KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse põhjendav osa 1. JÄÄTMEPROFF OÜ (hageja 1) ja MTÜ Türi Jahilaskeklubi (hageja 2) (hagejad) esitasid 16.05.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja 1) ja XXXXe (kostja 2) vastu hagiavalduse täiteasjas nr XXXX arestitud tsiviilrelvade arestist vabastamiseks (tl-d 1-8). Pärnu Maakohtu 16.05.2016 määrusega edastati hagiavaldus alluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule (tl 23). Kohus jättis hagi 18.05.2016 käiguta (tl 27). Hagejad esitasid 30.05.2016 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 30-35). Kohus tagas 31.05.2016 hagi ja keelas täitemenetluses arestitud relvade võõrandamise (tl 39). Kohus võttis hagi 03.06.2016 menetlusse (tl 43). Kostja 1 vastas hagile 10.06.2016 (tl-d 48-57). Kostja 1 esitas 07.07.2016 kohtule 2

) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Kohtutäitur Rocki Alberti menetluses on täiteasi nr XXXX, milles kostja 1 on esitanud täitmisavalduse Harju Maakohtu 01.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-15484 välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks kostjalt

1. Kohtutäitur esitas 18.03.2016 keelumärke seadmise avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks kostja 2 nimele registrisse kantud järgmistele tsiviilrelvadele: XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA (XXXX); XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 12/GA (XXXX) ja XXXX, XXXX-XXXX, kaliiber 7mm Rem (XXXX). Kohtutäitur arestis ekslikult vara, mis ei kuulu kostjale
2. Tsiviilrelv XXXX kuulub hagejale
3. Tsiviilrelvad XXXX ja XXXX kuuluvad hagejale
4. Hageja 1 soetas tsiviilrelva XXXX 12.06.2014 AS-ilt ANOME, mis nähtub relva ostutšekist. Tsiviilrelvade XXXX ja XXXX kuulumine hagejale 2 nähtub hageja 2 põhivarade nimekirjast. Hageja 2 ostis tsiviilrelva XXXX 16.06.2014 XXXX (XXXX). Hageja 2 ostis tsiviilrelva XXXX 18.05.2012 kostjalt
5. Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikkusse registrisse kostja 2 kohta kantud andmed on üksnes informatiivse tähendusega. Kostja 2 ei ole kunagi olnud relvade omanikuks, vaid on relvade valdajaks. Hagejad paluvad relvad arestist vabastada (tl-d 2-5, 31-32).
6. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt

§ 444lg-le 1 välja kostja 1 vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud.

Hagejad ei ole tõendanud endi omandiõigust relvadele. Hagejatele ei ole väljastatud relvade soetamis- ega relvaluba. Seega ei saanud hagejad kehtivalt relvi omandada. Hagejate tehingud relvade soetamiseks on seetõttu tühised. AS ANOME kviitung ei tõenda, et ostjaks oli hageja

1. AS ANOME on teavitanud politseid, et relva ostjaks oli kostja
2. Hageja 2 raamatupidamisdokumendis relvade enda põhivarana näitamine ei tõenda omandiõigust (tl 50-55). Kostja 2 ei ole hagiavaldusele vastanud. II. Kohtuotsuse kirjeldav osa
3. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja 1 on esitanud hagiavalduse vara arestist vabastamiseks, sest hageja 1 väitel kuulub arestitud tsiviilrelv XXXX hagejale
4. Hageja 2 on esitanud hagiavalduse vara arestist vabastamiseks, sest hageja 2 väitel kuuluvad arestitud tsiviilrelvad XXXX ja XXXX hagejale
5. 5.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja 1 esitas vastuväite, mille sisuks on hagejate omandiõiguse tõendamatus. Eeltoodust tulenevalt lasub hagejatel koormis tõendada, et nad on arestitud tsiviilrelvade omanikud. Kohus andis hagejatele 06.12.2016 kohtuistungil tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 06.01.2017 (tl 84 pöördel). Hagejad kohtu määratud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid endi omandiõiguse kohta ei esitanud. 6. Relvade tsiviilkäibes olemist ja käitlemist (sh võõrandamist ja omandamist) reguleerib relvaseadus (RelvS) (RelvS § 1 lg 1, 11 lg 1). RelvS § 30 lg 1 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel, ning relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemisel on vajalik soetamisluba. RelvS § 30 lg 3 sätestab, et soetamisloa väljastab 3

