lg 1 p 2 alusel võlgniku Xxx(isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr xxx, välja antud 21.03.2016) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.
lõikes 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning kohtule avalduse esitamiseks. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 10.10.
) § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni. Täitemenetluse raames on täitetoimingute tulemusena kohtutäituri arvele laekunud kokku 645,80 eurot, millest 539,98 eurot on ülekantud elatise sissenõudja seaduslikule esindajale ja 108,82 eurot arvestatud kohtutäituri tasu katteks. Võttes aluseks sissenõudja 13.01.2017 nõusolekut taotleb kohtutäitur
lg 1 alusel võlgnikult mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamist või nende andmise keelamist. 02.04.2018 esitas kohtutäitur käesolevas tsiviilasjas seisukoha ja täiendavad tõendid. Kohtutäitur esitas kohtule elatise sissenõudja Xxxõppimist tõendava dokumendi, avalduse, milles sissenõudja kinnitab täiendavalt, et võlgnik ei ole tasunud jooksvat elatist vastavalt täitedokumendile ning täiendavalt esitatud täitmisavalduse nn jooksva elatise sissenõudmiseks.
MS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 6.
lg 1 kohaselt kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
lg 4 kohaselt kohtutäitur ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust, kui võlgnik on varem esitanud ilmselgelt mõjuva põhjuse elatise tasumata jätmise kohta. Avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt algatati võlgniku suhtes täitemenetlus nr 022/2017/1044. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notar Tea Türnpuu 07.11.2013 notariaalne leping nt 2058 (lk 7-15), mille kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma Xxxkasuks elatist 250 eurot kuus alates 25.11.2013 kuni Xxxtäisealiseks saamiseni või kui laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. 13.01.2017 täitmisavaldusest nähtuvalt on sissenõudja nõude sisu elatise võlgnevus ajavahemiku alates 01.12.2015 – 31.12.2016 eest 3 250 eurot (lk 5-6). Kohtutäituri poolt esitatud avaldusest nähtuvalt on täitemenetluses perioodil 3 detsember 2015 – november 2017 tekkinud elatise võlgnevus summas 6 000 eurot ning nõude suurus koos täitekuludega moodustab 12.02.2018 seisuga 6 118,60 eurot. Korrapärane elatise maksmine tähendab seda, et võlgnik maksab iga kuu elatist ettenähtud määras. Võlgnik on jätnud alates 01.12.2015 elatise (igakuiselt summas 250 eurot) korrapäraselt maksmata ning täitemenetluse raames on täitetoimingute tulemusena kohtutäituri arvele laekunud kokku 645,80 eurot, millest 539,98 eurot on ülekantud elatise sissenõudja seaduslikule esindajale ja 108,82 eurot arvestatud kohtutäituri tasu katteks. Kohus on tuvastanud, et elatist saama õigustatud isik on käesolevaks ajaks täisealine. Kohtule on esitatud Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi tõend selle kohta, et Xxxon nimetatud kooli 11c klassi õpilane. Eeltoodust tulenevalt on täidetud täitedokumendi (07.11.2013 notariaalne leping nr 2058) täitmise eeldused ning võlgnikul lasub täitedokumendist tulenevalt kohustus tasuda igakuiselt elatist oma täisealiseks saanud lapsele. Arvestades, et võlgnik ei ole elatist korrapäraselt maksnud ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse nõuda võlgniku vara arvelt, asub kohus seisukohale, et
7.
lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus oli kohtusse pöördumise seisuga üle 6 000 eurot (tl 16, täiteasja võlgnevuste ja laekumiste väljatrükk). Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 13.01.2017 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule (tl 5-6). Samuti on kohtutäitur tõendanud, et on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud (tl 17, 22). Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi
eelnõu seletuskirjas on
-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas on välja toodud, et võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Samas on võlgnik esitanud väite, et ta tegeleb ehitustöödega ning juhilubade ja juhtimisõiguse olemasolu on vajalik töökohustuste täitmiseks. Kohus asub seisukohale, et eeldades võlgniku väidete õigsust juhtimisõiguse vajalikkusest, on võlgniku õiguste peatamine kohane meede distsiplineerimaks ja innustamaks võlgnikku edaspidi elatist korrapäraselt maksma. Kohus märgib, et võlgnikul on õigus
alusel esitada avaldus võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise lõpetamiseks nimetatud sättes väljatoodud tingimustel. 10. Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige
lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1). Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel (nt töövõime kaotus jne) suuteline sissenõudjale kokkulepitud elatist maksma. Võlgnik kinnitas ärakuulamisel, et ta soovib sissenõudjale elatist maksta. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on võimeline sissenõudjale elatist maksma. Võlgnik on ärakuulamisel väitnud, et eelmine aasta oli raske, kuivõrd võlgnik ei suutnud leida endale püsivat töökohta ja sissetulekut. Võlgnik kinnitas, et objektiivne majanduslik olukord tingis olukorra, mil ta pojale elatist ei maksnud. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendava tähtaja andmisele ei ole võlgnik kohtule tõendanud elatise maksmata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et juhtumisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees ja et esineksid põhjused, miks kohus peaks avalduse rahuldamata jätma. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule teada ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes
mõttes ebaõiglane ja kaaluks üles elatist saama õigustatud isiku õiguse elatise saamiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada. 11. Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127).
alusel lõpetab kohus määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt 5 kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud. 12. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks. /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.