Obsah (6)

§ 477§ 217§ 173§ 172§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2018.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-17-15624 Tsiviilasi Xxxkaebus

) § 475 lg 1 p-st 15 esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Käesolevas tsiviilasjas on Xxxesitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele 19.10.2017, vaidlustades kohtutäituri kinnisasja arestimise akti. Kohus ei saa vaadata läbi eraldiseisvalt kaebust arestimisele ja menetluse lõpetamata jätmisele, sest kohus saab TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt vaadata asja läbi alles siis kui selle osas on esitatud kaebus kohtutäiturile ja täitur on teinud otsuse või jätnud kaebuse lahendamata.
2. Kohtutäituri vastusest kohtule ilmneb, et kohtutäitur on võlgniku kaebuse arestimisele läbi vaadanud 17.10.2017 ja lahendanud 27.10.2017 ehk 8 päeva peale kohtusse pöördumist. Kohtul on TMS § 218 lg 1 teisest lausest tulenevalt õigus kaebus läbi vaatamata jätta, kuivõrd avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele kohtule enne, kui täitur selle kohtueelselt lahendas. Kuivõrd täitur on aga oma otsuse kohtumenetluse ajal teinud ja kohtule edastanud, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt otstarbekaks lahendada kohtule esitatud kaebus käesolevas asjas ka sisuliselt (kuna see ei lahendaks küsimust kohtutäituri otsuse õiguspärasusest ja kuna käesolevaks ajaks võib võlgnik olla minetanud kaebeõiguse kohtutäituri 27.10.2018 otsuse vaidlustamiseks). Eeltoodust tulenevalt vaatab kohus avalduse läbi kui kaebuse kohtutäituri 27.10.2017 otsusele. Kaebuse sisuline lahendamine
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu.
4. Avaldaja vaidlustab kohtutäituri 27.10.2017 otsust, millega tema kaebus kaebetähtaja möödumise tõttu läbivaatamata jäeti. Seega saab kohus käesolevas asjas anda hinnangu ainult sellele, kas kohtutäitur jättis kaebuse kaebetähtaja minetamise tõttu õigesti läbivaatamata või mitte ning vajadusel kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. 17.

§ 217

lg-s 1 on sätestatud, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Kaebusest nähtuvalt soovib avaldaja vaidlustada kohtutäituri tegevust vara arestimisel ja nõuab vara arestimise akti tühistamist, kuivõrd ta on täitemenetluses täidetava rahalise nõude enda hinnangul täitnud. Kohus leiab, et O. Buldakov ei ole asja materjalidest nähtuvalt arestimisakti õigeaegselt vaidlustanud.
2. Avaldaja kinnitas enda kaebuses kohtutäiturile, et sai arestimisakti kätte 18.09.2017 (tl 15). TMS § 217 lg 1 kohaselt tulnuks kaebus kohtutäiturile esitada 10 päeva jooksul vastava 3 dokumendi kättesaamisest ehk hiljemalt 28.09.
3. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile aga alles 02.10.2017 (võlgnik kinnitab seda ise kaebuses kohtule – vt tl 2) ja sama nähtub ka kohtutäituri otsusest kui tõendist, tl 31). Seega on kaebus täiturile esitatud hilinenult ja täitur on jätnud selle õigesti läbi vaatamata. Hiljem, enda hilinemisest aru saades on võlgnik küll väitnud, et sai arestimisakti kätte 22.09.2017, kuid see väide on tõendamata ja vastuolus tema alges avalduses esitatu ja asjas tõendina esitatud xxx enda kaebusega kohtutäiturile, millest nähtuvalt ta sai vaidlustatava dokumendi kätte 18.09.
4. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et xxx sai arestimisakti kätte 18.09.2017 ja esitas kaebuse täiturile 02.10.2017 ehk hilinenult. Seega jättis kohtutäitur tema kaebuse õigesti läbi vaatamata põhjusel, et see oli esitatud hilinenult.
5. Täiendavalt märgib kohus, et asja materjalide juurde tõendina kinnistusraamatu väljatrüki korteriomandi kohta Xxx(registriosa 12313601), millst nähtub, et kohtutäitur Urmas Tärno avalduse alusel on keelumärge kinnistusraamatust kustutatud 08.11.
6. Seega on õiguskaitse vajadus tänaseks ka reaalselt ära langenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 22.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 23. Vastavalt

§ 175

lg-le 31 jäävad kohtutäituri võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172

lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. Kuna toimikust ei nähtu, et menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid peale avaldaja poolt tasutud riigilõivu, määrab kohus avaldaja poolt kantavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks selliselt, et avaldajalt teiste menetlusosaliste menetluskulusid välja ei mõista. Tasutud riigilõiv jääb avaldaja kanda. 24.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4