Obsah (8)

§ 632§ 444§ 230§ 232§ 173§ 162§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-17259 Tsivi

§ 632

lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Kohtule 16.11.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis hageja esindaja ja kostja abielust hageja Xxx. Kostja maksis kuni suve lõpuni lapsele elatist 140 eurot kuus, pärast seda on kostja tasunud üksnes 100 eurot, mis ei ole kooskõlas perekonnaseaduses sätestatud määraga. Hageja esindaja on pöördunud kostja poole lapse ülalpidamiskulude kohaseks täitmiseks, kuid kostja ei ole seda teinud. Hageja igakuised kulud on järgmised - kulud eluasemele 60 eurot; kulud toidule 160 eurot (s.h toidukulud pikapäevarühmas); kulud riietele-jalanõudele 30 eurot; kulud koolikohustuse täitmiseks 20 eurot; sidekulud 15 eurot; kulud vene keele eratundidele 80 eurot ja inglise keele eratundidele 50 eurot; taskuraha 40 eurot; kulud vaba aja veetmiseks 20 eurot (teater, kontsert, kino, bassein), suvelaarikulud 21 eurot; arenguks ja kasvamiseks vajalikud kulud 30 eurot (jalgratas, rula, arvuti, mööbel jms). Hageja esindaja kasvatab hagejat üksi, kostja mingisugust moraalset tuge ei paku, lapsega ei suhtle ega osale tema kasvatamises. Hageja esindaja sissetulekust üksi ei piisa hageja kõigi vajaduste katmiseks. Hageja esindajal puudub nii vallas- kui kinnisvara. Kostjal on võrreldes hageja esindajaga suurem sissetulek, samuti on tal kinnisvara ja auto, mistõttu on kostja majanduslik seisund võrreldes hageja esindajaga oluliselt parem. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast alates 16.11.

1. II Kostja vastuväited Kostja on nõus tasuma hagejale elatist proportsionaalselt hageja vanemate varalise seisundiga ja palub vähendada elatise summat hageja emale makstava riigipoolse toetuse 1/2 osa võrra. Kostja ei keeldu hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest, kuid kostjal on teine väike laps, kelle huvide ja ülalpidamisega tuleb samuti arvestada. Lisaks on kostja ülalpidamisel töötu abikaasa xxx. Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust, tasudes hageja seaduslikule esindajale vabatahtlikult 100 eurot kuus. Kostjal puudub võimalus hageja ülalpidamiseks suuremat summat tasuda. 2 2-17-17259 Kostja töötasu moodustab keskmiselt 1100 eurot kuus. Nimetatud summa ei ole piisav kostja enda ja tema ülalpidamisel oleva teise lapse hädavajalike ja vältimatute vajaduste rahuldamiseks hageja nõutud elatise tasumise korral. Vahetevahel aitavad kostjat sugulased, laenates raha kuni järgmise kuu palgapäevani.
2. a moodustab elatise miinimummäär 235 eurot,
3. aastal on see 250 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja tegelikud vajadused ei ületa 300 eurot kuus, millest hageja ema peab kandma vähemalt 1/2 (sõltuvalt tema varalisest seisundist võib olla ka rohkem). Kostja igakuised vältimatud püsikulud on järgmised: eluasemelaen 300.94 eurot; korteri kohustuslik kindlustus 16 eurot; kommunaalteenused 91.17 eurot; elekter 59.73 eurot; küte 27.77 eurot; Telia järelmaks 37.19 eurot; Telia järelmaks 22.04 eurot; Inernet 8.50 eurot; mobiiltelefon 8.50 eurot; toit 300 eurot (3 inimese peale); hügieenitarbed 40 eurot (3 inimese peale); riided 75 eurot; mänguasjad 20 eurot; transpordikulud 30 eurot; lapse lasteaed 65 eurot. Kostja leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvesse võtta ja elatise summast lahutada ½ hageja emale makstavast riigipoolsest toetusest. Eestis makstakse lastetoetust 50 eurot kuus, millest kostja osa oleks 25 eurot. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja ei ole esile toonud, millised on tema vajadused ja tavaline elulaad. Kostja mõistab, et laste ülalpidamiseks peab ta tööd tegema ja raha teenima.
