KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11142 Tsiviilasi TA Hal

) § 367 alusel määras 0,5% päevas alates

1. juulist 2017 kuni nõude kohase täitmiseni, kuid üksnes ulatuses, et kõrvalnõuded ei ületaks kokku põhinõuet.
2. Kostja vaidles vastu kõrvalnõuete tasumisele summas 3 002 907,78 eurot, sest nende maht on võrreldes põhinõudega ebamõistlikult suur. Hagiavalduses puudub kõrvalnõuete selge arvutuskäik, mistõttu on nõuete kujunemine ebaselge.
3. Pooled teatasid
4. mail 2018 kohtule, et on saavutanud kokkuleppe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Pooled esitasid kohtule juhatuse liikmete allkirjastatud kompromissi koos taotlustega kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
5. Maakohus jättis
6. septembri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi kinnitamata ja hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
7. Maakohus leidis, et kuivõrd kostjal sisuliselt majandustegevus puudub ja tal on Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus vähemalt 3 098 547,26 eurot, siis ei ole kompromissi kinnitamine põhjendatud. Kompromiss välistataks hagis toodud vaidlusalused asjaolud ja seaks kahtluse alla kompromissi vastavuse hageja varanduslikele huvidele. Lisaks kahjustaks kompromiss eelduslikult kostja teisi võlausaldajaid. Seega esineb alus jätta kompromissi

§ 430lg 3 järgi kinnitamata, sest kompromiss ei vasta tsiviilseadustiku üldosa seadus (Ts

ÜS) §-st 86 tulenevalt headele kommetele. 6. Maakohus jättis

§ 423lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata, kuivõrd tegemist on perspektiivitu hagiga.

Poolte vahel puudus vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade osas ja seega on hageja õiguskaitsevajadus ära langenud. 7.

§ 168lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Hageja esitas
2. oktoobril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega kompromiss kinnitada või alternatiivselt saata asi uuesti lahendamiseks maakohtule teises koosseisus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on maakohus sekkunud põhjendamatult poolte lepinguvabadusse ja jätnud kohtuliku kompromissi kinnitamata. Maakohus ei või jätta kompromissi kinnitamata põhjusel, et kompromiss võib jääda tulevikus täitmata. Hagejal puuduvad andmed sellest, et kostjal majandusetegevus puuduks või ei ta oleks maksejõuetu. Vastupidi, kostja on leidnud kompromissi osamakse täitmiseks 394 350 eurot, mis kinnitab, et kostjal on rahalisi vahendeid. Lisaks on maakohus kompromissi kinnitamata jätmisel jätnud hageja ilma täiendavast tagatisest, st kostja seadusliku esindaja käendusest. Teiseks maakohus pidanuks kompromissi kinnitamata jätmise korral jätkama menetlust ja tegema asjas otsuse. Maakohus ei saanud

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

Põhivõlgnevuse osas vaidluse puudumine ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kolmandaks on ebaõige jätta kostja menetluskulud hageja kanda. MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebustele vastu. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle
2. novembri 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei kinnita ise kompromissi ja kehtiv menetlusõigus ei võimalda ringkonnakohtul ka määrata, millises koosseisus peab maakohus määruse tühistamise korral asja uuesti läbi vaatama. 11. Määruskaebuse väiteid on põhjendatud käsitleda koos, sest need on kantud mõttest, et maakohus jättis põhjendamatult kohtuliku kompromissi kinnitamata ning juhul kui maakohus jättis õigusvastaselt kompromissi kinnitamata, ei saanud maakohus

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata. 2

§ 4

lg 3 ja § 206 lg 2 järgi õigus lõpetada hagimenetlus kohtuliku kompromissi sõlmimisega ning kui see on kohtu hinnangul mõistlik, peab kohus

§ 4

lg 4 järgi igasugust tsiviilasja lahendades tegema kogu menetluse ajal kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14 teine lõik). Toimiku materjalidest nähtuvalt esitasid pooled
2. mail 2018 kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks (tl 157– 158). Maakohus vaidlustatud määrusega kompromissi ei kinnitanud. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väidetega, et maakohtul puudus alus jätta kompromiss kinnitamata.
3. Kohtu peamine ülesanne on suunata pooli kokkuleppele.

