2-18-10572/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10572 Tsiviilasi I R hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) vastu kindlustuskahjuhüvitise, kuluhüvitiste ja viivise saamiseks. Täiendava nõude menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
2. oktoobri 2018 määrus Kaebuse esitaja ja liik I R määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (määruskaebuse esitaja): I R , lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. oktoobri 2018 määrus tühistada täiendava ravikulu nõude menetlusse võtmisest keeldumise osas (resolutsiooni punkt 1) ja saata hageja
5. septembri 2018 nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks asi tagasi samale maakohtule.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS
7. Harju Maakohtu menetluses on I R (hageja) hagi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, kostja) vastu kindlustuskahjuhüvitise 23 116 euro, viivise 2094,31 euro ja alates
8. juulist 2018 edasise viivise saamiseks määraga 0,03% päevas ning ekspertiisikulu 360 euro, üürikulu 7200 euro ja edaspidi 700 eurot kuus, kahjuhüvitise 3500 euro, mittevaralise kahju 60 000 euro, viivise 4703,59 euro ja alates
9. juulist 2018 edasise viivise saamiseks 8% aastas. Loetletud nõuetes võttis maakohus hagi menetlusse
10. augusti 2018 määrusega.
11. Hageja palus
12. septembri 2018 menetlusdokumendis lisaks hagiavalduses välja toodud varalistele kahjudele kostjalt välja mõista ravikulud summas 54,10 eurot ja sellelt edasiulatuv seadusjärgne viivis alates
13. septembrist 2018 kuni kahjuhüvitise väljamaksmiseni.
14. Kostja vastas hagile
15. septembril 2018 ja ei esitanud seisukohta
16. septembril 2018 esitatud nõude osas. Kostja avaldas
17. septembril 2018, et ei nõustu hagi muutmisega.
18. Maakohus tegi
19. oktoobri 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) mitmed menetluslikud otsustused, mh keeldus ravikulude nõuet menetlusse võtmast (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1). Viivise nõude osas maakohus resolutsioonis otsustust ei teinud. Maakohus põhjendas keeldumist sellega, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja ei andnud hagi eseme või aluse muutmiseks nõusolekut. Seega tuleb keelduda hageja täiendava ravikulu nõude menetlemisest. Hageja esitatud ravikulude nõue on uus nõue, mille osas on hagejal võimalik esitada kohtule eraldi hagi. MÄÄRUSKAEBUS
20. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse ravikulude hüvitamise nõude menetlemisest keeldumise osas tühistada ja võtta viidatud nõue koos viivise nõudega menetlusse. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - täiendava varalise kahjunõude esitamine pole TsMS § 376 lg 4 järgi hagi eseme või aluse muutmine, sest varaline kahjunõue on algse hagiavaldusega juba esitatud; hageja esitas varalise ja mittevaralise kahju nõuded, mis tulenevad kindlustusjuhtumist ning kindlustusandja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest, sest kindlustushüvitis jäi õigusvastaselt maksmata; ravikulude hüvitamise nõue tuleneb samadest faktilistest asjaoludest, sest ravikulud on kindlustusandja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise edasi lükatud tagajärjed, mis tekkisid pärast hagiavalduse esitamist, kuid nende põhjuseks olid samad faktilised asjaolud, mis on toodud hagiavalduses. maakohus ei selgitanud, miks ta ise ei andnud nõusolekut ravikulude kahjunõude menetlusse võtmiseks isegi siis kui lugeda seda nõuet uueks, sest kohus ei ole TsMS § 376 lg 1 kohaselt seotud kostja seisukohaga selle taotluse lahendamisel; menetlusökonoomiast lähtudes oleks mõistlik ja põhjendatud menetleda nõudeid koos. MENETLUSE EDASINE KÄIK
21. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
22. novembril
23. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa ise otsustada ravikulude hüvitamise ja viivise nõude menetlusse võtmist.
25. Esmalt tuleb märkida, et maakohus ei eristanud vaidlustatud määruses piisava selgusega, kas ta heidab hagejale ette
26. septembri 2018 avaldusega hagi aluse või eseme muutmist. Kui maakohtu hinnangul muutis hageja oma nõuet (hagi eset), siis tulnuks täpsemalt ka näidata, millise seni esitatud ja menetlusse võetud nõude muutmiseks kohus kõnealust avaldust peab. Vajadusel olnuks võimalik hagejalt küsida selle kohta seisukohti. Õige on kaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud, miks ta ei ole ise nõus hagi muutmisega. Samuti tegi maakohus ebaselge lahendi, sest ei otsustanud ravikuludelt arvestatud viivise nõude menetlusse võtmist või sellest keeldumist. 2