KOHTUMÄÄRUS Kohus Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 2-18-8246 19. november 2018. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasi L Ši avaldus pankroti väljakuulutamiseks Mene

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. 1 Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. võib pärast pankroti

1. Määrata ajutise halduri Eve Selbergi tasu kokku 432 (nelisada kolmkümmend kaks) eurot koos käibemaksuga. 7.1 Ajutise pankrotihalduri tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mõista välja Heringson GLO Advokaadibüroo (arvelduskonto xxx Swedbank) kasuks; 7.2 Ajutise halduri tasu summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks, mõista välja riigi vahenditest.
2. Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile ning peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD L Š esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Tal on erinevaid kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on kriminaalkorras karistatud, viibib käesoleval ajal xxx, kus ta töötab 1 tunni nädalas. Töötasu suuruseks on 63 eurosenti tunnis. Kohus võttis 18.09.
3. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Eve Selbergi. Ajutine haldur esitas 02.11.
4. a kohtule aruande. ARUANDE SISU
5. Võlgniku vara L Š viibib käesoleval ajal xxx. Võlgnikul on xxx xxx vara xxx eurot, kuid enne vangistusest vabanemist avaldaja nimetatud xxx rahalisi vahendeid kasutada ei saa. Võlgnik L Š omab arvelduskontot SEB Pank AS-is nr xxx. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 15.10.
6. a oli 113,59 eurot. 2 Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu L Ši omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Maanteeameti 10.10.
7. a vastusest ajutise halduri päringule nähtub, et L Ši nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase kolme aasta jooksul ei ole olnud. Muu kinnis- või vallasvara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku varaks SEB Pank AS pangakontol olevad rahalised vahendid summas 113, 59 eurot.
8. Võlgniku võlad Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused;        Kohtutäitur O S, nõue summas 1 097,63 eurot, sissenõudja Aktiva Finants OÜ

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid saaks rahuldada. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur L Ši maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. 4. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta 3 Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on avalduses selgitanud maksejõuetuse põhjuste kohta, kuna ta viibib vangistuses ei ole tal sissetulekut, mis võimaldaks kohustusi täita ning ei näe tulevikus selliste sissetulekute tekkimist.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua erinevad kohustused, mida võlgnik vangistusse sattudes ei ole olnud suuteline rahuldama. Vangistuses viibimise tõttu on tema jaoks äärmiselt raskendatud sissetuleku saamine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et L Ši maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi L Ši pankrotimenetluses. 5. Kokkuvõte

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus rahuldab L Ši pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt

§ 1

lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 9 435, 74 eurot, võlgnikul vara puudub ning on kinnipeetav xxx. 4 Kohus kuulutab välja L Ši pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

§ 171

lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Eve Selberg vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Eve Selbergi pankrotihalduriks L Š’i pankrotimenetluses. Kooskõlas

§ 31lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12.

detsember 2018. a kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt

§ 23

on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub

§ 23

lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu kokku 432 eurot Heringson GLO Advokaadibüroo kasuks. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu 360 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5