Obsah (4)
§ 74§ 68§ 75§ 50KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-5377 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakor
) § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine. 2. Määrata Arvi Kahrile
§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile.
- Määrus saata Arvi Kahrile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Kohtuotsus
- Tartu Maakohtu
- augusti 2018 otsusega tunnistati A. Kahri süüdi karistusseadustiku (
) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja viis kuud.
§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8.–9.
juuni 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti A. Kahri kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kümme päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 4 kuud ja 18 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui A. Kahri ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, järgib
§ 75
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda liiklusalases sotsiaalprogrammis.
Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.
Kahrilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks kuuks. Erakorraline ettekanne
- novembril 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale A. Kahri kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
- Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et A. Kahri ei ilmunud
- novembril 2018 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teavitanud kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmise põhjusest.
- novembril 2018 antud seletuses märkis A. Kahri, et ta viibis samal päeval kell 15 programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ega jõudnud pärast programmi ametniku vastuvõtule tulla.
- A. Kahri suhtes algas kriminaalhooldus
- septembril
- Ajavahemikul
- oktoobrist 2018 kuni
- oktoobrini 2018 kandis ta Tartu Vanglas šokivangistust. A. Kahri on katseajal täitnud registreerimiskohustust kuuel korral. A. Kahri pidi esimest korda kohtuma kriminaalhooldusametnikuga
- septembril 2018, kuid ta ei ilmunud ametniku vastuvõtule. Kriminaalhooldaja püüdis A. Kahriga kontakteeruda telefoni teel, kuid A. Kahri ei vastanud telefonile.
- septembril 2018 ilmus A. Kahri vastuvõtule tugevas alkoholijoobes. Tema suust tuli alkoholilõhna ja tema kõnnak oli taaruv. Kriminaalhooldusametnik tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 1,627 mg/l. A. Kahri pidi ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ka
- oktoobril 2018, kuid ta teavitas ametnikku, et ta ei saa sellel päeval kriminaalhooldusosakonda tulla. Ametnik ei lugenud ilmumata jäämist põhjendatuks.
- oktoobril 2018 antud seletuses märkis A. Kahri registreerimisele ilmumata jätmise põhjuseks „vana papi aitamise“ koduste tööde tegemisel. Ühtlasi andis A. Kahri nõusoleku pöörduda alkoholivastasele ravile. Registreerimisele ilmumata jätmise eest
- oktoobril 2018 tegi kriminaalhooldusametnik A. Kahrile esimese kirjaliku hoiatuse. A. Kahri ilmus kriminaalhooldusosakonda alkoholijoobes ka
- oktoobril
- Kriminaalhooldusametnik tuvastas tal indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise. Indikaatorvahendi näit oli 1,3 mg/l.
- Politsei- ja Piirivalveamet saatis kriminaalhooldusametnikule kaks teadet A. Kahri alkoholi tarvitamise kohta.
- oktoobril 2018 saatis Politsei- ja Piirivalveamet teate, milles märkis, et A. Kahri toimetati
- septembril 2018 Võru linnast Ränduri pubi juurest kainenema.
- novembril 2018 saatis Setomaa piirkonnapolitseinik teate, milles märkis, et A. Kahril tuvastati
- oktoobril 2018 joove 1,76 mg/l. Seoses sellega juhtumiga helistas
- oktoobril 2018 kriminaalhooldusosakonda Setomaa Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist ja teatas, et patrull toimetas A. Kahri Obinitsa bussipeatusest koju kainenema. A. Kahri oli alkoholijoobes ka kodukülastuse ajal
- septembril
- Kodukülastusel viibis ka Setomaa Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist, kes käis vaatamas, millistes tingimustes elab A. Kahri ema, keda A. Kahri hooldab. Kuna A. Kahrile polnud määratud alkoholikeeldu, tuvastati joove välisel vaatlusel: tema suust tuli alkoholilõhna ja tema kõnnak oli taaruv.
- A. Kahrit motiveeriti katseajal korduvalt tegelema alkoholi kuritarvitamise probleemiga ja talle tutvustati programmi „Kainem ja tervem Eesti“. A. Kahri sõnul ta osaleb selles programmis, käib ambulatoorsetel vastuvõttudel ja pöördub
- detsembril 2018 psühhiaater Eduard Veidenbergi vastuvõtule. Kriminaalhooldusametnik tegi
- novembril 2018 LõunaEesti Haiglale teabenõude, et uurida, kas A. Kahri on käinud vaimse tervise õe vastuvõtul ja 2
(4)milline on raviplaan. Selgus, et A. Kahri osaleb programmis ja ta pöördub arsti vastuvõtule
- detsembril 2018 ning vaimse tervise õe juurde läheb ta
- detsembril
- Kriminaalhooldusametnik helistas Lõuna-Eesti Haigla juhiabile, kes kinnitas, et A. Kahri käis
- novembril 2018vaimse tervise õe vastuvõtul. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A. Kahri oleks pidanud teda eelnevalt teavitama, et ta ei saa selle vastuvõtu tõttu registreerimiskohustust täita. Lisaks sellele märgib kriminaalhooldaja, et kuna A. Kahri pöördus vaimse tervise õe vastuvõtule kell 15 ja registreerimine oli kokku lepitud kell 13.30, oleks A. Kahri saanud enne vaimse tervise õe vastuvõtule pöördumist täita ära ka registreerimiskohustuse. Ka oleks A. Kahri võinud pöörduda ametnikule vastuvõtule pärast vaimse tervise õe juures käimist.
- Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata A. Kahrile katseajaks
§ 75
lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest ja
§ 75
lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile, sest kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on vaja, et A. Kahri oleks kaine.
- Erakorralisele ettekandele on lisatud A. Kahri kirjalik nõusolek alkoholismivastasele ravile allumiseks. Kohtu seisukoht
- Registreerimislehe alusel tuleb tuvastada, et A. Kahri ei ilmunud
- novembril 2018 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimislehest nähtub, et A. Kahri kinnitas
- oktoobril 2018 toimunud registreerimisel oma allkirjaga, et ta peab järgmine kord ilmuma registreerimisele
- novembril
- A. Kahri ilmus registreerimisele alles
- novembril
- Ka A. Kahri tunnistab kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses, et ta ei ilmunud registreerimisele
- novembril
- Registreerimisele ilmumata jätmist põhjendab A. Kahri asjaoluga, et
- novembril 2018 kell 15 käis ta vaimse tervise õe vastuvõtul programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Vaimse tervise õe vastuvõtul viibimine pole mõjuv põhjus, mis vabandab registreerimisele ilmumata jätmist
- novembril 2018, sest A. Kahril oli võimalik ilmuda registreerimisele nii enne vaimse tervise õe vastuvõtul käimist kui ka pärast vaimse tervise õe vastuvõtul käimist. Erakorralisest ettekandest nähtub, et registreerimine oli kokku lepitud kell 13.30 ja vaimse tervise õe vastuvõtt oli kell 15.
- Seega jäi A. Kahrile piisavalt aega, et käia enne vaimse tervise õe vastuvõttu kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel varem kokku lepitud ajal. Erakorralisest ettekandest nähtub ka, et A. Kahri oleks võinud ilmuda registreerimisele ka pärast vaimse tervise õe vastuvõtul käimist. Kui A. Kahril oli mõjuv põhjus, mille tõttu ta ei saanud
- novembril 2018 ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele nii enne kui ka pärast vaimse tervise õe vastuvõtul käimist, oleks ta pidanud sellest teavitama kriminaalhooldusametnikku. A. Kahri ei ilmunud
- novembril 2018 registreerimisele ega teatanud kriminaalhooldusametnikule mitteilmumisest. Seega rikkus A. Kahri
- novembril 2018
§ 75
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele varem kokku lepitud ajal. 11.
§ 74
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
§ 75
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb A. Kahrile täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse. 3
(4)12. Vangistuse täitmisele pööramine kui
§ 74
lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete rikkumise korral kõne alla eeskätt siis, kui rikkumised on olulised, rikutud on mitmeid kohustusi või mingit kindlat kohustust on rikutud korduvalt ja tõsiselt ning kui pole alust arvata, et kohustusi ka edaspidi järgitaks. Kui rikkumised sedavõrd tõsist laadi ei ole ja on alust arvata, et süüdimõistetu edaspidi oma käitumist parandab, tuleb kohaldada kergemaid abinõusid: täiendavate kohustuste määramist ja/või katseaja pikendamist.
- A. Kahri rikkus
- novembril 2018 kohustust ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seda kohustust on A. Kahri rikkunud varemgi:
- septembril 2018 ja
- oktoobril
- Asjaolu, et A. Kahri on rikkunud registreerimiskohustust suisa kolm korda, võimaldaks A. Kahri vanglasse saata. Samas tuleb silmas pidada seda, et registeerimiskohustuse rikkumine ei ole väga raske eksimus. See küll raskendab süüdimõistetu üle järelevalve teostamist, aga ei tõsta otseselt uute kuritegude ohtu. Seetõttu ei ole A. Kahrit vaja tingimata vanglasse saata. A. Kahri probleem on alkohol. Esiteks on see tinginud tema kuriteod. Teiseks on see segav faktor ka kriminaalhoolduse teostamisel:
- septembril 2018 ja
- oktoobril 2018 ilmus A. Kahri registreerimisele alkoholijoobes. Kui A. Kahri alkoholist hoiduks, langeks ära nii kriminaalhoolduse toimetamist segavad tegurid kui ka – ja see on primaarne – väheneks väga suuresti uute kuritegude oht. Ma ei ole sugugi veendunud, et kriminaalhooldaja taotletavad abinõud – alkoholi tarvitamise keeld ja alkoholivastane võõrutusravi – A. Kahri kainuse teele suunavad. Nimelt on A. Kahri alkoholiprobleem väga tõsine. Samas ei saa neid abinõusid ka automaatselt mõttetuteks pidada. Lisaks saab arvesse võtta seda, et A. Kahri vähemalt väidab, et ta soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Ka on ta end registreerinud alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Seega on mõningane lootus, et A. Kahri hoidub tulevikus alkoholi tarvitamisest. Seetõttu keelan A. Kahril
§ 74
lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise ja määran talle
§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 kohustuse alluda alkoholivastasele võõrutusravile.
Ravi detailid määravad kindlaks kriminaalhooldaja (eeskätt ravile mineku algusaja) ja arst (seda seoses ravi täpse iseloomuga). /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 4
(4)