) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 7 järgi peab kohus 2 2-18-3662 kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 11. TMS § 1774 lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-10-26956 (tl 9-10) mõisteti võlgnikult Xxxvälja igakuine elatis 210 eurot lapsele xxx alates 11.12.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega ei ole käesoleva menetluse raames põhjendatud piirata võlgniku juhtimisõigust, kui ta on tasunud sissenõudjale vähemalt 2*210 ehk 420 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule maksekorraldused (tl 58, 122, 130), millest nähtub, et võlgnik on teostanud kohtutäiturile makse summas 210 eurot, millest elatise katteks arvestati 186,16 eurot ja sissenõudja esindajale xxx maksed 210 eurot ning 23,84 eurot. Kokku on võlgnik tasunud elatist 420 eurot. Seega on võlgnik pärast kohtutäituri poolt kohtule avalduse esitamist tasunud vähemalt kahe kuu elatise. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus on täidetud, mistõttu puudub alus juhtimisõiguse peatamiseks ning kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata. 12.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega võiks esineda alus menetluskulude jätmiseks kohtutäituri kanda. Samas viiks selline menetluskulude jaotus ebaõiglase tulemuseni, sest ei arvesta avalduse rahuldamata jätmise põhjusega. Kohtutäituri kohtusse pöördumine on olnud põhjendatud ja täitemenetluse läbiviimise seisukohast vajalik. Võlgnik on alles pärast kohtutäituri poolt kohtule esitatud avalduse menetlusse võtmist asunud elatise nõuet täitma. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ja juhindudes
lg 1 teisest lausest on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isikute menetluskulud puudutatud isikute endi kanda. 13. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 14. Tulenevalt
lg-st 4 võib avaldaja (kohtutäitur) esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. 15. Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida edaspidiselt lapsele elatise tasumise kohustust, on kohtutäituril võimalik esitada TMS-s sätestatud eelduste esinemisel kohtule uus avaldus elatise võlgniku õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nende andmise keelamiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.