaidlusaluse korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajal Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi alusel. Passist nähtuval on V. P.il Venemaa 2/3 2-17-11061 Föderatsiooni kodakondsus. Samuti on notariaalakti kohaselt V. P. ja N. K. abikaasad. N. K. isikusamasus müügilepingu sõlmimisel tuvastatati samuti Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi alusel. Seega on kostjad Venemaa Föderatsiooni kodanikud. 5. Kohus leiab, et kohtuasja materjalidega on tõendatud, et kostja V. P. ei ela Eestis vaid Venemaal, kuna V. P. on isiklikult dokumendid aadressil xxx 05.05.2018 kätte saanud. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt on V. P. ja N. K. vabaabielus ning V. P. on öelnud, et saab N. K.le ise kohtudokumendid üle anda.. Seega esineb põhjendatud alus arvata, et ka N. K. elukoht ei ole Eestis vaid Venemaal. Kuigi kostjatele kuulub Eestis korteriomand asukohaga xxx, ei saa seda korteriomandit pidada kostjate elukohaks. Kostja V. P. on kirjades kostjale väljendanud ka seda, et ta ei ole ammu Eestis käinud, kuna on probleem selleks viisa/loa taotlemisega ning ei ole kursis oma kinnisvaraga toimuvaga sh. võlgnevuse suurusega. Eelnevalt nimetatud notariaalaktist tuleneb, et kostjad on abikaasad. Hageja on ka ise selgitanud, et majaelanikud ei ole kostjaid näinud juba pikemat aega, samuti näitavad korteriühistu andmed, et antud korteris ela keegi juba pikemat aega. Kohus leiab, arvestades eeltoodud asjaolusid koostoimes, et kostjatel puudus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses hagi esitamise ajal, s.o 20.07.2017, Eesti Vabariigis alaline elukoht. 6.
lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Vaidlust ei ole selles, et kostjad Eestis ei ela. Kostjad on ka Vene Föderatsiooni kodanikud. Eeltoodust lähtuvalt ei saa kohus käesolevat tsiviilasja menetleda ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti ei saa öelda, et tegemist oleks kohtualluvuse valikuga Eesti Vabariigis poolte kokkuleppel. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleks asja lahendamisega Eesti kohtus nõus. Hageja pole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et kostjad oleksid sellise nõusoleku andnud. Seega tuleb õigusabilepingu art 21 p 1 alusel hagi esitada kostja elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. Riigikohus on oma 21.03.2018 määruses nr 2-16-19080 leidnud, et Eesti-Vene õigusabileping kui Eesti Vabariigi enne Euroopa Liiduga liitumist nn kolmanda riigiga (Vene Föderatsioon) sõlmitud välisleping on prioriteetne nii riigisiseste seaduste kui ka Euroopa Liidu õigusaktide ees. Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamise tingimused on täidetud, kui kostja on Vene Föderatsiooni kodanik (Eesti-Vene õigusabilepingu art 1). Tulenevalt Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lõikest 1 saavad Eesti Vabariigi kohtud arutada tsiviil- ja perekonnaasju, kui füüsilisest isikust kostjal on Eesti Vabariigi territooriumil elukoht. Kohus ei ole sõltumata jõupingutustest tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus ei saa käesolevat menetlust jätkata. Samuti ei pea kohus võimalikuks saata täiendavalt kostja kohtualluvust puudutava seisukoha või kokkuleppe teadasaamiseks rahvusvahelise õigusabi taotlust kostja asukohariiki, sest kohtule teada olevate ja kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt ei ole Eesti Vabariigi kohus üldse pädev käesolevat asja menetlema. Kohus märgib ära ka selle, et kohus ei saa antud juhul asuda hageja esindaja positsioonile ja teha veel täiendavaid jõupingutusi hageja eelistatava kohtualluvuse saavutamiseks olukorras, kus on ilmne, et asi ei allu Eesti Vabariigi kohtule.
lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et hagi kuulub läbi vaatamata jätmisele
3/3 2-17-11061
lg 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata (
Kui hagi jääb läbi vaatamata, siis jäävad
Kuna kostjad pole esitanud menetluskulude nimekirja, siis ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.