4. aastal moodustas Eesti keskmine töötasu 1 146 eurot, s.o netotasuna 919.79 eurot kuus. Kostja töötasu on Eesti keskmisest suurem (1 100 eurot) ja seetõttu ei ole kostjal erilist lootust leida suuremat töötasu maksvat töökohta. Kostja otsib pidevalt parema töötasuga tööd, kuid kahjuks tulemusetult. Kostja palub elatise väljamõistmisel lähtuda Riigikohtu lahendis 3-2-1-35-17 väljendatud seisukohast, mille kohaselt tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt, kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi. Kostja palub arvesse võtta, et tema ülalpidamisel on veel üks laps. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 403 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. 3 2-17-17259 Vastavalt PKS § 100 lg 1 ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast alates 16.11.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on kostja poeg. Vaidlus puudub ka selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ja kostjal on kohustus kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist maksta. Poolte vahel on vaidlus igakuise elatise summa üle. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas, mis moodustab poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga alammäärast, mis kuni 31.12.2017 oli 235 eurot kuus ja alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus. Kostja on siiani maksnud hageja ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus ega ole oma väidete kohaselt võimeline rohkem tasuma. Kostja palub määrata hageja elatise suurus proportsionaalselt hageja ja kostja vajadustele ja hageja vanemate varanduslikule seisundile. Hageja esindaja on hagiavalduses välja toonud, et hageja igakuised kulud moodustavad kokku 526 eurot ja koosnevad eluasemekuludest 60 eurot, kuludest toidule 160 eurot (sh toitlustus pikapäevarühmas), kuludest riietele-jalanõudele 30 eurot, kuludest koolikohustuse täitmiseks 20 eurot, sidekuludest 15 eurot, kuludest vene keele eratundidele 80 eurot ja inglise keele eratundidele 50 eurot, taskurahast 40 eurot, vaba aja veetmise kuludest 20 eurot (teater, kontsert, kino, bassein), suvelaagrikuludest 21 eurot (250/12) ja kasvamiseks vajalikest kuludest 30 eurot (jalgratas, rula, arvuti, mööbel jms). Kostja ei ole hageja igakuiste kulude osas vastuväiteid esitanud, samas on kostja väitnud, et hageja ei ole esile toonud, millised on tema vajadused ja tavapärane elulaad. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei ole oma vajadusi ja tavapärast elulaadi hagiavalduses välja toonud. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduses on hageja vajadustest lähtuvad kulud üksikasjalikult välja toodud. Kostja vastusest jääb arusaamatuks, millises osas vajab kostja pikemat kirjeldust oma poja elulaadi kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja igakuiste kulude loetelus toodud välja ühtki põhjendamatut ega mittevajalikku kulu. Kostja palub elatise väljamõistmisel lähtuda kostja majanduslikust olukorrast nii, et see ei kahjustaks kostjat ega kostja praegust perekonda. Kostja on välja toonud, et tema sissetulekuks on 1 100 eurot kuus, mis ei ole piisav kostja enda ja tema ülalpidamisel oleva teise lapse hädavajalike ja vältimatute vajaduste rahuldamiseks hageja nõutud elatise tasumise korral. Kostja on oma vastuses välja toonud, et tema igakuised vältimatud kulud moodustavad kokku 1 109.34 eurot kuus. Kostja palub arvesse võtta hageja ema sissetulekut ja varalist seisundit ja määrata elatise suurus proportsionaalselt hageja vanemate varalise seisundiga. 4 2-17-17259 Hageja seaduslik esindaja on 10.01.2018 esitatud vastuses märkinud, et tema igakuised sissetulekud koosnevad peretoetusest 50 eurot, töötasudest 78 eurot ja 200 – 300 eurot, kokku 328 – 428 eurot. Sellele lisandub kostja poolt makstav elatis 100 eurot kuus. Hageja esindajal puudub kinnisvara. