Hageja peamiseks tegevusalaks oli tarbijakrediidi - ehk nn sms-laenude andmine summas 50 kuni 1000 eurot. Hageja töötajad teavitasid 2016 aastal laenusaajaid, et tagastatavad summad tuleb tasuda kostjale. 05. oktoobri 2016.a Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja AS MiniCredit pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Alates 12.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on kostja vastu võtnud hageja laenusaajate tagastatud laenusummasid kostja Swedbank kontole nr EE932200221064403370 kokku summas 64 269,07 eurot. Pangakontol on konto jääk 24 992,11 eurot on hagi tagamise korras arestitud. Alates 17.07.2016.a kuni 19.09.2017.a on ksotja vastu võtnud hageja laenusaajate tagastatud laenusummasid SEB Pank AS kontole nr EE811010220253684221 kokku summas 32 626,24 eurot. Pangakontol on 10,147,44 eurot, mis on hagi tagamise korras arestitud. Kokku on hageja laenusaajad kostjale tagastanud 96 895,31 eurot. Hageja palub laenusaajate tagastatud summadest välja mõista alusetult saadud raha 89 685,31 eurot. Kohus hindab hageja nõuet VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetu rikastumise nõudena. VÕS § 1028 lg 1 järgi on sellise nõude eelduseks, et üleandja annab midagi üle, saaja võtab midagi vastu ja üleandmiseks ja saamiseks puudub õiguslik alus. Üleandmiseks VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tuleb pidada ka olukorda, kus võlgnik täidab õigustatult kohustuse üleandja ees saajale. See võib toimuda VÕS § 170 olukorras. VÕS § 170 järgi kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kui loovutamine ei ole kehtiv, võib võlausaldaja § 170 tähenduses esitada saaja vastu alusetu rikastumise nõude VÕS § 1028 lg 1 järgi. Kostja ei ole eitanud, et hageja töötajad teavitasid 2016 aastal laenusaajaid, et tagastatavad summad tuleb tasuda kostjale ja et laenusaajad tagastasid kostjale 96 895,31 eurot. Kostja vastuväite kohaselt osutas ta 02.05.2016 käsunduslepingu alusel võlgade sissenõudmise teenust Postilennuk OÜ-le, kes omakorda oli nõuded omandanud loovutamise teel hagejalt. Kohtule ei ole esitatud nõuete loovutamise lepingut hageja ja Postilennuk OÜ vahel.
lg 1 järgi on kostja kohustuseks tõendada, et nõuete loovutamise leping hageja ja Postilennuk OÜ vahel sõlmiti. Kohus leiab, et kostja väide, et Postilennuk OÜ omandas hagejalt nõuded laenusaajate vastu, on tõendamata. Et Postilennuk OÜ ei olnud omandanud hageja nõudeid laenusaajate vastu, ei olnud ta õigustatud neid nõudeid 3
Menetluskulude jaotus
Juhindudes
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
Kohus leiab, et koosmõjus
lg 4 eesmärgiga, et menetluskulude jaotus oleks õiglane, tuleb kulud siiski täies ulatuses jätta kostja kanda. Hagist loobumine iseenesest ei põhjusta täiendavaid menetlustoiminguid ega põhjust õiguslikke seisukohti esitada, sest vaatamata põhinõude suurusele, tuleb igal juhul hinnata nõude õiguslikke alust ja vastuväiteid. Hagi esitamine suuremas ulatuses oli mõistlik ja põhjendatud sellega, et hagi esitamise hetkel ei olnud hagejal võlgniku raamatupidamisdokumente ning ta ei osanud arvata, millises ulatuses makseid kostja võis saada. Saadud maksete summa ilmnes alles kostja pangakontode väljavõttest, millega hageja sai tutvuda alles kohtu kaasabil kohtumenetluse ajal. Neil põhjustel tuleb menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.