§ 4

lg-st 3 tulenevalt on menetlusosalistel menetlusõiguste käsutamise õigus, sh pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Ringkonnakohus ei tähelda kompromissi taotluses aluseid, mis välistaks

§ 430lg 3 alusel kompromissi kinnitamise.

Kompromissi kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled eelduslikult tegema järeleandmisi. Seega pole kompromiss vastuolus heade kommetega kui hageja on kompromissi sõlmiseks nõustunud hagiavalduses esitatud nõudeid vähendama. Kuigi kohtul on õigus käsitleda kompromissi kinnitamisel seda sisuliselt, ei tähenda see, et kohus peaks tegema seda täies ulatuses omal algatusel. Kuna kompromiss on kokkulepe, võib kohus eeldada, et see vastab kompromissis osalevate isikute tegelikule tahtele ega pea seda vastuväidete puudumisel eraldi kontrollima. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamata maakohtu järeldus kostja majandustegevuse puudumise ning maksevõimetuse kohta. Kostja on määruskaebusele vastates selliste asjaolude esinemist ka ise eitanud. Neil kaalutlustel tuleb vaidlustatud määrus kompromissi kinnitamata jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Ringkonnakohus lisab, et toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja
2. oktoobri 2018 hageja määruskaebuse vastuses (tl 174-175) palunud jätta hageja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus käsitleb seda kui kostja tahteavaldust võtta nõusolek kompromissi sõlmimiseks tagasi. Seni kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled määrata menetluse käigu, sh kompromissi kinnitamisese avaldusest loobuda (eespool p-s 12 viidatud Riigikohtu määruse p 14 kolmas lõik). Kuna kostja kompromissi kinnitamisega ei nõustunud, ei saa maakohus asja uuel läbivaatamisel
3. mai 2018 kompromissi kinnitada. Maakohtul tuleb esmalt menetlust jätkata, st selgitada välja poolte tegelik tahe, sh kas pooled soovivad esitada uue kompromissi kinnitamise taotluse, soovivad sõlmida muu sisuga kompromissi või võtavad kompromissi taotluse üldse tagasi. Kompromissi kinnitamata jätmise korral jätkub

§ 430lg 4 alusel asjas menetlus.

15. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tuginedes

§ 423

lg 2 p-le 2, st asjaolule, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus ekslikult järeldusele, et poolte vahel puudub vaidlus hagiavalduses esitatud nõudesummade üle ning seega puudub vajadus kohtulahendi järgi. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu alusel võla ja viivise tasumist. Kostjal on õigus hagi õigeks võtta (

§ 206

lg 1 esimene lause, § 4 lg 3), kuid maakohtul tuleb selgeks teha, kas kostja on hagi 4 208 069,03 euro osas

§ 440lg 1 mõttes õigeks võtnud.

Ringkonnakohtu arvates võib sellele viidata kostja esindaja maakohtu istungil esitatud seisukoht, milles kostja esindaja kinnitas, et ühtegi vastuväidet hageja põhinõude osas kostjal pole (tl 145 pöördel). Juhul kui kostja võtab põhivõlgnevuse osas hagis õigeks, ei tähenda, et puuduks vajadus kohtulahendi järgi, sest

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Lisaks on kostja toimikumaterjalidest nähtuvalt vaidlustanud kõrvalnõuete kujunemise ning nende suuruse. Sellele viitab kostja 22. jaanuari 2018 vastus hagiavaldusele (tl 139–140) ning kostja esindaja maakohtu istungil esitatud seisukoht (tl 145–146). Seega hageja õiguskaitsevajadus ei ole ära langenud. Juhul kui maakohus asja uuel läbivaatamisel esmalt kompromissi ei kinnitata, tuleb 3

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 17. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

§ 427ja § 433 lg 2 järgi kaevata (vrd Riigikohtu 21.

veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4