§ 238

lg 2 sätestab, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kohus on seisukohal, et tsiviilrelva omandamise eelduseks on kehtiva soetamisloa olemasolu. Soetamisloa puudumisel on tsiviilrelva omandamisele suunatud tehingud tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 87 tühised. Seetõttu peab isik, kes väidab ennast olevat tsiviilrelva omanik, tõendama oma õigust relva soetada. Relva soetamise õigust saab tõendada üksnes vormikohase tsiviilrelva soetamisloaga. Hagejad ei ole esitanud soetamislubasid, millest nähtub nende õigus soetada arestitud tsiviilrelvad. Hagejate esitatud ühestki dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et hagejatel on kehtiv soetamisluba arestitud tsiviilrelvade soetamiseks. Kostja 1 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti peaspetsialisti Külli Veberi 04.04.2016 elektronkirjast nähtuvalt ei ole hagejatele relva soetamisluba väljastatud ja nad ei ole sellekohast taotlust esitanud (tl 58). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud tsiviilrelva XXXX kuulumist hagejale 1 ning tsiviilrelvade XXXX ja XXXX kuulumist hagejale 2. Kostja 1 esitatud 04.04.2016 elektronkiri tõendab, et hagejatel puudus seadusest tulenev eeldus saada relvade omanikuks sõltumata võimalikest tehingutest, mida hagejad relvade omandamiseks võisid teha või tegid. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse rahuldamata. 7.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus tagas 31.05.2016 hagi ja keelas täitemenetluses arestitud relvade võõrandamise (tl 39). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu esineb hagi tagamise tühistamise alus. Kohus tühistab 31.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 8.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seetõttu esineb alus menetluskulude hagejate kanda jätmiseks. Kohus ei jäta menetluskulusid solidaarselt hagejate kanda, sest hagejad olid kaashagejateks

§ 165lg 1 mõistes.

Kohus jätab kostja 1 menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda ning kostja 2 menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

1. Kostja 1 on avaldanud menetluskulude (lepingulise esindaja kulud) suuruseks 1230 eurot. Kohus andis hagejale menetluskulude osas arvamuse avaldamiseks tähtaja kuni 13.02.
2. Hageja menetluskulude osas seisukohta ei avaldanud. Kohus on seisukohal, et vastuväite esitamata jätmisega on hageja võtnud omaks väite menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Seetõttu võtab kohus kostja 1 lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kostja 1 menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. 4

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-134-16 p-s 56 märkinud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus on seisukohal, et kostja 1 nimetatud tegevused olid vajalikud kostja menetlusõiguste teostamiseks ja kaitseks. Kostjale 1 osutatud õigusabi ei sisalda mittevajalikke tegevusi. Hageja menetlusdokumentide ja kostja 1 menetlustoimingute mahtu arvestades on teenuse ajaline maht 10,25 põhjendatud. Õigusteenuse eest tasumisele kuulunud tasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa oluliselt tavapärast tasu. Kostja 1 taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja 1 taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kostja 1 menetluskulude rahaliseks suuruseks 1230 eurot. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Seetõttu mõistab kohus hagejalt 1 kostja 1 kasuks välja menetluskulud 615 eurot ja hagejalt 2 kostja 1 kasuks välja menetluskulud 615 eurot. Kohus mõistab vastavalt kostja 1 taotlusele välja menetluskulude tasumata osalt kostja 1 kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest. 10. Kostja 2 kohtuistungil ei osalenud ega menetluskulude nimekirja

§ 176lõikes 1 sätestatud korras.

Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kostjale 2 oleks tekkinud menetluskulusid. Kohus jätab seetõttu kostja 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja 2 kasuks menetluskulud välja mõistmata. 11. Hagejad tasusid hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot, kokku 350 eurot. Hagihinnaks käesolevas asjas on vara väärtuse järgi 2002,16 eurot, millise hinnaga hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejad tasunud riigilõivu 50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejad taotlesid 30.05.2016 enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kohus rahuldab hagejate taotluse ning määrab vastavalt hagejate taotlusele riigilõivu 50 eurot tagastamise hageja 1 pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5