) § 37 lg 1 annab igaühele õiguse tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Vaidluse all ei ole, et vastustaja võimaldas Keskerakonna esindajal tutvuda haldusasja toimikuga mitmel korral.
lg 3 järgi toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Seega ei kohusta
saatma toimiku materjale isikule elektrooniliselt.
lg 3 teine lause võimaldab haldusorganil teha sellest korrast erandeid, kuid Keskerakond ei ole sellise erandi tegemise vajadust põhjendanud. Üksnes Keskerakonna esindaja mugavus ei anna õigust sellise erandi tegemist nõuda. Asjas kogutud tõendeid ei olnud nii palju, et nendega poleks olnud võimalik haldusorgani tööruumides tutvuda ja vajadusel neist väljakirjutusi teha. Ainsad mahukad materjalid olid P.P. kontoväljavõtted, kuid menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt näidati Keskerakonnale neist kontoväljavõtetest vaid väikest osa, seega ei saanud ka sellega tutvumine suurt ajakulu kaasa tuua. Mitmed dokumendid sisaldasid P.P. eraelulisi andmeid (laenuleping, kontoväljavõtted), seega oli vastustaja eesmärk piirata nende dokumentide levimist põhjendatud. 27.
Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et P.P. kontoväljavõtted tervikuna ei omanud asjas tähtsust. Keskerakonnale näidati väljavõtet, mis kajastas ettekirjutuse aluseks olevaid ülekandeid. Kuigi P.P. kontoväljavõtted perioodi 01.01.2009–31.12.2012 kohta on olnud kohtumenetluses tervikuna kättesaadavad, ei ole Keskerakond esitanud nende pinnalt ühtegi väidet ega põhjendust, mis asja lahendust võiks mõjutada. Ka kohtu hinnangul ei nähtu neist kontoväljavõtetest selliseid asjaolusid, mis vastustaja põhjendused ümber lükkaks. Seega ei saanud Keskerakonnale haldusmenetluses tervete kontoväljavõtete tutvustamata jätmine tema õigusi riivata. 28. Põhjendamatu on Keskerakonna arvamus, et P.P.l võisid endal olla Keskerakonnale ülekannete tegemiseks vajalikud rahalised vahendid olemas. Esiteks ei kinnita P.P. kontoväljavõtted temal sellises suuruses vahendite olemasolu. Teiseks, isegi kui P.P. enda kontol oleksid vaidlusaluses summas vabad vahendid olemas olnud, ei muuda see vastustaja ettekirjutuses toodud järeldusi. On olemas ajaline ja isikuline seos Arsai poolt E.S.e allkirjaga väljastatud tšeki, P.P. poolt Luksemburgi pangast võetud laenu, tšeki lunastamise, Keskerakonnale tehtud ülekannete ja Kruusamäe tn 10 kinnistu ebausutavalt kõrge hinnaga müügi vahel ning need kinnitavad keelatud annetuse tegemise tahet. Kõik P.P. kontol olnud rahalised vahendid oli tema käsutuses ja pole võimalik tuvastada, millist konkreetset eurot kasutati annetuse tegemiseks ja millist P.P. isiklike kulude katmiseks. Järelikult ei ole vahet, kas P.P.l endal olid annetuse tegemiseks vabad vahendid olemas. Samuti pole oluline, millise selgitusega rahalised vahendid P.P. kontole üle kanti. Ülekande selgituse märkimine on vaba valik ega pruugi näidata raha käsutamise tegelikku eesmärki. 9
lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel.
ega keeleseadus ei reguleeri haldusorgani kogutud võõrkeelsete tõendite tõlkimise korda. Praeguses asjas olid võõrkeelseteks dokumentideks Arsai väljastatud tšekk (osaliselt inglise keeles ja osaliselt saksa keeles) ning P.P. ja Luksemburgi panga vaheline laenuleping (inglise keeles). Kohus nõustub Keskerakonna seisukohaga, et haldusorgan peab tagama menetlusosalisele võõrkeelsete dokumentide tõlke, sest see tagab
lg-s 1 sätestatud eesmärgi täitmise ja võimaldab menetlusosalisel aru saada, millise sisuga dokumente tema asja lahendamisel kasutatakse. Viimane seondub ärakuulamisõiguse tagamisega. Arvestades aga asjaoluga, et Keskerakonna lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru (endise nimega Valk) valdab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ veebilehe andmetel1 inglise keelt väga hästi, siis ei saanud eelpool nimetatud lühikeste inglisekeelsete dokumentide tõlkimata jätmine tuua kaasa ärakuulamisõiguse rikkumist. Tšekk on osaliselt saksakeelne, kuid väga napi tekstiga, seega vajadusel saanuks teha sellest väljakirjutused ja paluda see tõlkida. Isegi kui lugeda tõlke tagamata jätmine menetlusnõuete rikkumiseks, ei saanud see mõjutada asja tulemust, sest Keskerakonnale oli tšeki sisu ja vastustaja hinnang sellele enne haldusakti andmist teada ning Keskerakond ei ole ka kohtumenetluses pärast nimetatud võõrkeelsete dokumentide tõlgetega tutvumist esitanud põhjendusi, mis asja lahendust muudaks (
). 30.
lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Praeguses asjas on vastustaja andnud Keskerakonnale korduvalt võimaluse asja kohta oma arvamuse ja tõendite esitamiseks. Vastustaja küsis nii 25.08.2016 kui ka 08.12.2016 teadetega Keskerakonnalt teavet uuritava kinnistu müügitehingu kohta. Samuti kirjeldas vastustaja 26.05.2017 kirjas asjas kogutud tõendeid, tuvastatud asjaolusid ja neist tehtud järeldusi. Seega oli Keskerakonnale teada, millised tõendid olid asjas kogutud ja millise sisuga haldusakti vastustaja kavatseb teha. Keskerakond esitas 28.06.2017 põhjaliku arvamuse kavandatava haldusakti kohta. Järelikult tagati Keskerakonnale ärakuulamisõigus. 31. Keskerakond heidab ette ka menetluse läbiviimist ebamõistlikult hilja pärast rikkumise toimumist.
lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Sama paragrahvi lg 4 järgi viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Antud juhul tehti vaidlusalune keelatud annetus 23.02.2011, vastustaja tegi ettekirjutuse 14.07.2017, s.o enam kui 6 aastat hiljem. Keskerakonna viited kriminaal-, väärteo- ja maksumenetluses kehtivatele aegumistähtaegadele on iseenesest õiged, kuid erinevalt neist ei ole samasugust regulatsiooni ette nähtud EKS-is ega
-is. Vastustaja selgitustest nähtub, et tal puudus eelnevalt teave keelatud annetuse kohta ja ta sai sellest teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest haldusasjas nr 3-15-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.