← Eesti

1-18-3034/38

Obsah (5)§ 179§ 180§ 189§ 175§ 337

1-18-3034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-3034 Kohtukoosseis Andres

§ 179

lg 1 p 1 kohaselt riigituludesse välja sundraha 1025 eurot (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära),

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest summas 1236 eurot ning ekspertiisikulu 1188 eurot. M. Žitkovskit kohustati tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulusid ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 306,17 eurot. 1

(3)1-18-3034
  1. Harju Maakohus sai
  2. septembril 2018 M. Žitkovski määruskaebuse, milles palutakse Harju Maakohtu
  3. augusti
  4. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada. Nimetatud kaebus edastati Tallinna Ringkonnakohtule
  5. oktoobril
  6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. Kaebuses palub M. Žitkovski jätta menetluskulud poole temalt väljamõistetud summa ulatuses riigi kanda, kuna tal ei ole väidetavalt võimalik menetluskulusid sedavõrd suures summas niivõrd lühikese aja jooksul tasuda. Ta selgitab, et tal on üks kooliealine laps ning elukaaslane, kes saab miinimumpalka. Samuti märgib M. Žitkovski, et tema eesmärk vabanemisel on tööle asumine ning õiguskuuleka elu alustamine, kuid tal ei olevat võimalik seda teha, kui tal lasub liiga suuri rahalisi nõudeid.
  8. oktoobril 2018 esitas prokuratuur omapoolse seisukoha M. Žitkovski määruskaebusele. Prokuratuur ei toeta M. Žitkovski määruskaebust ja palub jätta see rahuldamata. Prokuratuuri hinnangul ei esine tema puhul mõjuvaid põhjuseid, mis annaks aluse kaaluda menetluskulude vähendamist poole võrra. Kuigi M. Žitkovskile mõisteti karistuseks pikaajaline vangistus, siis ainuüksi nimetatu ei tingi prokuratuuri hinnangul automaatselt kulutuste tasumise võimatust. Prokurör viitab Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-105-12 punktis 7 märgitule, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Nii arvestas maakohus asjaoluga, et M. Žitkovskile ja Daniil Sorokinile mõisteti pikaajaline vangistus ning pikendas menetluskulude tasumise tähtaega maksimaalse ajani, s.o 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks märkis prokurör, et M. Žitkovski Maksu- ja Tolliameti andmetest (nt
  9. a deklareeritud tulu 2298 eurot) nähtub, et vabaduses viibides oli tal taolises ulatuses sissetulekuid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras. Kohtukolleegium, tutvunud määruskaebuse, maakohtu otsuse, toimiku materjalide ja prokuratuuri seisukohaga, leiab, et menetluskulude väljamõistmise osas puudub määruskaebuses toodud motiividel alus vaidlustatud kohtulahendi muutmiseks või tühistamiseks.
  2. Vastavalt

§ 180lg-le 1 jäävad menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu kanda.

Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

§ 180

lg 11 sätestab, et

§ 175lg 1 p-s 4 sätestatud menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 2

(3)1-18-3034
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus menetluskulude väljamõistmisel arvesse võtnud kõiki asjaolusid ja järginud seadusest tulenevaid nõudeid. Samuti on maakohus hinnanud süüdistatava varalist seisundit ning leidnud, et arutatavas asjas ei ole andmeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et M. Žitkovksil esineks takistusi menetluskulude hüvitamiseks või käiks nende hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Lisaks märgib kohtukolleegium, et määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis kõnealuse kaebuse arutamisel tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kehtivad õigusaktid ei näe ette võimalust jätta menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda. Kohtukolleegium juhib kaebaja tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seejuures lasub tõendamiskoormis süüdistataval. Süüdistatav ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et isikul on alaealine laps ja elukaaslase sissetulek on vaid miinimumpalk, ei tõenda veel tema maksejõuetust. Asjaolu, et isik soovib seaduskuuleka elu alustamiseks rahalistest kohustustest vaba olla, ei ole samuti alus tema menetluskulude tasumisest vabastamiseks. M. Žitkovski puhul on tegemist tööealise isikuga, kellel ei ole kohtu andmetel takistusi töökoha leidmise ja töö tegemisega. M. Žitkovski enda kinnitusel soovib ta vangistusest vabanedes tööle asuda. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et pikaajalise vangistuse mõistmine ei tähenda automaatselt kulutuste tasumise võimatust. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama.
  2. Kohtukolleegium osundab, et M. Žitkovskil on kohtuotsuse jõustumisest alates võimalik tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul ning vajadusel on võimalik taotleda ka tasumise tähtaja pikendamist. Kohtukolleegium selgitab ka, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.
  3. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et arutataval juhul ei ole andmeid, mis annaks alust eeldada, et M. Žitkovski ei suuda määratud ajavahemiku jooksul tasuda temalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulu. Maakohus on seega põhjendatult jätnud M. Žitkovki menetluskulud tema enda kanda ning määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude väljamõistmise osas.
  4. Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29.

augusti 2018. a otsuse menetluskulude väljamõistmise osas muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.