Obsah (6)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9649 Tsiviilasi Orica

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Toimiku materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas tasutud 26.06.2015 riigilõivu 750 eurot (kd I lk 68). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 750 euro ulatuses ja kostjal tuleb see hagejale hüvitada.
2. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist summas 6636 eurot (ilma käibemaksuta). Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabi teenust hinnaga 140 eurot/tund ilma käibemaksuta. Kostja on esile toonud, et advokaadibüroost HETA saab õigusabiteenust 115 eurot tund. Ühe advokaadibüroo tunnitasud võivad olla küll üheks tunnitasu kriteeriumiks, kuid keskmine tunnihind kujuneb ikkagi erinevate advokaadibüroode tunnitasude määrade 2 alusel. Riigikohtu praktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot, 3-2-1-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades eeltoodut ning seda, et aastatega on õigusabi teenuse hinnad tõusnud, leiab, et põhjendatud on lugeda mõistlikuks tunnihinnaks 140 eurot.
3. Esindaja on kulu aruande kohaselt kulutanud 03.02.2016 istungile aega 1,3 tundi. Istungi protokolli kohaselt algas istung kell 14 ja lõppes kell 15, kestvus 1 tund. Kohus vähendab ajakulu 0,3 tunni võrra. Arve XXXX ja XXXX lisast nähtub, et ekspertiisi aktiga tutvumise ja vastuse koostamisega seotud toimingutele on kulunud 6,6 tundi. Arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu vähendab kohus ajakulu 2,6 tunni võrra. Kuna menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning seda saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-4-15 p 13), siis vähendab kohus arvetel XXXX ja XXXX ajakulu 1,1 tunni (0,6+0,5) võrra. Arvel XXXX on põhjendatud toiming vastuväidete esitamine hageja menetluskuludele, milleks kohus andis istungil tähtaja, muude toimingute hüvitamine kostja poolt ajakuluga 0,9 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik.
4. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega 18.01.2017 istungi ajakulule. Istungi protokollist nähtub, et istung algas kell 11.30 ja lõppes 16.40, kestus 5 tundi 10 minutit (kd II, lk 67). Arvestades, et 6,7 tundi sisaldab ka istungiks ettevalmistus ja kliendiga kohtumist on ajakulu põhjendatud. Kohus ei tuvastanud dubleerivaid toiminguid seoses esindajate vahetumisega. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei analüüsi enam kohus, kas apellatsioonikaebus sisaldas valesid või õigeid faktiväiteid.
5. Kohus hinnates tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega leiab, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on ülejäänud osas kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega. Seega kohus vähendab õigusabile kulunud aega kokku 4,9 tundi (0,3+2,6+1,1+0,9) summas 686 eurot (4,9*140). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulud 5950 (6636-686) eurot, kokku 6700 eurot. 13.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

14.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3