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.09.2017 – 02.01.2018 nähtuvalt töötab hageja esindaja Dentalbeauty OÜ-s ja Easydental OÜ-s. Kohus nõustub hageja seadusliku esindaja märkusega, et kostja majanduslik seisund on võrreldes hageja ema majandusliku seisundiga oluliselt parem. Kostja on oma vastuses välja toonud, et tema sissetulekuks on 1 100 eurot. Kohtule 28.11.2017 esitatud menetlusdokumendist (tl 18) nähtuvalt käib kostja abikaasa osaajaga tööl, lisaks saab kostja abikaasa lastetoetust 88 eurot kuus. Seega on kostja pere sissetulek vähemalt 1 188 eurot kuus. 28.11.2017 menetlusdokumendist ja kostja 04.12.2017 vastusest nähtuvalt on kostjal võimalik omada autot ja kinnisvara, mida hageja ema oma väidete kohaselt endale lubada ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta tema kanda hageja ülalpidamiskulud väiksemas ulatuses, kui neid kannab hageja ema. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 mõtte kohaselt on vanemal kohustus kõiki oma lapsi ühetaoliselt ülal pidada. Kostja vastuses välja toodud kalkulatsiooni kohaselt on kostja kulud oma teise lapse, xxx, ülalpidamiseks vähemalt 257.50 eurot kuus. Samas peab kostja põhjendatuks, et tema 10-aastase poja ülalpidamiseks piisab kostja poolsest panusest summas 100 eurot kuus. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et kostja noorema poja vältimatud igakuised kulud oleksid näiteks erivajaduste tõttu suuremad ja seega võiks noorema lapse ülalpidamisega seotud suuremaid kulusid põhjendatuks pidada. Kuivõrd kostja on leidnud võimaluse kulutada oma noorema poja ülalpidamiseks rohkem kui käesoleval ajal sätestatud elatise miinimummäär (250 eurot), siis ei saa pidada põhjendatuks kostja seisukohta, et oma vanema poja ülalpidamises võib ta osaleda väiksemal määral. Asjaolu, et kostja ei ela hagejaga koos, ei saa olla põhjuseks, millest lähtuvalt on kostjal lubatud hageja ülalpidamiseks oluliselt väiksemas ulatuses osaleda. Hageja 10.01.2018 vastusest nähtuvalt ei osale kostja ka mingil viisil hageja kasvatamises ega suhtle temaga. Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja väide, et ta pole võimeline hageja ülalpidamiseks suuremas ulatuses kui 100 eurot kuus. Kostja on oma vastuses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-35-17, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kostja väidete kohaselt on tema sissetulekuks 1 100 eurot. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 muu hulgas ka märkinud, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Eelnevast juhindudes leiab kohus, et lisaks vanema sissetuleku suurusele tuleb elatise määramisel alla seaduses sätestatud miinimummäära arvesse võtta ka vanema tarbimisharjumusi ja vajadusi. Kostja vastusest nähtuvalt on kostjal võimalik kulutada igakuiselt Telia järelmaksudele kokku 59.23 eurot. Samuti on kostja sissetulekud võimaldanud tal võtta ennast käesolevas asjas esindama lepingulise esindajana juristi. Seega ei nähtu kostja 5 2-17-17259 tarbimisharjumustest, et kostja majanduslik seisund võimaldab tal üksnes minimaalsete vajaduste katmist. Kohtu hinnangul on kostjal käesoleval juhul võimalik oma tarbimisharjumusi korrigeerides kanda oma vanema poja ülalpidamiskulusid seaduses sätestatud miinimummääras. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta lastetoetust summas 50 eurot, mida makstakse hageja emale. Kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus saab arvestada lapsele makstavat toetust ühe asjaoluna otsustades elatise vähendamise üle alla miinimummäära. Kohus on eelnevalt hinnanud kostja igakuiseid sissetulekuid ja kulusid ning leidnud, et kostjal on oma tarbimisharjumuste korrigeerimisel võimalik kanda hageja ülalpidamiskulusid seaduses sätestatud määras. Üksnes asjaolu, et kostja ei soovi hageja ülalpidamiskulusid suuremas summas kui 100 eurot kuus toetada, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, ei arvestada kohus kostja väidet, et hagejale makstakse lapsetoetust. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 on töötasu alammääraks alates 01.01.
2. a täistööajaga töötamise korral 470 eurot kuus. Seega on elatise summaks
3. aastal PKS § 101 lg 1 sätestatud määra kohaselt 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 17.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Tulenevalt tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 tulumaksuga ei maksustata elatist ega perehüvitiste seaduse alusel saadud elatisabi. Seega ei pea elatise saaja elatiselt või elatisabilt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, 6 2-17-17259 hageja ei ole ka taotlenud menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik 7